Kohtuasi C‑597/19
Mircom International Content Management & Consulting (M.I.C.M.) Limited
versus
Telenet BVBA
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Ondernemingsrechtbank Antwerpen)
Euroopa Kohtu (viies koda) 17. juuni 2021. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29/EÜ – Artikli 3 lõiked 1 ja 2 – Mõiste „üldsusele kättesaadavaks tegemine“ – Kaitstud teost sisaldava faili partnervõrgu (peer-to-peer) kaudu allalaadimine ja selle faili segmentide samaaegne kättesaadavaks tegemine selleks, et need üles laadida – Direktiiv 2004/48/EÜ – Artikli 3 lõige 2 – Meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kuritarvitamine – Artikkel 4 – Isikud, kellel on õigus taotleda meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist – Artikkel 8 – Õigus teabele – Artikkel 13 – Mõiste „kahju“ – Määrus (EL) 2016/679 – Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt f – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Isikuandmete töötlemise seaduslikkus – Direktiiv 2002/58/EÜ – Artikli 15 lõige 1 – Seadusandlikud meetmed, mille eesmärk on piirata õiguste ja kohustuste ulatust – Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 8, artikli 17 lõige 2 ning artikli 47 esimene lõik
Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Üldsusele edastamine – Teose üldsusele kättesaadavaks tegemine – Mõiste – Kaitstud teost sisaldava digifaili segmendi automaatne üleslaadimine partnervõrgu kaudu – Hõlmamine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 11 ja artikli 17 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, põhjendused 3, 4, 9, 10 ja 31 ning artikli 3 lõige 1 ja lõike 2 punkt c)
(vt punktid 41, 46–48, 51, 52 ja 56–59 ning resolutsiooni punkt 1)
Õigusaktide ühtlustamine – Intellektuaalomandi õiguste jõustamine – Direktiiv 2004/48 – Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid – Isikud, kellel on õigus nende kohaldamist taotleda
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48, põhjendus 18 ja artikkel 4)
(vt punktid 62–69)
Õigusaktide ühtlustamine – Intellektuaalomandi õiguste jõustamine – Direktiiv 2004/48 – Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid – Kahjuhüvitise väljamõistmine – Isikud, kellel on õigus hüvitist nõuda
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48, põhjendus 10 ja artiklid 4 ja 13)
(vt punktid 72 ja 74–77)
Õigusaktide ühtlustamine – Intellektuaalomandi õiguste jõustamine – Direktiiv 2004/48 – Õigus saada teavet intellektuaalomandi õiguse rikkumist puudutavas menetluses – Ulatus – Kahju hüvitamise hagile eelnevas eraldiseisvas menetluses esitatud teabenõue – Lubatavus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 2 ja artikkel 47; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48, artikli 8 lõige 1)
(vt punktid 80–84)
Õigusaktide ühtlustamine – Intellektuaalomandi õiguste jõustamine – Direktiiv 2004/48 – Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid – Kohaldamise tingimused – Kommertseesmärgil toime pandud tegu – Piiratud ulatusega nõue
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48, põhjendus 14 ja artikli 6 lõige 2, artikli 8 lõige 1, artikli 9 lõige 2 ja artikkel 13)
(vt punktid 88–90)
Õigusaktide ühtlustamine – Intellektuaalomandi õiguste jõustamine – Direktiiv 2004/48 – Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid – Kohaldamise tingimused – Kasutamine, mis ei ole kuritarvituslik – Teabenõue – Nõuded – Põhjendatud ja proportsionaalne laad – Kindlakstegemine eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48, artiklid 3 ja 8)
(vt punktid 94–96 ja resolutsiooni punkt 2)
Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus 2016/679 – Kohaldamisala – Mõiste „isikuandmete töötlemine“ – Partnervõrgu kasutajate IP-aadresside salvestamine intellektuaalomandi õiguste omaja või kolmanda isiku poolt kahju hüvitamise hagi esitamise eesmärgil – Hõlmamine – Tingimus – Sellise seadusliku vahendi olemasolu, mis võimaldab teha kindlaks kasutajad
