–

Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane, O.‑C. Ichim ja L. Liţu,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja M. Salyková,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas asuva kombineeritud nomenklatuuri, redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1101/2014 (ELT 2014, L 312, lk 1) (edaspidi „KN“), alamrubriike 17029095 ja 29124900.

2

Taotlus on esitatud Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Braşov (maksuameti Brasovi piirkondlik asutus, Rumeenia) ja Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală a Vămilor – Direcţia Regională Vamală Braşov – Biroul Vamal de Interior Sibiu (riigi maksuamet – tolli peadirektoraat – Brasovi tolli peadirektoraat – Sibiu tolliasutus, Rumeenia) ning Flavourstream SRL vahelises kohtuvaidluses Kanadast imporditud ning dekstroosi termilisel lagundamisel saadud ja toiduainetööstuses toiduainete maitsestamiseks kasutatava vesilahuse, mida turustatakse nime „AURIC GMO FREE“ all, tariifse klassifitseerimise üle.

3

Maailma Tolliorganisatsioon töötas välja kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) ning see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4

HS selgitavad märkused töötatakse välja Maailma Tolliorganisatsioonis vastavalt rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni sätetele.

5

HS selgitavate märkuste grupi 29 „Orgaanilised kemikaalid“ kohta esitatud üldreeglid on sõnastatud järgmiselt:

„Eraldi kindla keemilisega koostisega ühend on aine, mis koosneb molekulidest (näiteks kovalentsed või ioonsed), mille koostis on määratud elementide konstantse suhtega ja mida saab esitada määratud struktuurivalemiga. Kristallvõres vastab molekulaarne osake korduvale ühiku elemendile.

Eraldi kindla keemilise koostisega ühendid, mis sisaldavad tootmisel või pärast seda (k.a puhastamist) sihilikult lisatud teisi aineid, ei kuulu sellesse gruppi. […]

Käesoleva grupi üksikud ühendid võivad sisaldada lisandeid (märkuse 1 punkt a). […]

Terminit „lisandid“ kasutatakse eranditult ainete suhtes, mille esinemine individuaalses keemilises ühendis on põhjustatud ainult ja vahetult toormisprotsessist (kaasa arvatud puhastamine). Need ained võivad esineda tingitult erinevatest faktoritest, mille loetelu on toodud alljärgnevalt:

Peab märkima, et [nimetatud] aineid ei arvestata mitte kõikidel juhtudel [„]lisandiks[“], mis on lubatud vastavalt märkuse 1 punktile a. Kui sellised ained jäetakse tootesse sihilikult, et muuta selle kasutamine eriotstarbeliseks ja mitte üldotstarbeliseks, ei käsitleta neid kui lubatavaid lisandeid. […]“.

6

HS selgitavate märkuste selle grupi märkuse 1 punktis a on ette nähtud, et selle rubriigid hõlmavad üksnes „eraldi kindla keemilise koostisega ühend[e]id, mis sisaldavad või ei sisalda lisandeid“.

7

HS selgitavate märkuste grupi 38 „Mitmesugused keemiatooted“ märkuse 1 punktis b on täpsustatud, et sellesse gruppi ei kuulu „kemikaalidest ja toiduainete või muude toiteväärtusega ainete segud, mida kasutatakse toidukaupade valmistamiseks (peamiselt rubriik 2106)“.

8

HS selgitavate märkuste grupi 38 kohta esitatud üldreeglid on sõnastatud järgmiselt:

„Grupi märkuse 1 punktis b väljendi all „toiduained ja muud toiteväärtusega ained“ mõeldakse söödavaid tooteid I kuni IV jaotistes.“

[…]

„Toiduainete ja muude toiteväärtusega ainete“ olemasolu mingis segus ei tähenda veel, et see segu oleks grupist 38 märkuse 1 punkti b tõttu välja arvatud. Gruppi 38 ei kuulu segud, mis vastavalt märkuse 1 punktile b on kasutusel inimtoidu valmistamisel. Aineid, mille toiteväärtus on võrreldes nende otstarbega keemiatootena pelgalt teisejärguline ning mida kasutatakse näiteks toidulisandina või töötlemise abiainena, ei käsitata käesoleva märkuse tähenduses toiduainetena või muude toiteväärtusega ainetena. Segud, mis selle märkuse kohaselt on grupist 38 välja jäetud, kuuluvad nende toodete kategooriasse, mida kasutatakse selliste toodete valmistamisel, mis on mõeldud inimtoiduks ja mille väärtus põhineb nende toiteväärtusel.“

