EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)

2. september 2021 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – ELTL artiklid 49 ja 56 – Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Direktiiv 2014/23/EL – Kontsessioonilepingute sõlmimise menetlus – Artikkel 43 – Olulised muudatused – Kiirloterii – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette kontsessiooni uuendamise uut hankemenetlust korraldamata – Direktiiv 89/665/EMÜ – Artikli 1 lõige 3 – Põhjendatud huvi

Liidetud kohtuasjades C‑721/19 ja C‑722/19,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 20. juuni 2019. aasta otsusega esitatud kaks eelotsusetaotlust, mis saabusid Euroopa Kohtusse 23. septembril 2019, menetlustes

Sisal SpA (C‑721/19),

Stanleybet Malta Ltd (C‑722/19),

Magellan Robotech Ltd (C‑722/19)

versus

Agenzia delle Dogane e dei Monopoli,

Ministero dell’Economia e delle Finanze,

menetluses osalesid:

Lotterie Nazionali Srl,

Lottomatica Holding Srl, varem Lottomatica SpA (C‑722/19),

EUROOPA KOHUS (viies koda),

koosseisus: koja president E. Regan, kohtunikud M. Ilešič, E. Juhász (ettekandja), C. Lycourgos ja I. Jarukaitis,

kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–

Sisal SpA, esindajad: avvocato L. Medugno, avvocato F. Cintioli, avvocato S. Sticchi Damiani ja avvocato A. Lauteri,

–

Stanleybet Malta Ltd ja Magellan Robotech Ltd, esindajad: avvocato R. A. Jacchia, avvocato A. Terranova, avvocato F. Ferraro ja avvocato D. Agnello,

–

Lotterie Nazionali Srl, esindajad: avvocato V. Fortunato, avvocato R. Baratta ja avvocato A. Botto,

–

Lottomatica Holding Srl, varem Lottomatica SpA, esindajad: avvocato S. Fidanzia ja avvocato A. Gigliola,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistasid avvocato dello Stato P. G. Marrone ja avvocato dello Stato S. Fiorentino,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Armati, G. Gattinara ja L. Malferrari,

olles 21. jaanuari 2021. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlused käsitlevad küsimust, kuidas tõlgendada ELTL artikleid 49 ja 56 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT 2014, L 94, lk 1) artikleid 3 ja 43, arvestades õiguskindluse, diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse, erapooletuse, konkurentsivabaduse, proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja ühtsuse põhimõttega.

2

Eelotsusetaotlused esitati kahe kohtuvaidluse raames, millest esimeses (kohtuasi C‑721/19) on apellandiks Sisal SpA ning teises (kohtuasi C‑722/19) Stanleybet Malta Ltd ja Magellan Robotech Ltd (edaspidi koos „Stanleybet“) ning vastustajaks mõlemas kohtuasjas on Agenzia delle Dogane e dei Monopoli (Itaalia tolli- ja monopoliamet, edaspidi „ADM“), Ministero dell’Economia e delle Finanze (Itaalia majandus- ja rahandusministeerium) ning samuti Lotterie Nazionali Srl ja Lottomatica Holding Srl, varem Lottomatica SpA (edaspidi „Lottomatica“) (kohtuasi C‑722/19) ning mille ese on küsimus, kas liidu õigusega on kooskõlas meede, millega ADM uuendas 2017. aastal kontsessiooni, mis oli 2010. aastal antud Lotterie Nazionalile kiirloterii korraldamiseks.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Direktiiv 2014/23

3

Direktiivi 2014/23 artikli 3 „Võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõte“ lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud:

„Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval ja proportsionaalsel viisil.“

4

Selle direktiivi artiklis 43 „Lepingute muutmine nende kehtivusajal“ on ette nähtud:

„1.   Kontsessioone võib ilma käesoleva direktiivi kohaselt kontsessiooni andmise uut menetlust korraldamata muuta järgmistel juhtudel:

a)

kui muudatused, sõltumata nende rahalisest väärtusest, olid esialgsetes kontsessiooni alusdokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslitega, mis võivad hõlmata maksumuse läbivaatamise klausleid või võimalusi. Sellistes klauslites märgitakse võimalike muudatuste või alternatiivsete lahenduste ulatus ja olemus ning ka tingimused, mille korral neid võib kasutada. Nendega ei nähta ette muudatusi või alternatiivseid lahendusi, millega muudetaks kontsessiooni üldist olemust;

[…]

e)

kui muudatused ei ole sõltumata oma väärtusest lõike 4 tähenduses olulised.

[…]

4.   Kontsessiooni muudatust selle kehtivusajal käsitatakse lõike 1 punkti e kohaselt olulisena, kui sellega muutub kontsessioon oluliselt võrreldes algselt sõlmitud lepinguga. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)

muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud taotlejatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumisi või oleksid kontsessiooni andmise menetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid tingimusi oleks kasutatud algses kontsessiooni andmise menetluses;

b)

muudatusega muudetakse kontsessiooni majanduslikku tasakaalu kontsessionääri jaoks soodsamaks viisil, mida ei olnud algses kontsessioonis ette nähtud;

c)

muudatusega laiendatakse kontsessiooni reguleerimisala märkimisväärselt;

d)

kui uus kontsessionäär asendab seda kontsessionääri, kellele avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija algselt kontsessiooni andis, muudel kui lõike 1 punktis d ette nähtud põhjustel.

5.   Käesoleva direktiivi kohaselt uue kontsessiooni andmise menetlus on nõutav kontsessiooni kehtivusajal selle sätetesse muude kui lõigetes 1 ja 2 ette nähtud muudatuste tegemisel.“

5

Selle direktiivi artiklis 46 „Direktiivi 89/665/EMÜ muutmine“ on sätestatud:

„[Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta d]irektiivi 89/665/EMÜ [riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246)] muudetakse järgmiselt.