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679, artikli 4 punktid 1 ja 2)
(vt punktid 102–104)
Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus 2016/679 – Direktiiv 2002/58 – Tingimused, mille korral isikuandmete töötlemine on seaduslik – Vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi teostamine – Intellektuaalomandi õiguste omaja või kolmanda isiku poolt partnervõrgu nende kasutajate IP-aadresside süstemaatiline salvestamine ning nende nimede ja aadresside edastamine vastavate õiguste omajale kahju hüvitamise hagi esitamise eesmärgil – Lubatavus – Tingimus – Nõue, mis on põhjendatud, proportsionaalne ja mis ei ole kuritarvituslik ning mille õiguslik alus on riigisisene seadusandlik meede, millega piiratakse teatavate õiguste ja kohustuste ulatust
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 8; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679, artikli 4 punktid 9 ja 10, artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt f, artikli 9 lõike 2 punktid e ja f, artikli 23 lõike 1 punkt j ja artikli 94 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58, artikli 1 lõige 2, artiklid 5, 6 ja artikli 15 lõige 1, ning direktiiv 2004/48, artikli 8 lõige 1)
(vt punktid 106, 108–118 ja 120–132 ning resolutsiooni punkt 3)
Kokkuvõte
Kasutajate IP-aadresside süstemaatiline salvestamine ning nende nimede ja aadresside edastamine intellektuaalomandi õiguste omajale või kolmandale isikule kahju hüvitamise hagi esitamise võimaldamiseks on teatavatel tingimustel lubatud. Intellektuaalomandi õiguste omaja teabenõue ei tohi olla kuritarvituslik ning see peab olema põhjendatud ja proportsionaalne.
Äriühing Mircom International Content Management & Consulting (M.I.C.M.) Limited (edaspidi „Mircom“) esitas Ondernemingsrechtbank Antwerpenile (Antwerpeni kaubanduskohus, Belgia; edaspidi „eelotsusetaotluse esitanud kohus“) internetiühenduse teenuseid pakkuva äriühingu Telenet BVBA vastu hagi teabe esitamise nõudes. Nimetatud hagiga sooviti sellise otsuse tegemist, millega kohustatakse Telenetti esitama oma klientide identifitseerimisandmed IP-aadresside põhjal, mille teatav spetsialiseerunud ettevõtja on Mircomi nimel kogunud. Teleneti klientide internetiühendust on kasutatud Mircomi kataloogis olevate filmide jagamiseks partnervõrgus (peer-to-peer) BitTorrent‑protokolli abil. Telenet vaidles Mircomi hagile vastu.
Selles kontekstis küsis eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult kõigepealt, kas kaitstud teost sisaldava digifaili segmentide jagamine selles võrgus on üldsusele edastamine liidu õiguse tähenduses. Seejärel palus ta selgitada, kas intellektuaalomandi õiguste omaja nagu Mircom, kes neid õigusi ise ei kasuta, vaid nõuab eeldatavatelt rikkujatelt kahjuhüvitise sisse, võib õiguste jõustamiseks näiteks teabenõude esitamise kaudu tugineda liidu õiguses ette nähtud meetmetele, menetlustele ja õiguskaitsevahenditele. Lõpetuseks palus eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas seaduslik on esiteks viis, kuidas Mircom on klientide IP-aadresse kogunud ja teiseks andmete edastamine, mida Mircom on Telenetilt palunud.
Euroopa Kohus otsustas esiteks, et digifaili segmentide üleslaadimine partnervõrku (peer-to-peer), nagu on kõne all käesolevas asjas, on üldsusele kättesaadavaks tegemine liidu õiguse tähenduses ( 1 ). Teiseks, intellektuaalomandi kaitse süsteem laieneb intellektuaalomandi õiguste omajale nagu Mircom, kuid eelkõige ei tohi tema teabenõue olla kuritarvituslik ning see peab olema õigustatud ja proportsionaalne ( 2 ). Kolmandaks, sellise võrgu kasutajate IP-aadresside süstemaatiline salvestamine ning nende nimede ja aadresside edastamine sellisele õiguste omajale või kolmandale isikule selleks, et nad saaksid esitada kahju hüvitamise nõude, on teatavatel tingimustel lubatud ( 3 ).