9

Nõukogu määruse nr 2658/87, mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357), artikli 1 lõikes 1 on sätestatud, et „[Euroopa] Komisjon kehtestab [kombineeritud] nomenklatuuri, […] mis vastab samal ajal nii ühise tollitariifistiku, [Euroopa Liidu] väliskaubanduse statistika kui ka kaupade impordi ja ekspordiga seotud [liidu] muu poliitika nõuetele“.

10

Määrusega nr 2658/87 kehtestatud kombineeritud nomenklatuur reguleerib liitu imporditud kaupade tariifset klassifitseerimist. Sellesse on üle võetud HS rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid ning ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN enda alljaotisi.

11

Määruse nr 2658/87, mida on muudetud määrusega nr 254/2000, artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab komisjon igal aastal määruse vormis vastu kombineeritud nomenklatuuri täieliku variandi koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni vastuvõetud meetmetest. See määrus avaldatakse hiljemalt 31. oktoobril Euroopa Liidu Teatajas ja seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

12

KN teine osa „Tollimaksude loend“ sisaldab muu hulgas IV jaotist „Valmistoidukaubad; joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad“.

13

See jaotis sisaldab gruppi 17 „Suhkur ja suhkrukondiitritooted“, mille 8. lisamärkuses on öeldud, et „[s]uhkrusegud, millele on lisatud väikeses koguses muid aineid, klassifitseeritakse kogu nomenklatuuri gruppi 17, välja arvatud juhul, kui segude omadused vastavad mujal klassifitseeritud valmistise omadustele“.

14

Nimetatud grupp sisaldab samuti KN rubriiki 1702, mis on üles ehitatud järgmiselt:

15

KN teise osa VI jaotises asub grupp 29 „Orgaanilised kemikaalid“.

16

Selle grupi märkuse 1 punktides a ja d on sätestatud järgmist:

„Kui kontekst ei nõua teisiti, kuuluvad selle grupi rubriikidesse ainult:

[…]

17

KN grupp 29 sisaldab rubriiki 2912, mis on üles ehitatud järgmiselt:

18

KN teise osa VI jaotis sisaldab lisaks gruppi 38 „Mitmesugused keemiatooted“.

19

Selle grupi märkuse 1 punktides a ja b on sätestatud järgmist:

„Sellesse gruppi ei kuulu:

20

KN grupp 38 sisaldab rubriiki 3824, mis on üles ehitatud järgmiselt:

21

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT 2008, L 354, lk 16) II lisa, mis sisaldab Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutustingimused, B osa punktis 1 „Toiduvärvid“ on toodud „Karamell“ (E 150a) ning selle lisandi 1. joonealuses märkuses on täpsustatud, et „[m]õiste karamell all mõistetakse erineva varjundiga pruuni värvusega tooteid, mis on ette nähtud värvimiseks“ ning et „[t]egemist ei ole suhkru kuumutamisel saadava lõhnava tootega, millega värvitakse toitu (nt kondiitri- ja pagaritooteid või alkohoolseid jooke)“.

22

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT 2008, L 354, lk 34), artikli 3 lõike 2 punktides i ja ii on märgitud järgmist:

„Käesolevas määruses kasutatakse lisaks järgmisi mõisteid:

23

Flavourstream importis Kanadast Euroopa Liitu kaupade partii, mis koosnes kolmest konteinerist, mis sisaldasid 3300 kg vesilahust, mis on saadud toidutööstuses kasutatava dekstroosi termilisel lagundamisel ja mida turustatakse nime „AURIC GMO FREE“ all. See äriühing deklareeris 5. juunil 2015 Sibiu tolliasutuses selle kauba vabasse ringlusse lubamiseks KN alamrubriiki 17029095 kuuluvana, mis hõlmab selles tariifirubriigis 1702 osutatud „muid suhkruid“, mis ei ole klassifitseeritud teistesse alamrubriikidesse ja mille suhtes kohaldatakse tollimaksumäära 0,4 eurot 100 kg kohta.