Artiklis 1 asendatakse lõige 1 järgmisega:

[…]

Seda direktiivi kohaldatakse ka avaliku sektori hankija antud kontsessioonide suhtes, millele on osutatud [direktiivis 2014/23,] välja arvatud juhul, kui selliste kontsessioonide suhtes kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 10, 11, 12, 17 ja 25.

[…]“.

6

Direktiivi 2014/23 artikli 51 „Ülevõtmine“ lõike 1 kohaselt pidid liikmesriigid jõustama selle direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. aprilliks 2016.

7

Direktiivi 2014/23 artiklis 54 „Jõustumine“ on ette nähtud:

„Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste kontsessioonide andmise suhtes, mille pakkumine kuulutati välja või mis anti enne 17. aprilli 2014.“

Direktiiv 89/665

8

Direktiivi 89/665, mida on muudetud direktiiviga 2014/23, (edaspidi „direktiiv 89/665“) artikli 1 lõikes 3 on sätestatud:

„Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.“

Itaalia õigus

9

1. juuli 2009. aasta dekreetseaduse nr 78 „Kriisivastased meetmed ning tähtaegade pikendamine“ (decreto legge n. 78 – Provvedimenti anticrisi, nonché proroga di termini; GURI nr 150, 1.7.2009), mille muudetud redaktsioon kinnitati seadusena 3. augusti 2009. aasta seadusega nr 102 (GURI nr 179 regulaarne lisa, 4.8.2009), (edaspidi „dekreetseadus nr 78/2009“) artiklis 21 „Kontsessioonide andmine hasartmängude valdkonnas“ on ette nähtud:

„1.   Et tagada ülekaalukate avalike huvide kaitse mängupanuste kogumisel siis, kui see tegevus usaldatakse avaliku sektori välistele isikutele, tehakse seda alati kontsessiooni korras ning see kontsessioon antakse ühenduse ja riigisiseste põhimõtete ja eeskirjade kohaselt reeglina mitmele isikule, kes valitakse välja avatud, konkurentsipõhises ja mittediskrimineerivas menetluses. Seega […] alustab majandus- ja rahandusministeeriumi all tegutsev [Itaalia sõltumatu riigimonopolide amet (Amministrazione Autonoma Monopoli di Stato)] menetlusi, mida on vaja, et sõlmida aegsasti kontsessioonileping, mis hõlmab ka […] loteriipanuste kogumist kaugside teel, kõige paremini kvalifitseerunud riigisiseste ja ühenduse hasartmängukorraldajatega, keda ei valita siiski välja üle nelja ning kes vastavad nii kõlblusega seotud kui ka tehnilise ja majandusliku suutlikkuse kriteeriumidele.

2.   Lõikes 1 nimetatud kontsessioon näeb ette õiguse komisjonitasule – mis hõlmab 8protsendilist hüvitist, mida tuleb maksta kiirloterii müügipunktidele, ning mis vastab 11,90%-le piletite müügist saadud kogusummast – ja iga kontsessionääri poolt väljamakstavate võitude keskmise maksimaalselt 75% ulatuses.

3.   Kontsessioonilepingu sõlmimine hankemenetluse teel põhineb majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumil, kusjuures kõige olulisemaks peetakse järgmisi kriteeriume: a) pakkumuste maksumuse suurenemine võrreldes varem kindlaks määratud baasiga, mis tagab igal juhul tulude kogusumma, mis ei ole 2009. aastal väiksem kui 500 miljonit eurot ja 2010. aastal väiksem kui 300 miljonit eurot, olenemata kontsessionääride lõplikust arvust; b) selliste kvaliteedistandardite pakkumine, mis tagavad tarbijatele piletite muutmatuse ja võltsimatuse osas kõige suurema turvalisuse ning võitude väljamaksmise süsteemi turvalisuse; c) laiaulatuslik turustamine kogu riigi territooriumi hõlmava võrgu abil, mis on kontsessionääri ainuomandis ning millel peab olema vähemalt 10000 müügipunkti, mis tuleb avada hiljemalt 31. detsembriks 2010; see ei mõjuta keeldu kasutada lepingutingimusi, mis näevad ette kauba tarnijate või teenuste osutajate lepinguvabaduse piirangud – sellised tingimused on tühised.

4.   Lõikes 1 nimetatud kontsessioonid, mida võib vaid üks kord uuendada, kestavad kuni üheksa aastat, mis jagatakse kaheks: viie ja nelja aasta pikkuseks ajavahemikuks. Kontsessioonilepingu jätkumine teisel ajavahemikul sõltub sellest, kas kontsessiooni andnud ametiasutus annab teenuse haldamisele positiivse hinnangu, mis tuleb koostada kontsessioonilepingu viienda kehtivusaasta esimese poolaasta jooksul.“

10

16. oktoobri 2017. aasta dekreetseaduse nr 148 „Kiireloomulised sätted finantsvaldkonnas ja edasilükkamatute kulutuste kohta“ (decreto legge n. 148 – Disposizioni urgenti in materia finanziaria e per esigenze indifferibili; GURI nr 242, 16.10.2017), mille muudetud redaktsioon kinnitati seadusena 4. detsembri 2017. aasta seadusega nr 172 (GURI nr 284, 5.12.2017), (edaspidi „dekreetseadus nr 148/2017“) artikli 20 lõikes 1 on ette nähtud:

„Vastavalt [dekreetseaduse nr 78/2009] artikli 21 lõigetele 3 ja 4 lubab [ADM] senist üleriigiliste kiirloterii panuste kogumise, sh kaugside teel kogumise kontsessioonisuhet jätkata kuni kontsessiooniakti artikli 4 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpuni, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, nimelt 50 miljonit eurot 2017. aastal ja 750 miljonit eurot 2018. aastal.“

Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused

11

15. augusti 2009. aasta ja 2. aprilli 2010. aastaEuroopa Liidu Teatajas avaldatud hanketeadetega algatas sõltumatu riigimonopolide amet, kelle õigusjärglane on ADM, üleriigilise kiirloterii, st kraabi-ja-võida-loterii korraldamise kontsessioonide andmise menetluse.

