–

Kilpailu- ja kuluttajavirasto, esindajad: J. Nyländen, J. Broms, K. Leivo ja T. Mattila,

–

Eltel Group Oy ja Eltel Networks Oy, esindajad: asianajajat T. Saraste, M. Joutsimo, C. Wik ja A. Paanajärvi,

–

Soome valitsus, esindajad: J. Heliskoski ja A. Laine,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: R. Kanitz ja J. Möller,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato S. Fiorentino,

–

Läti valitsus, esindajad: V. Soņeca, L. Juškeviča ja K. Pommere,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: E. Paasivirta, G. Meessen ja L. Wildpanner,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artikli 101 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud menetluses, mille Kilpailu- ja kuluttajavirasto (konkurentsi- ja tarbijakaitseamet, Soome) algatas markkinaoikeuse (kaubanduskohus, Soome) selle otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks, millega lükati tagasi nimetatud ameti ettepanek määrata Eltel Group Oy‑le ja Eltel Networks Oy‑le (edaspidi koos „Eltel“) solidaarselt trahv Soome ja liidu konkurentsiõiguse rikkumise eest, mille nad on toime pannud.

3

Konkurentsipiirangute vastase seaduse 480/1992 (kilpailunrajoituksista annettu laki 480/1992) (muudetud seadusega 318/2004; edaspidi „konkurentsipiirangute vastane seadus“) § 22 kohaselt ei või selle seaduse § 4 või ELTL artikli 101 rikkumise eest trahvi määrata, kui markkinaoikeusele (kaubanduskohus) ei ole vastavat ettepanekut esitatud viie aasta jooksul arvates konkurentsi piiramise lõpetamisest või kuupäevast, mil konkurentsi- ja tarbijakaitseamet konkurentsi piiramisest teada sai.

4

Ettevõtja Fingrid Oyj, kes on elektrienergia ülekandmiseks kasutatava kõrgepingevõrgu omanik ja kes vastutab selle võrgu arendamise eest ning kes on põhiline seda liiki energia ülekandetaristu ehitustööde tellija Soomes, avaldas 16. aprillil 2007 kõnealuse sektori ettevõtjatele suunatud ingliskeelse ehitustööde hanketeate elektrienergia ülekandmiseks mõeldud kõrgepingeliini (400 kV) rajamiseks Soome omavalitsusüksuste Keminmaa ja Petäjäskoski vahele (edaspidi „asjaomane kõrgepingeliin“). Hanketeate kohaselt tuli fikseeritud hinnaga pakkumused esitada hiljemalt 5. juunil 2007. Tööde lõpetamise tähtpäevaks oli hanketeates määratud 12. november 2009.

5

Eltel esitas 4. juunil 2007 pakkumuse, mis seejärel tunnistati edukaks.

6

Eltel ja Fingrid allkirjastasid asjaomase kõrgepingeliini ehitustööde lepingu 19. juunil 2007. Ehitustööd lõpetati 12. novembril 2009. Fingrid tegi Eltelile tööde eest viimase osamakse 7. jaanuaril 2010.

7

Empower Oy esitas 31. jaanuaril 2013 konkurentsi- ja tarbijakaitseametile leebema kohtlemise taotluse, mille tõttu alustas nimetatud asutus selle äriühingu ja Elteli vahelise võimaliku kartellikokkuleppe suhtes uurimist.

8

Kõnealune asutus otsustas 31. oktoobril 2014 rahuldada Empoweri leebema kohtlemise taotluse ja tema suhtes sanktsioone mitte kohaldada.

9

Sama asutus tegi 31. oktoobri 2014. aasta otsusega markkinaoikeusele (kaubanduskohus) ettepaneku määrata Eltel Groupile ja Eltel Networksile solidaarselt 35000000 euro suurune trahv konkurentsipiirangute vastase seaduse § 4 ja ELTL artikli 101 rikkumise eest, kuna nad sõlmisid Empoweriga Soomes elektrienergia ülekandeliinide projekteerimise ja ehitamise turu jagamist, hindu ja marginaale puudutava kokkuleppe.

10

Kõnealuses otsuses asus konkurentsi- ja tarbijakaitseamet lisaks seisukohale, et tegemist oli ühe ja vältava rikkumisega, mida viidi ellu Empoweri ja Elteli esindajate kohtumistel, mille käigus viimased käsitlesid ja mõnikord täpsustasid koos prognoose, mis esitati tabelite kujul tulevaste elektrienergia ülekandeliinide hangete, nende hindade, saavutatavate marginaalide ning teatud turgude jagamise kohta. Kartellikokkulepe algas hiljemalt 2004. aasta oktoobris ja vältas katkematult vähemalt 2011. aasta märtsini. Rikkumine puudutas kogu Soome territooriumi ja võis ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutada.