24

Selle toote eest tasumisele kuuluvad tollimaksud arvutati nimetatud alamrubriigi alusel.

25

Toll leidis kontrolli tulemusel põhikohtuasjas käsitletava toote analüüsisertifikaatidega kinnitatud laborianalüüside põhjal, et toode kuulub KN alamrubriiki 29124900, mis hõlmab „muid“ aldehüüdalkohole, aldehüüdeetreid, aldehüüdfenoole ja aldehüüde, millel on ka muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, mis ei ole klassifitseeritud teistesse alamrubriikidesse. Seetõttu tegi toll 22. aprillil 2016 korrigeerimisotsuse, millega ta hindas ümber Flavourstreamilt nõutud tollimaksu ja käibemaksu koos viivise ja trahvidega kogusummas 102079 Rumeenia leud (RON) (ligikaudu 23500 eurot) (edaspidi „22. aprilli 2016. aasta otsus“).

26

Flavourstreami vaie 22. aprilli 2016. aasta otsuse peale jäeti maksuameti Brasovi piirkondliku asutuse 30. augusti 2016. aasta otsusega rahuldamata.

27

Flavourstream esitas 22. aprilli ja 30. augusti 2016. aasta otsuste peale kaebuse Tribunalul Sibiule (Sibiu teise astme kohus, Rumeenia). See kohus tühistas need otsused ja vabastas nimetatud äriühingu 22. aprilli 2016. aasta otsuses märgitud summa tasumisest, leides, et nimetatud äriühing oli õigesti deklareerinud põhikohtuasjas käsitletava toote KN alamrubriiki 17029095 kuuluvana ning et pädev asutus klassifitseeris selle toote seega valesti KN alamrubriiki 29124900.

28

Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kuhu kaevati edasi Tribunalul Sibiu (Sibiu teise astme kohus) otsus, märgib esiteks, et Flavourstreami väitel on atseetaldehüüdi hüdroksiid peamine komponent selleks, et toiduaine omandaks grillitud toiduaine maitse ja tekstuuri ning pruuni värvuse. Toiduaine, milles seda toodet kasutatakse, on pärast küpsetamist samasugune nagu siis, kui seda oleks töödeldud enne valmistamist suhkruga. Nimetatud toode, milles suhkur on juba lagundatud, vähendab toiduainete töötlemisele kuluvat aega. Põhikohtuasjas käsitletava toote kasutamine madala glükeemilise indeksiga suhkruna toidutöötlemise tööstuses tähendab, et see kuulub määruse nr 1334/2008 reguleerimisalasse.

29

Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et pädeva tolliasutuse arvates ei saa lõpptoodet – see tähendab atseetaldehüüdi hüdroksiidi – klassifitseerida KN alamrubriiki 17029095, kuhu kuulub selle toote tooraine – nimelt glükoos – kuna see erineb kahe pöördumatu töötlemise, mida nimetatud tooraine suhtes kasutati, tulemusel täiesti sellest toorainest. Samuti ei saa põhikohtuasjas käsitletavat toodet klassifitseerida sellesse tariifirubriiki, kuhu kuuluvad kuivained fruktoosisisaldusega 50% massist, kuna see ei sisalda suhkrut. Selle asutuse arvates tuleb see toode seega klassifitseerida KN alamrubriiki 29124900.