12

5. augustil 2010 anti selle menetluse tulemusel üksainus kontsessioon ajavahemikuks 1. oktoober 2010 kuni 30. september 2019 Lottomaticale, kes oli ainus pakkumuse esitanud ettevõtja ja kelle õigusjärglane on Lotterie Nazionali.

13

Kontsessionäär valiti dekreetseaduse nr 78/2009 alusel, mille kohaselt mängupanuste kogumiseks peab olema kontsessioon, mis antakse reeglina avatud, konkurentsipõhise ja mittediskrimineeriva menetluse tulemusel mitmele isikule, et tagada tulude kogusumma, mis ei ole 2009. aastal väiksem kui 500 miljonit eurot ja 2010. aastal väiksem kui 300 miljonit eurot, olenemata kontsessionääride lõplikust arvust. Kontsessioonilepingu sõlmimise venimise tõttu muudeti tasu maksegraafikut nii, et esimene, 520 miljoni euro suurune makse tuli teha hiljemalt 28. mail 2010 ning teine, 280 miljoni euro suurune makse tuli teha hiljemalt 30. novembril 2010.

14

Sõltumatu riigimonopolide ameti ja kontsessionääri vahel sõlmitud kontsessioonilepingu (edaspidi „asjaomane kontsessioonileping“) artikli 4 lõikes 1 oli ette nähtud, et „kontsessioon, mida võib vaid üks kord uuendada, kestab üheksa aastat, mis jagatakse kaheks: viie ja nelja aasta pikkuseks ajavahemikuks, ning kontsessioon hakkab kehtima 1. oktoobril 2010. Kontsessioonilepingu jätkumine teisel ajavahemikul sõltub sellest, kas sõltumatu riigimonopolide amet annab positiivse hinnangu, mis tuleb koostada kontsessioonilepingu viienda kehtivusaasta esimese poolaasta jooksul“.

15

Kontsessioonilepingu täitmise esimese viieaastase ajavahemiku lõppedes lubati kontsessioonil jätkuda kontsessiooni teise ajavahemiku võrra vastavalt eespool nimetatud lepingutingimusele.

16

Lotterie Nazionali palus 26. juulil 2017 ADMil, kes on sõltumatu riigimonopolide ameti õigusjärglane, uuendada talle antud kontsessiooni selles lepingutingimuses samuti ette nähtud uuendamisklausli alusel. Sisal ja Stanleybet väljendasid oma huvi uue kontsessiooni andmise menetluse korraldamise vastu.

17

ADM asus 19. septembri 2017. aasta teates seisukohale, et asjaomase kontsessioonilepingu uuendamine on kooskõlas avaliku huviga.

18

16. oktoobril 2017 jõustunud dekreetseaduse nr 148/2017 artikli 20 lõige 1 näeb samuti ette, et ADM peab dekreetseaduse nr 78/2009 artikli 21 lõigete 3 ja 4 alusel lubama asjaomase kontsessioonlepingu jätkumist kuni selle artikli 4 lõikes 1 ette nähtud tähtaja lõpuni, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud.

19

ADM nõustus 1. detsembri 2017. aasta teatega Lotterie Nazionali kontsessiooni uuendama kuni 30. septembrini 2028 tingimusel, et kontsessionäär teeb vastavalt dekreetseaduse nr 148/2017 artikli 20 lõikele 1 riigieelarvesse 800 miljoni euro suuruse tasu ettemakse, nii et ta maksab 50 miljonit eurot hiljemalt 15. detsembril 2017, 300 miljonit eurot hiljemalt 30. aprillil 2018 ning 450 miljonit eurot hiljemalt 31. oktoobril 2018, selle asemel, et teha kaks vastavalt 500 miljoni ja 300 miljoni suurust makset enne kontsessiooni tavalist tähtpäeva 30. septembril 2019.

20

Sisal ja Stanleybet esitasid selle otsuse peale kaebuse Tribunale amministrativo regionale per il Laziole (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia). Nad on seisukohal, et dekreetseaduse nr 148/2017 artikli 20 lõige 1 on liidu õigusega vastuolus, sest sellega kehtestatakse ühe ettevõtja monopol, nähes ette, et Lotterie Nazionali kontsessioonileping jätkub, samas kui dekreetseadusest nr 78/2009 tulenev kord nägi ette, et ametiasutus võib kontsessiooni algse kehtivusaja möödudes otsustada kas kontsessiooni uuendamise või uue hankemenetluse korraldamise kasuks. Nad on lisaks seisukohal, et tegemist ei ole mitte asjaomase kontsessioonilepingu lihtsa jätkumise, vaid lepingusuhte uuendamisega – ja seda pealegi kaks aastat enne algse kontsessioonilepingu tavalist tähtpäeva –, sest pooled leppisid kokku tasu maksmise tingimustes, mis erinevad selles lepingus algul kokku lepitutest. Lõpetuseks väidavad nad, et edasiste oluliste riigieelarvetulude tagamine ei ole ülekaalukast üldisest huvist tulenev põhjus, mis õigustaks erikorra kehtestamist ainuüksi kiirloteriid puudutavas osas.

21

Pärast seda, kui Tribunale amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus) oli nende kaebused rahuldamata jätnud, esitasid Sisal ja Stanleybet apellatsioonkaebused eelotsusetaotluse esitanud kohtule, st Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu). Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on apellantidega sarnaselt kahtlusi selles, kas dekreetseaduse nr 148/2017 artikli 20 lõikega 1 kehtestatud uus kord on kooskõlas liidu õigusega. Lisaks sellele leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et see kord võib rikkuda õiguspärase ootuse põhimõtet, sest vaatamata sellele, et Sisal ja Stanleybet ei osalenud 2010. aastal algses hankemenetluses, oleksid nad võinud osaleda uues hankemenetluses kontsessiooni algse kehtivusaja möödumisel 2019. aastal, kuivõrd selle kontsessiooni uuendamine oli dekreetseaduse nr 148/2017 jõustumiseni üksnes üks võimalus, mille kasuks ametiasutus võis otsustada. Uue regulatsiooni kohaselt ei olnud ametiasutusel aga enam võimalust valida uue menetluse alustamise ja automaatse uuendamise vahel, sest dekreetseaduse nr 148/2017 artikli 20 lõige 1 kohustas teda valima viimase.