11

Markkinaoikeus (kaubanduskohus) lükkas 30. märtsi 2016. aasta otsusega konkurentsipiirangute vastase seaduse § 22 alusel trahviettepaneku tagasi, kuna ta leidis, et Eltel lõpetas konkurentsi piiravas tegevuses osalemise enne 31. oktoobrit 2009 ning järelikult oli sellega seotud rikkumine konkurentsi- ja tarbijakaitseameti ettepaneku esitamise ajaks, st 31. oktoobriks 2014 aegunud. Nimetatud kohtu hinnangul puudutas kartellikokkulepe asjaomase kõrgepingeliini ehitamisele eelnenud projekteerimistöid, mis olid ette nähtud eraldi ja lõppesid 2007. aasta jaanuaris, kuid ei laienenud selle kõrgepingeliini ehitustöödele.

12

Konkurentsi- ja tarbijakaitseamet esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule, st Korkein hallinto-oikeusele (Soome kõrgeim halduskohus) markkinaoikeuse (kaubanduskohus) otsuse peale kaebuse, milles palus kõnealuse otsuse tühistada ning määrata Eltelile trahv, mille ta välja pakkus. See asutus väidab, et tema trahviettepanek saabus markkinaoikeusse (kaubanduskohus) konkurentsipiirangute vastase seaduse §‑s 22 ettenähtud viieaastase tähtaja jooksul. Nimelt, kuni 7. jaanuarini 2010, kui Fingrid tegi Eltelile asjaomase kõrgepingeliini ehitustööde eest viimase osamakse, oli neid äriühinguid sidunud leping endiselt jõus ja rakendati kartellikokkuleppest tulenevat õigusvastast hinnastamist. Teise võimalusena väidab see asutus, et konkurentsi piiramine lõppes kõige varem 12. novembril 2009, st tööde lõppemise kuupäeval. Konkurentsi- ja tarbijakaitseamet on seisukohal, et ehitustööde leping, mis on sõlmitud kartellikokkuleppes osaleva ettevõtjaga, avaldab väga konkreetset ja pikaajalist mõju lepingupartnerile, kes peab tasuma kõrgemat hinda kui see, mis oleks kehtinud kartellikokkuleppe puudumise korral, kuna makseid tehakse vastavalt tööde edenemisele mitme aasta vältel. Igal aastal osamakse tasumisel tööde eest, mida kartellikokkulepe puudutab, avalduvad lepingu kahjulikud tagajärjed otseselt lepingupartneri tegevuskuludele asjaomasel aastal ja sellest tulenevalt tema majandustulemustele ning sealt edasi tema konkurentsivõimele asjaomasel turul. Kuna käesoleval juhul maksis Fingrid asjaomase kõrgepingeliini ehitustööde eest kõrgemat hinda kui see, mida oleks kohaldatud kartellikokkuleppe puudumise korral, siis kajastus see lisakulu ka elektrienergia ülekandmise hinnas, mida tasusid lõpptarbijad.

13

Tõendite hindamisega seotud põhjustel eitab Eltel, et tema ja Empoweri vahel oleks sõlmitud asjaomast kõrgepingeliini puudutav mis tahes kartellikokkulepe. Lisaks väidab ta, et liidu konkurentsinormide rikkumise kestuse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ajavahemikku, mille vältel tegelesid rikkumise toime pannud ettevõtjad keelatud tegevusega. Ehitustööde hanke puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema pakkumuse esitamisest ehk käesoleval juhul 4. juunist 2007. Eltel väidab, et teise võimalusena juhul, kui pärast pakkumuse esitamist saab veel hinnaläbirääkimisi pidada, hakkab aegumistähtaeg kulgema lõpliku lepingu sõlmimise päevast ehk käesoleval juhul 19. juunist 2007. Pärast pakkumuse esitamist või hiljemalt pärast lepingu allkirjastamist ei avalda pakutud või kokkulepitud hind turule enam mingit mõju, isegi kui kõnealuse projekti elluviimine või sellega seotud osamaksete tegemine jätkub veel mitu aastat. Tööde edenemise tempo ega sellega seotud maksete tegemise graafik ei mõjuta konkurentsi asjaomasel turul, kuna need tegurid ei muuda enam kokkulepitud hinda.

14

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Euroopa Kohus ei ole veel võtnud seisukohta küsimuses, kuidas teha ELTL artikli 101 rikkumise majanduslikud tagajärjed ja rikkumise kestus kindlaks olukorras, kus esiteks on kartelliosaline kolmanda isikuga sõlminud ehitustööde hankelepingu hinnaga, milles on kokku lepitud kartellikokkuleppe kontekstis, teiseks lõpetatakse tööd mitu aastat pärast hankelepingu sõlmimist ja kolmandaks toimub hinna tasumine osamaksetena, millest osa tehakse veel pärast tööde lõpetamist.