30

Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel Alba Iulia (Alba Iulia apellatsioonikohus, Rumeenia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas määruse nr 2658/87, mida on muudetud komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1821 (ELT 2016, L 294, lk 1), I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et [põhikohtuasjas] käsitletav toode „AURIC GMO FREE“ kuulub selle nomenklatuuri alamrubriiki 17029095 või alamrubriiki 29124900?“

31

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et dekstroosi termilisel lagundamisel saadud vesilahus, mis koosneb eelkõige vees lahustuvatest aldehüüdidest ja ketoonidest, kuulub KN alamrubriiki 17029095, mis hõlmab muu hulgas invertsuhkrut ning muid suhkruid ja suhkrusiirupi segusid kuivaine fruktoosisisaldusega 50% massist, mis ei ole klassifitseeritud teistesse KN rubriigi 1702 alamrubriikidesse või selle alamrubriiki 29124900, milles osutatakse „muudele“ aldehüüdalkoholidele, aldehüüdeetritele, aldehüüdfenoolidele ja aldehüüdidele, mis sisaldavad muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi.

32

Kuna eelotsuse küsimuses viidatud rakendusmäärus 2016/1821 jõustus alles 1. jaanuaril 2017, samas kui põhikohtuasjas käsitletav import toimus 2015. aastal, on põhikohtuasjas ajaliselt kohaldatav 16. oktoobril 2014 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2015 jõustunud rakendusmäärusest nr 1101/2014 tulenev kombineeritud nomenklatuuri redaktsioon, mis vastab sisuliselt eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud määrusest tulenevale redaktsioonile.

33

Esmalt tuleb korrata, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne kõnealuste toodete ise klassifitseerimise asemel pigem liikmesriigi kohtule nende kriteeriumide selgitamine, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted KNi õigesti klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet (vt selle kohta 30. aprilli 2020. aasta kohtuotsus DHL Logistics (Slovakia), C‑810/18, EU:C:2020:336, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

KN tõlgendamise üldreeglid näevad ette, et kaupade klassifitseerimine toimub lähtuvalt selle nomenklatuuri rubriikide kirjeldustest ning jaotiste ja gruppide märkustest. Õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides tuleb kaupade tariifse klassifitseerimise seisukohast määravat kriteeriumi otsida üldiselt kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast nii, nagu need on määratletud KN rubriigi sõnastuses ning jaotiste ja gruppide märkustes. Objektiivne klassifitseerimiskriteerium võib olla kauba otstarve, kui see on tootele omane; kas see nii on, peab olema võimalik hinnata toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel (vt selle kohta 2. mai 2019. aasta kohtuotsus Onlineshop, C‑268/18, EU:C:2019:353, punktid 27–29 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

KN asjaomaseid alamrubriike tuleb tõlgendada seda kohtupraktikat silmas pidades.

36

Mis puudutab esiteks KN alamrubriiki 170290, mis hõlmab „[muid suhkruid], sealhulgas invertsuhkur ja [muud] suhkrud ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50% massist“, mis ei ole klassifitseeritud teistesse KN rubriiki 1702 kuuluvatesse alamrubriikidesse, siis toote klassifitseerimine sellesse alamrubriiki sõltub tingimusest – mis tuleneb selle enda sõnastusest –, et selle toote kuivaine fruktoosisisaldus on 50% massist.

37

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas käsitletav toode on kemikaalide vesilahus, mis sisaldab eelkõige vees lahustuvaid aldehüüde ja ketoone, mis on saadud monosahhariididest – mis on loomulikud magusained – oksüdatsiooni- või soojusenergia ensümaatilise reaktsiooni teel. Seda toodet kasutatakse toidutööstuses värvainelisandi või suitsutuspreparaadina. Lisaks nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et nimetatud toode sisaldab vähem kui 1% glükoosi ja sahharoosi, mis tähendab kuivaine suhkrusisaldust alla 1,6 massiprotsendi.

38

Sellest tuleneb, et kuna põhikohtuasjas käsitletava toote kuivaine fruktoosisisaldus ei ole 50% massist, siis ei vasta see tingimusele, mis on nõutav selleks, et seda saaks klassifitseerida KN alamrubriiki 170290 ja seega selle alamrubriiki 17029095.

39

Seda järeldust ei sea kahtluse alla argument, et põhikohtuasjas käsitletavat toodet kasutatakse toidu- ja toiduainetööstuses „madala glükeemilise indeksiga suhkruna“ ning et toiduaine, milles seda toodet kasutatakse, on pärast küpsetamist samasugune nagu siis, kui seda oleks töödeldud enne valmistamist suhkruga.