22

Neil asjaoludel otsustas Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused, mis on kahes liidetud kohtuasjas ühesugused:

„1.

Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), [liidu õiguse] õiguskindluse, diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse, erapooletuse, konkurentsivabaduse, proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja ühtsuse põhimõtet ning direktiivi [2014/23] artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid nagu need, mis on sätestatud [dekreetseaduse nr 148/2017] artikli 20 lõikes 1 ning vastavates rakendusaktides, kus on sätestatud, et: „[v]astavalt [dekreetseaduse nr 78/2009] artikli 21 lõigetele 3 ja 4 lubab [ADM] senist üleriigiliste kiirloterii panuste kogumise, sh kaugside teel kogumise kontsessioonisuhet jätkata kuni kontsessiooniakti artikli 4 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpuni, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, nimelt 50 miljonit eurot 2017. aastal ja 750 miljonit eurot 2018. aastal“, olukorras, kus:

–

[dekreetseaduse nr 78/2009] artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealused kontsessioonid antakse reeglina mitmele isikule, kes valitakse välja avatud, konkurentsipõhises ja mittediskrimineerivas menetluses;

–

selle dekreetseaduse artikli 21 lõikes 4 on sätestatud, et lõikes 1 nimetatud kontsessioone võib vaid üks kord uuendada;

–

2010. aastal korraldatud hankemenetluses [põhikohtuasja apellandid] ei osalenud;

–

senine konkreetne suhe loodi alguses üheainsa kontsessionääriga sellise riigihankemenetluse tulemusel, milles esitati ainult üks pakkumus;

–

senise kontsessioonisuhte jätkumisega kaasneb – in concreto –, et mitme isikuga kontsessiooni uuendamise asemel jätkatakse seda suhet ainult selle ainukontsessionääriga ilma uut hankemenetlust korraldamata?

2.

Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), [liidu õiguse] õiguskindluse, diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse, erapooletuse, konkurentsivabaduse, proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja ühtsuse põhimõtet ning direktiivi [2014/23] artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid nagu need, mis on sätestatud [dekreetseaduse nr 148/2017] artikli 20 lõikes 1, kus on – sõnaselgelt [dekreetseaduse nr 78/2009] artikli 21 lõigete 3 ja 4 alusel – sätestatud, et „[ADM lubab] senist üleriigiliste kiirloterii panuste kogumise, sh kaugside teel kogumise kontsessioonisuhet jätkata kuni kontsessiooniakti artikli 4 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpuni, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, nimelt 50 miljonit eurot 2017. aastal ja 750 miljonit eurot 2018. aastal“, arvestades, et:

–

need näevad ette ainsa senise kontsessioonisuhte jätkumise selle asemel, et uuendada võimalikult mitut kontsessiooni, nagu on sätestatud [dekreetseaduse nr 78/2009] artikli 21 lõikes 4, uut hankemenetlust korraldamata;

–

[dekreetseadus nr 148/2017] jõustus enne kontsessioonilepingu lõppemist (konkreetselt 16. oktoobril 2017 ehk samal päeval, mil see avaldati ametlikus väljaandes Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana, samas kui kontsessioonileping oleks lõppenud 30. septembril 2019);

–

nende eesmärk on tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, nimelt 50 miljonit eurot 2017. aastal ja 750 miljonit eurot 2018. aastal, muutes selleks mõnest aspektist kontsessiooni vastutasu maksmise tingimusi ja tähtaega ning potentsiaalselt ka [kontsessionääri poolt] tasumisele kuuluvat kogusummat, täpsemalt maksetähtaegade muutmise teel, tuues algses kontsessioonilepingus ette nähtud tähtpäevad varasemaks, kui võtta arvesse – [põhikohtuasja apellantide] vaatenurgast – aja rahalist väärtust, mis on objektiivne ja üldteada tõsiasi?

3.

Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), [liidu õiguse] õiguskindluse, diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse, erapooletuse, konkurentsivabaduse, proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja ühtsuse põhimõtet ning direktiivi [2014/23] artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid nagu need, mis sisalduvad [dekreetseaduse nr 148/2017] rakendusaktides, täpsemalt [ADMi] 1. detsembri 2017. aasta [teade nr 0133677], kus – sõnaselgelt [selle dekreetseaduse] artikli 20 lõike 1 alusel ning lähtudes [asjaomase] kontsessioonilepingu artikli 4 lõikest 1, kus on ette nähtud, et lepingut saab ainult üks kord uuendada – on kontsessioonisuhte uueks tähtpäevaks määratud 30. september 2028, ilma et see piiraks samas artiklis 4 sätestatu kohaldamist seoses kontsessiooni kestuse jagamisega kaheks ajavahemikuks, millest üks on viis ja teine neli aastat pikk (pärast esimese, 1. oktoobril 2019 algava viieaastase ajavahemiku lõppu sõltub lepingu jätkumine järgmisel neljal aastal ehk kuni 30. septembrini 2028 seega sellest, kas [ADM] annab teenuse haldamisele 30. märtsiks 2024 positiivse hinnangu); samuti on neis normides ette nähtud, et 15. detsembriks 2017 maksab äriühing 50 miljonit eurot, 30. aprilliks 2018 300 miljonit eurot ja 31. oktoobriks 2018 450 miljonit eurot, arvestades, et:

–

see nähti ette enne [asjaomase] kontsessioonilepingu algse kehtivusaja möödumist ([ADMi teade nr 0133677] kannab kuupäeva 1. detsember 2017, samas kui kontsessioonileping oleks lõppenud 30. septembril 2019);

–

nii tagati 800 miljoni euro suuruse summa (50 miljonit eurot 15. detsembriks 2017; 300 miljonit eurot 30. aprilliks 2018; 450 miljonit eurot 31. oktoobriks 2018) kättesaamine enne seda tähtpäeva (30. september 2019);

–

sellega kaasneb [kontsessionääri poolt] tasumisele kuuluva kogusumma potentsiaalne muutumine […], võttes arvesse – [põhikohtuasja apellantide] vaatenurgast – aja rahalist väärtust, mis on objektiivne ja üldteada tõsiasi?