Euroopa Kohtu hinnang
Esimesena selgitas Euroopa Kohus, kes on juba teinud otsuse mõiste „üldsusele edastamine“ kohta autoriõiguste kaitse kontekstis, et kaitstud teost sisaldavate varem alla laaditud failisegmentide üleslaadimine partnervõrgu (peer-to-peer) kaudu on „teose üldsusele kättesaadavaks tegemine“, olgugi et need segmendid ei ole iseenesest kasutatavad ning üleslaadimine toimub automaatselt, kui kasutaja on BitTorrent-kliendi failijagamisprogrammi tarkvaraga nõustunud, andes sellisele seadistusele oma nõusoleku pärast seda, kui teda on selle omadustest nõuetekohaselt teavitatud.
Tuleb täpsustada, et asjaomase võrgu iga kasutaja suudab kergesti taastada algse faili teiste kasutajate arvutites kättesaadavatest segmentidest. Kasutaja teeb digifaili segmente alla laadides samal ajal need segmendid kättesaadavaks, et teised kasutajad saaksid neid alla laadida. Sellega seoses tõdes Euroopa Kohus, et kasutaja ei pea olema alla laadinud teatava minimaalse arvu failisegmente ning iga toiming, millega ta, olles oma tegevusest täielikult teadlik, võimaldab kaitstud teosega tutvumist, võib olla teose kättesaadavaks tegemine. Käesoleval juhul on tegemist sellise toiminguga, kuna see hõlmab määratlemata suurusega potentsiaalset sihtgruppi, eeldab küllaltki suurt arvu isikuid ning see on suunatud uuele üldsusele. Selle tõlgenduse eesmärk on säilitada õiglane tasakaal ühelt poolt intellektuaalomandi õiguste omajate huvide ja põhiõiguste ning teiselt poolt kaitstud objekti kasutajate huvide ja põhiõiguste vahel.
Teisena asus Euroopa Kohus seisukohale, et intellektuaalomandi õiguste omaja nagu Mircom, kes on saanud need õigused nõuete loovutamise tulemusel ja kes neid ei kasuta, vaid nõuab eeldatavatelt rikkujatelt kahjuhüvitist, saab põhimõtteliselt tugineda liidu õiguses ette nähtud meetmetele, menetlustele ja õiguskaitsevahenditele, kui tema nõue ei ole kuritarvituslik. Euroopa Kohus täpsustas, et võimaliku kuritarvituse peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes võib oma hinnangut andes näiteks kontrollida, kas õiguste omaja esitab kompromisslahendusest keeldumise korral tegelikult kohtusse hagi. Euroopa Kohus tõdes seoses sellise teabenõudega, nagu on esitanud Mircom, et seda ei saa ainuüksi seetõttu pidada vastuvõetamatuks, et see on sõnastatud kohtueelses menetluses. Siiski tuleb see teabenõue jätta rahuldamata, kui see on põhjendamata või ebaproportsionaalne, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul. Selle tõlgendusega soovib Euroopa Kohus tagada siseturul intellektuaalomandi kõrge kaitsetaseme.
Kolmandana otsustas Euroopa Kohus, et liidu õigusega ei ole põhimõtteliselt vastuolus ei intellektuaalomandi õiguste omaja ja kolmanda isiku poolt selle õiguste omaja nimel partnervõrgu (peer-to-peer) nende kasutajate IP-aadresside süstemaatiline salvestamine, kelle internetiühendust on väidetavalt kasutatud autoriõigusi rikkuvateks tegevusteks (andmete eelnev töötlemine), ega nende kasutajate nimede ja aadresside edastamine kahjuhüvitise nõudmiseks vastavate õiguste omajale või kolmandale isikule (andmete hilisem töötlemine). Siiski peavad vastavad algatused ja nõuded olema põhjendatud, proportsionaalsed ja need ei tohi olla kuritarvituslikud ning nende õiguslik alus peab olema riigisisene seadusandlik meede, millega piiratakse liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste ulatust. Euroopa Kohus täpsustas, et liidu õigus ei kohusta äriühingut nagu Telenet edastama eraõiguslikele isikutele isikuandmeid, et võimaldada esitada tsiviilkohtusse nõuet autoriõiguse rikkumisega seotud hagis. Liidu õigus lubab aga liikmesriikidel sellise kohustuse ette näha.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT 2001, L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 3 lõiked 1 ja 2.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT 2004, L 157, lk 45; ELT eriväljaanne 17/02, lk 32) artikli 3 lõige 2 ja artikkel 8.
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt f (ELT 2016, L 119, lk 1) koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT 2002, L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/136/EÜ (ELT 2009, L 337, lk 11), artikli 15 lõikega 1.