40

Isegi kui põhikohtuasjas käsitletavat toodet loetakse toidutöötlemise tööstuses „madala glükeemilise indeksiga suhkruks“, ei piisa ainuüksi sellest asjaolust, et järeldada, et see toode kuulub KN alamrubriiki 17029095, kuna selle kuivaine fruktoosisisaldus ei ole 50% massist, mis on sellesse alamrubriiki klassifitseerimise tingimus.

41

Lisaks ei anna asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletav toode kuulub võimalikult teatava lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosana määruse nr 1334/2008 reguleerimisalasse, mingit teavet selle kohta, kas see toode tuleb klassifitseerida KN alamrubriiki 17029095, kuna selle määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii toodud maitse- ja lõhnaainete määratlustes ei ole ette nähtud, et need sisaldavad suhkrut.

42

Tuleb lisada, et määruse nr 1333/2008 B osa punktis 1 „Värvained“ on toidulisandina toodud „Karamell“ (E 150a), mille all mõistetakse „pruuni värvusega tooteid, mis on ette nähtud värvimiseks“, täpsustades, et „[t]egemist ei ole suhkru kuumutamisel saadava lõhnava tootega, millega värvitakse toitu (nt kondiitri- ja pagaritooteid või alkohoolseid jooke)“. Asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletav toode kuulub eelotsusetaotluses esitatud andmete kohaselt selle määratluse alla, kujutab aga endast pigem kaudset tõendit selle kohta, et see toode ei kuulu KN gruppi 17 ja seega ei saa seda klassifitseerida „karamelliks“, millele osutatakse muu hulgas KN alamrubriigis 170290.

43

Sellest järeldub, et KN alamrubriiki 17029095„muud“ suhkrud kui need, mis kuuluvad selle alamrubriiki 170290, tuleb tõlgendada nii, et toode, mille kuivaine fruktoosisisaldus ei ole 50% massist, ei kuulu sellesse alamrubriiki.

44

Teiseks, mis puutub KN alamrubriiki 29124900, mis kuulub selle gruppi 29 „Orgaanilised keemiatooted“, siis selle grupi märkuse 1 punktides a ja d on täpsustatud, et nimetatud grupi rubriikidesse kuuluvad üksnes „eraldi kindla keemilise koostisega ühendid, mis sisaldavad või ei sisalda lisandeid“, ning nende vesilahused, kui ei ole sätestatud teisiti.

45

HS gruppi 29 käsitlevate selgitavate märkuste üldreeglites on öeldud, et „[e]raldi kindla keemilisega koostisega ühend on aine, mis koosneb molekulidest (näiteks kovalentsed või ioonsed), mille koostis on määratud elementide konstantse suhtega ja mida saab esitada määratud struktuurivalemiga.“ Neis selgitavates märkustes on lisaks märgitud, et need ühendid võivad üldreeglina sisaldada lisandeid. Seal on esiteks täpsustatud, et „terminit [„]lisandid[“] kasutatakse eranditult ainete suhtes, mille esinemine individuaalses keemilises ühendis on põhjustatud ainult ja vahetult toormisprotsessist (kaasa arvatud puhastamine)“, ning teiseks, et „need ained võivad esineda tingitult erinevatest faktoritest tootmisprotsessis“, mille hulka kuuluvad „lisandid lähteainetes“, „reagendid, mida kasutatakse tootmisprotsessis (kaasa arvatud puhastamine)“ ning kõrvalproduktid.

46

Mis puudutab konkreetsemalt KN rubriiki 2912, siis see hõlmab „aldehüüde, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi“, „aldehüüdide tsüklilisi polümeere“ ning „paraformaldehüüde“. Sellesse rubriiki kuuluvate toodete hulgas on muu hulgas KN alamrubriigis 29124900 nimetatud „muud“ aldehüüdalkoholid, aldehüüdeetrid, aldehüüdfenoolid ja aldehüüdid, millel on ka muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi.