4.

Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), [liidu õiguse] õiguskindluse, diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse, erapooletuse, konkurentsivabaduse, proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja ühtsuse põhimõtet ning direktiivi [2014/23] artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et sellised õigusnormid on liidu õigusega vastuolus ka juhul, kui selle sektori ettevõtjad, kes on praegu turule sisenemisest huvitatud, ei osalenud hankemenetluses, mis algul korraldati selle kontsessioonilepingu sõlmimiseks, mis on nüüd lõppemas ning mida jätkatakse senise kontsessionääriga eelkirjeldatud uutel lepingutingimustel, või kas turulepääsu piiranguga saab olla tegemist ainult juhul, kui nad algses hankemenetluses tõepoolest osalesid?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Sissejuhatavad kaalutlused

23

Eelotsuse küsimused on esitatud Itaalias kiirloterii, st kraabi-ja-võida-loterii korraldamiseks antud sellise kontsessiooni uuendamise kontekstis, mis anti 2010. aastal Lotterie Nazionalile ja mida 2017. aastal uuendati. Lisaks ELTL artiklitele 49 ja 56 ning teatavatele liidu õiguse põhimõtetele viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimustes ka direktiivi 2014/23 artiklitele 3 ja 43. Kuivõrd see direktiiv jõustus 17. aprillil 2014, st pärast algse kontsessiooni andmise otsuse tegemist, kuid enne kontsessiooni uuendamist, tuleb kõigepealt välja selgitada, kas see direktiiv on põhikohtuasjadele ajaliselt kohaldatav.

24

Sellega seoses tuleb märkida, et riigihangete valdkonnas ja analoogia alusel teenuste kontsessioonide suhtes kohaldatava väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuuluvad kontsessioonilepingu suhtes põhimõtteliselt kohaldamisele need liigu õigusnormid, mis kehtivad hetkel, mil hankija valib selle menetluse liigi, mida ta kavatseb järgida, ning lahendab lõplikult küsimuse, kas riigihankelepingu sõlmimiseks on nõutav eelneva hankemenetluse korraldamine. Samas ei ole kohaldatavad sellise direktiivi sätted, mille riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaeg lõppes pärast seda ajahetke (vt selle kohta 19. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Stanley International Betting ja Stanleybet Malta, C‑375/17, EU:C:2018:1026, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Käesoleval juhul avaldati hanketeade 15. augusti 2009. aasta ja 2. aprilli 2010. aastaEuroopa Liidu Teatajas, st enne direktiivi 2014/23 riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kuupäeva, milleks oli 18. aprill 2016.

26

Lisaks sellele anti kontsessioon kõnealuse hankemenetluse tulemusel enne 17. aprilli 2014, mistõttu see kontsessiooni algne andmine jääb vastavalt selle direktiivi artikli 54 teisele lõigule igal juhul direktiivi 2014/23 kohaldamisalast välja.

27

Kui kontsessioonileping sisaldab uuendamisklauslit, mis on selle algse lepingu osa, siis kohaldatakse ka selle klausli suhtes kõnealuse kontsessiooni suhtes kohaldatavat riigihankeõigust.

28

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb siiski ka see, et kui kontsessioonilepingut oluliselt muudetakse, siis tuleb sellise muutmise suhtes kohaldada liidu õigusnorme, mis kehtivad muutmise kuupäeval. Euroopa Kohus täpsustas selles kontekstis, et asjaolul, et algne kontsessioonileping sõlmiti enne seda, kui liit võttis asjaomases valdkonnas vastu õigusnormid, ei ole selles osas tähtsust (vt selle kohta 18. septembri 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C‑526/17, EU:C:2019:756, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Käesoleval juhul on põhikohtuvaidluste esemeks otsus, millega otsustati vastavalt dekreetseaduse nr 148/2017 artikli 20 lõikele 1 uuendada senist kontsessiooni ja pikendada seda üheksa aasta võrra, kuna selline võimalus oli ette nähtud dekreetseaduse nr 78/2009 artikli 21 lõikes 4. Põhikohtuasja apellandid väidavad selle kohta, et kõnealuse uuendamisega tehti asjaomasesse kontsessioonilepingusse olulised muudatused.

30

Sellest tuleneb, et põhikohtuasjades tuleb küsimusele, kas kõnealust kontsessioonilepingut muudeti oluliselt selle uuendamisel, vastata lähtudes direktiivi 2014/23 sätetest, kuivõrd uuendamine toimus pärast direktiivi jõustumist.

31

Sellega seoses tuleb märkida, et selle direktiivi artikli 43 sõnastusest tuleneb, et sellega ühtlustati ammendavalt esiteks juhud, mil kontsessioone võib muuta, ilma et oleks vaja korraldada selle direktiivi eeskirjade kohast uut kontsessiooni andmise menetlust, ning teiseks juhud, mil selline menetlus tuleb kontsessiooni tingimuste muutmise korral läbi viia.

32

Iga riigisisest meedet tuleb valdkonnas, mis on liidu tasandil täielikult ühtlustatud, aga hinnata asjaomase ühtlustamismeetme, mitte esmase õiguse sätete alusel (14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Promoimpresa jt, C‑458/14 ja C‑67/15, EU:C:2016:558, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Sellest tuleneb, et küsimusele, kas põhikohtuasjades kõne all olevad riigisisesed õigusnormid nägid ette muudatused, millest tulenevalt tuli läbi viia uus kontsessiooni andmise menetlus, tuleb vastata ainult direktiivi 2014/23 sätetest lähtudes.

Esimene küsimus

34

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas liidu õigust ja eelkõige direktiivi 2014/23 artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad uuendama kontsessioonilepingut ilma uut kontsessiooni andmise menetlust korraldamata olukorras, kus kontsessioon anti ainukontsessionäärile, samas kui kohaldatavad riigisisesed õigusnormid nägid ette, et selline kontsessioon tuleb põhimõtteliselt anda mitmele ettevõtjale, keda ei ole siiski üle nelja.

35

Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et liikmesriigi õigusnormid, mis seavad teatava sellise majandustegevuse nagu hasartmängude korraldamine eelduseks kontsessiooni saamise, kujutavad endast ELTL artiklites 49 ja 56 tagatud vabaduste riivet, ning seda sõltumata sellest, kas hankija on kasutanud ainukontsessionääri või mitme kontsessionääri mudelit (vt selle kohta 19. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Stanley International Betting ja Stanleybet Malta, C‑375/17, EU:C:2018:1026, punktid 38 ja 39 ning seal viidatud kohtupraktika).

36

Samamoodi nagu Euroopa Kohus on hasartmänge käsitlevas kohtupraktikas märkinud, võivad tarbijakaitse ning pettuste ja kodanike mängimisega seonduvale liigsele kulutamisele õhutamise ennetamine olla ELTL artiklitest 49 ja 56 tulenevate põhivabaduste piiranguid õigustavad ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused (19. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Stanley International Betting ja Stanleybet Malta, C‑375/17, EU:C:2018:1026, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Tuleb siiski märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei pea oma esimeses küsimuses silmas põhjuseid, millest tulenevalt asjaomane liikmesriik selles valdkonnas niisugused piirangud kehtestas ja kehtima jättis.

38

Käesoleval juhul ei soovi põhikohtuasja apellandid vaidlustada mitte kiirloterii korraldamiseks valitud kontsessioonimudelit kui sellist, vaid nad väidavad, et selle kontsessiooni uuendamise korra ja selleks ette nähtud tingimuste tõttu loobuti dekreetseaduse nr 148/2017 artikli 20 lõikes 1 mitme kontsessionääri mudelist, mille näeb ette dekreetseaduse nr 78/2009 artikli 21 lõige 1, ja pöörduti tagasi ainukontsessionääri mudeli juurde, mis kujutab nende sõnul endast asjaomase kontsessioonilepingu olulist muutmist.

39

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 1 punkti a sõnastusele on liidu seadusandja ette näinud, et kontsessioone võib uut kontsessiooni andmise menetlust korraldamata muuta siis, kui muudatused olid nende rahalisest väärtusest sõltumata esialgsetes kontsessiooni alusdokumentides ette nähtud selgete, täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslitega, mis võivad hõlmata maksumuse läbivaatamise klausleid, või võimalustega. Sellistes klauslites märgitakse võimalike muudatuste või alternatiivsete lahenduste ulatus ja olemus ning ka tingimused, mille korral neid võib kasutada. Nendega ei nähta ette muudatusi või alternatiivseid lahendusi, millega muudetaks kontsessiooni üldist olemust.

40

Vaidlust ei ole aga selles, et asjaomane kontsessioonileping sisaldas klauslit, mis nägi ette võimaluse uuendada algul antud kontsessiooni üheksa aasta võrra.

41

Lisaks sellele ei ole põhikohtuasjades asjaolu, et hankija määras uueks üheksa-aastaseks ajavahemikuks uuesti ainukontsessionääri, tingitud kontsessiooni andmise viisi käsitlevate riigisiseste õigusnormide muutmisest, kuna dekreetseaduse nr 78/2009 artikli 21 lõikes 1 on ette nähtud, et põhikohtuasjades kõne all olev kontsessioon tuleb anda reeglina „mitmele isikule, kes valitakse välja avatud, konkurentsipõhises ja mittediskrimineerivas menetluses“. Ainukontsessionääri määramine on tingitud dekreetseaduses nr 78/2009 ja asjaomases kontsessioonilepingus ette nähtud sellise kontsessiooni uuendamise võimaluse kasutamisest, mille käikumineku võimalust ei saanud eirata, arvestades algse hankemenetluse tulemust, kus – nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus – osales üksnes Lottomatica, kelle õigusjärglane on Lotterie Nazionali, ja kus ei osalenud põhikohtuasja apellandid ega muud ettevõtjad.

42

Selline uuendamine uut kontsessiooni andmise menetlust korraldamata on vastavalt direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 1 punktile a aga võimalik üksnes siis, kui selleks ette nähtud klausli rakendamise tingimused on täidetud.

43

Selles osas tuleb juhtida tähelepanu – nagu seda tegi kohtujurist oma ettepaneku punktides 52 ja 53 – sellele, et ehkki põhikohtuasjades kõne all olev uuendamine muudeti formaalselt kohustuslikuks dekreetseadusega nr 148/2017, vastas see ADMi varem väljendatud tahtele, nagu tuleneb eeskätt tema 19. septembri 2017. aasta teatest, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist.

44

Eelnevaga arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et liidu õigust ja eelkõige direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad uuendama kontsessioonilepingut ilma uut kontsessiooni andmise menetlust korraldamata olukorras, kus kontsessioon anti ainukontsessionäärile, samas kui kohaldatavad riigisisesed õigusnormid nägid ette, et selline kontsessioon tuleb põhimõtteliselt anda mitmele ettevõtjale, keda ei ole siiski üle nelja; seda tingimusel, et nende riigisiseste õigusnormidega rakendatakse algses kontsessioonilepingus sisalduvat klauslit, mis näeb ette sellise uuendamise võimaluse.