47

Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust esmapilgul, et põhikohtuasjas käsitletav toode sisaldab lisaks atseetaldehüüdi hüdroksiidile, mis moodustab 73,6% toote kuivainemassist, muid aldehüüde, levoglükosaani, atsetooli, äädikhapet ja sipelghapet, mis moodustavad 26,3% toote kuivainemassist.

48

Kuna põhikohtuasjas käsitletav toode sisaldab aga lisaks veele muid aineid kui atseetaldehüüdi hüdroksiid, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, siis ei ole see aine, mis koosneb molekulidest, mille koostis on määratud elementide konstantse suhtega ja mida saab esitada määratud struktuurivalemiga käesoleva kohtuotsuse punktis 45 mainitud HS gruppi 29 käsitlevate selgitavate märkuste tähenduses. Need muud ained, mida on põhikohtuasjas käsitletavas tootes märkimisväärses koguses, ei kujuta endast „lisandeid“ nende selgitavate märkuste tähenduses. Nagu komisjon Euroopa Kohtu küsimusele vastates märkis, tuleneb Euroopa Kohtu käsutuses olevas toimikus osutatud patendist, et neid teisi aineid on selles tootes tahtlikult jäetud märkimisväärses koguses, et seda saaks kasutada pruunistava ainena spetsiifilisel otstarbel, nimelt toidu värvimiseks ja maitsestamiseks.

49

Kuigi KN grupi 29 märkus 1 lubab sellesse gruppi kuuluvate toodete puhul lisandite esinemist, on nende puhul siiski tegu vaid jäägiga, et mitte mõjutada kõnealuse orgaanilise ühendi esinemist „eraldi“. Kui toode sisaldab seevastu tootmisprotsessist pärinevaid lisandeid, et muuta selle kasutamine eriotstarbeliseks ja mitte üldotstarbeliseks, ei saa sellist toodet käsitada kui „eraldi“ toodet KN grupi 29 märkuse 1 punkti a mõttes, kuna sellised lisandid on toote kasutamisel olulised (20. juuni 2013. aasta kohtuotsus Agroferm, C‑568/11, EU:C:2013:407, punktid 32 ja 35).

50

Neil asjaoludel tuleb KN alamrubriiki 29124900 tõlgendada nii, et toode – milles esineb märkimisväärses koguses muid aineid peale atseetaldehüüdi hüdroksiidi ja millest mõni on sellesse jäetud tahtlikult, et seda toodet saaks kasutada konkreetsel otstarbel – ei kuulu sellesse alamrubriiki kui eraldi kindla keemilise koostisega ühend.

51

Kolmandaks, kuna komisjon väitis oma kirjalikes seisukohtades, et põhikohtuasjas käsitletava toote võib klassifitseerida KN grupi 38 alamrubriiki 38249092, siis tuleb esiteks märkida, et selle grupi „Mitmesugused keemiatooted“ märkuse 1 punkti a kohaselt ei kuulu sellesse gruppi eraldi kindla keemilise koostisega ühendid, välja arvatud need, mis on loetletud selle rubriigi punktides 1–5, mis ei ole käesolevas asjas asjakohased. Sellest järeldub, et kuna põhikohtuasjas käsitletav toode ei ole eraldi kindla keemilise koostisega ühend, võib see selle märkuse kohaselt kuuluda KN gruppi 38.

52

Teiseks nähtub selle grupi märkuse 1 punktist b, et sellesse gruppi ei kuulu „kemikaalidest ja toiduainete või muude toiteväärtusega ainete segud, mida kasutatakse toidukaupade valmistamiseks“.