Teine ja kolmas küsimus

45

Oma teise ja kolmanda küsimusega, mida on sobilik analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas liidu õigust ja eelkõige direktiivi 2014/23 artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ühelt poolt ette, et kontsessiooni uuendamine otsustatakse kaks aastat enne selle lõppu, ning teiselt poolt muudavad algses kontsessioonilepingus sisalduvaid kontsessionääri poolt rahalise vastutasu maksmise tingimusi, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud.

46

Kohe sissejuhatuseks tuleb rõhutada esiteks asjaolu, et käesoleval juhul ei tähenda kaks aastat enne asjaomase kontsessioonilepingu lõppu otsustatud uuendamine iseenesest selle lepingu sätete muutmist, kuivõrd – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist – Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et kontsessioonilepingule kohaldatavad õigusnormid ei näinud ette konkreetset kuupäeva, mil tuleb teha otsus võimaliku uuendamise kohta.

47

Teiseks ei ole põhjused, mis uuendamist õigustasid, ja eelkõige eesmärk tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, otsustavad selle hindamisel, kas uuendamise tingimused toovad kaasa olulised muudatused.

48

Seoses asjaomases kontsessioonilepingus sisalduvate kontsessionääri poolt rahalise vastutasu maksmise tingimuste muutmisega tuleb märkida, et direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 1 punktist a ei saa järeldada, et selle sätte kohaldamisalasse kuuluva klausli või võimaluse rakendamisel tähendab mis tahes muudatus, mida ei ole asjaomases klauslis või võimaluses sõnaselgelt ette nähtud, et selle artikli lõike 5 kohaselt tuleb läbi viia uus kontsessiooni andmise menetlus.

49

Nimelt võib põhikohtuasjades selle artikli 43 lõike 1 punkti e alusel teha kontsessiooni selliseid muudatusi, ilma et selleks tuleks läbi viia uut kontsessiooni andmise menetlust, tingimusel et need muudatused ei ole olulised artikli 43 lõike 4 tähenduses.

50

Viimati nimetatud sättes on ette nähtud üldreegel, et kontsessioonilepingu muudatust selle kehtivusajal käsitatakse olulisena, kui sellega muutub kontsessioon oluliselt võrreldes algul sõlmitud lepinguga. Selles sättes on pealegi täpsustatud, et muudatust käsitatakse „igal juhul“ olulisena eeskätt siis, kui sellega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algul välja valitud taotlejatel või aktsepteerida muid kui algul aktsepteeritud pakkumusi või oleksid kontsessiooni andmise menetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid tingimusi oleks kasutatud algses kontsessiooni andmise menetluses, ning siis, kui sellega muudetakse kontsessiooni majanduslikku tasakaalu kontsessionääri jaoks soodsamaks viisil, mida ei olnud algses kontsessioonilepingus ette nähtud.

51

Sellega seoses tuleb täheldada, et käesoleval juhul ei muutunud see summa, mille kontsessionäär peab vastutasuna põhikohtuasjas kõne all oleva teenuste kontsessiooni saamise eest maksma; muudeti üksnes selle summa maksmise tingimusi, mille kohta eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimused esitas.

52

Nimelt nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et asjaomase kontsessioonilepingu puhul tuli osa kokkulepitud summast maksta konventsiooni kehtima hakkamise aastal ning osa järgmisel aastal. Kontsessiooni uuendamise tulemusel tuleb esimene makse teha kaks aastat enne uuendatud kontsessiooni kehtima hakkamist ning ülejäänud summa tuleb maksta sellele hetkele eelneval aastal.

53

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, ei saa sellist muudatust pidada oluliseks direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 4 tähenduses. Selle kohta tuleb märkida, et kuivõrd selline ettemakse võib tasumisele kuuluvat summat suurendada, ei paista selline muudatus muutvat kontsessiooni majanduslikku tasakaalu kontsessionääri jaoks soodsamaks artikli 43 lõike 4 punkti b tähenduses.

54

Mis puutub küsimusse, kas käesoleval juhul oleks selliselt muudetud maksetingimuste kasutamine asjaomases kontsessioonilepingus võimaldanud osaleda ka muudel kui menetluses tegelikult osalenud taotlejatel või suuremal arvul taotlejatel direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 4 punkti a tähenduses, siis tuleb märkida, et ükski põhikohtuasja apellantidest sellist seisukohta ei väljendanud ning Euroopa Kohtule esitatud toimik ei sisalda midagi sellist, mis võimaldaks seda väidet kinnitada.

55

Kõigi esitatud kaalutlustega arvestades tuleb teisele ja kolmandale küsimusele vastata, et liidu õigust ja eelkõige direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 1 punkti e tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ühelt poolt ette, et kontsessiooni uuendamine otsustatakse kaks aastat enne selle lõppu, ning teiselt poolt muudavad algses kontsessioonilepingus sisalduvaid kontsessionääri poolt rahalise vastutasu maksmise tingimusi, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud; seda tingimusel, et selline muudatus ei ole oluline direktiivi artikli 43 lõike 4 tähenduses.

Neljas küsimus

56

Sissejuhatuseks tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et kuigi formaalselt ei puuduta esitatud küsimused direktiivi 89/665 ühegi konkreetse sätte tõlgendamist, ei takista see asjaolu Euroopa Kohtul esitada kõiki liidu õiguse tõlgendamise juhtnööre, mis võivad olla tarvilikud põhikohtuasjade lahendamisel. Sellises olukorras on Euroopa Kohtu ülesanne selgitada liikmesriigi kohtu esitatud asjaolude ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjenduste põhjal välja need liidu õiguse aspektid, mida on põhikohtuasja eset silmas pidades vaja tõlgendada (vt analoogia alusel 6. mai 2021. aasta kohtuotsus Analisi G. Caracciolo, C‑142/20, EU:C:2021:368, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

57

Kuivõrd õigust vaidlustusmenetlusele riigihangete valdkonnas reguleerib direktiiv 89/665, mis on kohaldatav ka vastavalt direktiivile 2014/23 antud kontsessioonidele, siis tuleb neljas küsimus selles kontekstis ümber sõnastada nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas direktiivi 2014/23 artikli 43 lõiget 4 ja direktiivi 89/665 artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib esitada kaebuse kontsessiooni uuendamise otsuse peale seetõttu, et algse kontsessioonilepingu täitmise tingimusi kontsessiooni uuendamisel muudeti, samas kui ta ei osalenud selle kontsessiooni andmise algses menetluses.

58

Direktiivi 89/665 artikli 1 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid nimelt, et õigus vaidlustusmenetlusele on nende poolt kehtestatud tingimustel tagatud vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kelle huve on väidetava rikkumisega kahjustatud või võidakse kahjustada.

59

Sellest tuleneb, et ettevõtja õigus esitada kaebus eeldab, et ta tõendab, et tal on huvi selle vastu, et uue kontsessiooni andmise menetluse raames antakse asjaomane kontsessioon talle.

60

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib riigihangete valdkonnas hankemenetluses osalemine olla põhimõtteliselt tingimus, mille täidetus on nõutav tuvastamaks, et asjaomasel isikul on tõepoolest asjaomase lepingu saamise huvi või et ta võib asjaomases hankes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse väidetava õigusvastasuse tõttu kahju kannatada. Kui isik pakkumust esitanud ei ole, on tal raske tõendada, et tal on huvi seda otsust vaidlustada või et ta on asjaomase pakkumuse edukaks tunnistamise tõttu kahju kannatanud või võib kahju kannatada (vt selle kohta 12. veebruari 2004. aasta kohtuotsus Grossmann Air Service, C‑230/02, EU:C:2004:93, punkt 27, ning 28. novembri 2018. aasta kohtuotsus Amt Azienda Trasporti e Mobilità jt, C‑328/17, EU:C:2018:958, punkt 46).

61

See kohtupraktika ei ole aga kohaldatav põhikohtuasjades, kus küsimus ei ole selles, kas ettevõtjad, kes algses kontsessiooni andmise menetluses ei osalenud, saavad vaidlustada selle menetluse tulemuse. Nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, on sellised ettevõtjad nendes kohtuasjades huvitatud sellest, et hankija kohaldaks selle kontsessiooni uuendamisklauslit asjakohaseid õigusnorme järgides.

62

Sellega seoses tuleb märkida, et sellel, kas ettevõtja on algses kontsessiooni andmise menetluses osalenud või mitte, ei ole suurt tähtsust, kui tal on hetkel, mil peaks toimuma kontsessiooni uuendamine, tõepoolest selle kontsessiooni saamise huvi.

63

Selles kontekstis ei ole kõnealune ettevõtja kohustatud tõendama, et ta osaleks tõepoolest selles uues kontsessiooni andmise menetluses. Niisuguse võimaluse olemasolu tuleb pidada selles osas piisavaks (vt selle kohta 5. septembri 2019. aasta kohtuotsus Lombardi, C‑333/18, EU:C:2019:675, punkt 29).

64

Seega on ettevõtjal, kes täidab need tingimused, soovi korral õigus vaidlustada hankija otsus uuendada senise kontsessionääri kontsessiooni, sest algse kontsessioonilepingu täitmise tingimusi muudetakse seda tehes. Sellega seoses tuleb täheldada, et nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 94, peab sel ettevõtja selleks, et tõendada, et asjaomased muudatused on olulised, olema võimalik esitada kaebus, milles ta nõuab vastavat kontrolli.

65

Järelikult tuleb neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 2014/23 artikli 43 lõiget 4 ja direktiivi 89/665 artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib esitada kaebuse kontsessiooni uuendamise otsuse peale seetõttu, et algse kontsessioonilepingu täitmise tingimusi muudeti oluliselt, samas kui ta ei osalenud selle kontsessiooni andmise algses menetluses; seda tingimusel, et tal on hetkel, mil peaks toimuma kontsessiooni uuendamine, tõepoolest selle kontsessiooni saamise huvi.

Kohtukulud

66

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
 

1.

Liidu õigust ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta artikli 43 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad uuendama kontsessioonilepingut ilma uut kontsessiooni andmise menetlust korraldamata olukorras, kus kontsessioon anti ainukontsessionäärile, samas kui kohaldatavad riigisisesed õigusnormid nägid ette, et selline kontsessioon tuleb põhimõtteliselt anda mitmele ettevõtjale, keda ei ole siiski üle nelja; seda tingimusel, et nende riigisiseste õigusnormidega rakendatakse algses kontsessioonilepingus sisalduvat klauslit, mis näeb ette sellise uuendamise võimaluse.

 

2.

Liidu õigust ja eelkõige direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 1 punkti e tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ühelt poolt ette, et kontsessiooni uuendamine otsustatakse kaks aastat enne selle lõppu, ning teiselt poolt muudavad algses kontsessioonilepingus sisalduvaid kontsessionääri poolt rahalise vastutasu maksmise tingimusi, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud; seda tingimusel, et selline muudatus ei ole oluline selle direktiivi artikli 43 lõike 4 tähenduses.

 

3.

Direktiivi 2014/23 artikli 43 lõiget 4 ja nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2014/23, artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib esitada kaebuse kontsessiooni uuendamise otsuse peale seetõttu, et algse kontsessioonilepingu täitmise tingimusi muudeti oluliselt, samas kui ta ei osalenud selle kontsessiooni andmise algses menetluses; seda tingimusel, et tal on hetkel, mil peaks toimuma kontsessiooni uuendamine, tõepoolest selle kontsessiooni saamise huvi.

 

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: itaalia.