53

HS selgitavates märkustes grupi 38 kohta on märgitud, et väljendi „toiduained ja muud toiteväärtusega ained“ all mõeldakse söödavaid tooteid I kuni IV jaotistes. Nendest märkustest nähtub samuti, et „„[t]oiduainete ja muude toiteväärtusega ainete“ olemasolu mingis segus ei tähenda veel, et see segu oleks märkuse 1 punkti b tõttu välja arvatud grupist 38“ ning et „[a]ined, mille toiteväärtus on võrreldes nende otstarbega keemiatootena pelgalt teisejärguline ning mida kasutatakse näiteks toidulisandina või töötlemise abiainena, ei käsitata käesoleva märkuse tähenduses toiduainetena või muude toiteväärtusega ainetena“. Nimetatud selgitavates märkustes on lisaks täpsustatud, et „[s]egud, mis selle märkuse kohaselt on grupist 38 välja jäetud, kuuluvad nende toodete kategooriasse, mida kasutatakse selliste toodete valmistamisel, mis on mõeldud inimtoiduks ja mille väärtus põhineb nende toiteväärtusel“.

54

KN gruppi 38 kuulub muu hulgas selle rubriik 3824, milles on nimetatud „[v]aluvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid)“, ja täpsemalt selle alamrubriik 38249092, milles peetakse silmas „mujal nimetamata keemiatooteid ja valmistisi, mis koosnevad peamiselt orgaanilistest ühenditest“, „vedelal kujul 20°C“ ja mis moodustab nimetatud rubriigis ülejäänud kategooria.

55

Käesoleval juhul, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 37 ja 39, kasutatakse põhikohtuasjas käsitletavat toodet toidutööstuses nimetuse „Karamell“ (E 150a) all määruse nr 1333/2008 B osa punktis 1 nimetatud toiduvärvi või suitsutuspreparaadina. Selline kasutus võib viidata sellele, et seda toodet kasutatakse toidulisandina isegi siis, kui sellel on lisaks toiteväärtus. põhikohtuasjas käsitletav toode võib tingimusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollib seda, kuuluda KN alamrubriiki 38249092.

56

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et dekstroosi termilisel lagundamisel saadud vesilahus, mis koosneb eelkõige vees lahustuvatest aldehüüdidest ja ketoonidest, ei kuulu mitte selle nomenklatuuri alamrubriiki 17029095, mis hõlmab eelkõige invertsuhkrut ning muid suhkruid ja suhkrusiirupi segusid kuivaine fruktoosisisaldusega 50% massist, mis ei ole klassifitseeritud teistesse nimetatud nomenklatuuri rubriigi 1702 alamrubriikidesse või selle alamrubriiki 29124900, milles osutatakse „muudele“ aldehüüdalkoholidele, aldehüüdeetritele, aldehüüdfenoolidele ja aldehüüdidele, mis sisaldavad muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, vaid sama nomenklatuuri alamrubriiki 38249092, milles peetakse silmas „mujal nimetamata keemiatooteid ja valmistisi, mis koosnevad peamiselt orgaanilistest ühenditest“, „vedelal kujul 20°C“ ja mis moodustab nimetatud rubriigis ülejäänud kategooria, tingimusel et selle lahuse toiteväärtus võrreldes selle otstarbega keemiatootena ja toidulisandina on pelgalt teisejärguline.

57

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas asuvat kombineeritud nomenklatuuri, redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1101/2014, tuleb tõlgendada nii, et dekstroosi termilisel lagundamisel saadud vesilahus, mis koosneb eelkõige vees lahustuvatest aldehüüdidest ja ketoonidest, ei kuulu mitte KN alamrubriiki 17029095, mis hõlmab eelkõige invertsuhkrut ning muid suhkruid ja suhkrusiirupi segusid kuivaine fruktoosisisaldusega 50% massist, mis ei ole klassifitseeritud teistesse nimetatud nomenklatuuri rubriigi 1702 alamrubriikidesse või sama nomenklatuuri alamrubriiki 29124900, milles osutatakse „muudele“ aldehüüdalkoholidele, aldehüüdeetritele, aldehüüdfenoolidele ja aldehüüdidele, mis sisaldavad muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, vaid selle alamrubriiki 38249092, milles peetakse silmas „mujal nimetamata keemiatooteid ja valmistisi, mis koosnevad peamiselt orgaanilistest ühenditest“, „vedelal kujul 20°C“ ja mis moodustab nimetatud rubriigis ülejäänud kategooria, tingimusel et selle lahuse toiteväärtus võrreldes selle otstarbega keemiatootena ja toidulisandina on pelgalt teisejärguline.