15

15. juuni 1976. aasta kohtuotsusest EMI Records (51/75, EU:C:1976:85), 3. juuli 1985. aasta kohtuotsusest Binon (243/83, EU:C:1985:284) ning 30. mai 2013. aasta kohtuotsusest Quinn Barlo jt vs. komisjon (C‑70/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:351) tuleneb, et rikkumise kestuse hindamisel on olulised konkurentsivastase tegevuse majanduslikud tagajärjed, mitte selle tegevuse õiguslik vorm. Konkurentsipiirang võib majanduslikke tagajärgi põhjustada isegi pärast ühe ja vältava rikkumise formaalset lõppemist, näiteks kuni selle perioodi lõpuni, mil kooskõlastatud hinnad kehtisid.

16

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul kinnitab see kohtupraktika teesi, mille kohaselt selline ELTL artikli 101 rikkumine, mille konkurentsi- ja tarbijakaitseamet põhikohtuasjas tuvastas, vältab seni, kuni lepingupartner, keda kartellikokkulepe kahjustab, on tasunud kogu kooskõlastatud hinna, kuivõrd see hind tekitab tema tegevuse jaoks majanduslikke tagajärgi kogu lepingu täitmise perioodi jooksul. Siiski võib see kohtupraktika kaudselt kinnitada ka teesi, mille kohaselt kooskõlastatud hinna mõju konkurentsile kestab kuni pakkumuse esitamiseni või lõpliku lepingu sõlmimiseni, kuna see hind ei avalda pärast seda kuupäeva enam turule mõju.

17

Neil asjaoludel otsustas Korkein hallinto-oikeus (Soome kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas ELTL artiklis 101 sätestatud konkurentsinorme võib tõlgendada nii, et olukorras, kus kartellikokkuleppe osaline sõlmis kartellivälise ettevõtjaga sellise ehitustööde lepingu, nagu oli kokku lepitud asjaomases kartellikokkuleppes, kestab konkurentsinormide rikkumine nimetatud olukorrast tulenevate majanduslike tagajärgede tõttu kogu selle ajavahemiku vältel, mil täidetakse ehitustööde lepingust tulenevaid kohustusi või tehakse lepingupooltele tööde eest makseid, see tähendab kuni tööde eest viimase osamakse tegemiseni või vähemalt kõnealuste tööde lõpetamiseni,

või võib asuda seisukohale, et konkurentsinormide rikkumine kestab üksnes kuni kuupäevani, mil rikkumise toime pannud ettevõtja esitab asjaomaste tööde tegemiseks pakkumuse või sõlmib tööde tegemiseks lepingu?“

18

Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, millisel hetkel tuleb pidada lõppenuks ettevõtja oletatav osalemine ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumises, mis seisneb konkurentidega kooskõlastatud pakkumuse esitamises hankemenetluses, kui see ettevõtja tunnistati edukaks ja ta sõlmis hankijaga ehitustööde lepingu, mille täitmine ja mille eest tasumine toimub järk-järgult.

19

Sellega seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle kindlaksmääramisel, millal lõpeb ettevõtja oletatav osalemine ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumises, on mõeldav lähtuda neljast hetkest, nimelt hetkest, mil ettevõtja esitas oma pakkumuse, mil leping sõlmiti, mil tehti kokkulepitud hinna viimane osamakse või mil lepingu esemeks olnud ehitustöö lõpetati.

20

ELTL artikli 101 lõike 1 kohaselt on siseturuga kokkusobimatud ja keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires.

21

Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale piisab selleks, et oleks tegemist „kokkuleppega“ ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses, olukorrast, kus asjaomased ettevõtjad on väljendanud ühist tahet tegutseda turul teatud kindlal viisil (vt selle kohta 15. juuli 1970. aasta kohtuotsus ACF Chemiefarma vs. komisjon, 41/69, EU:C:1970:71, punkt 112, ning 29. oktoobri 1980. aasta kohtuotsus van Landewyck jt vs. komisjon, 209/78–215/78 ja 218/78, ei avaldata, EU:C:1980:248, punkt 86).

22

Mõiste „kooskõlastatud tegevus“ ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses peab silmas ettevõtjatevahelist kooskõlastamist, mis ei ole küll läinud sõna otseses mõttes kokkuleppe sõlmimiseni, kuid asendab teadlikult konkurentsiriskid nendevahelise praktilise koostööga (26. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Duravit jt vs. komisjon, C‑609/13 P, EU:C:2017:46, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Sama sätte tähenduses „kooskõlastatud tegevusena“ käsitatava koordineerimise ja koostöö kriteeriume tuleb mõista lähtuvalt EL toimimise lepingu konkurentsinormidele omasest käsitlusest, mille kohaselt peab iga ettevõtja otsustama sõltumatult, mil viisil ta kavatseb siseturul tegutseda (26. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Duravit jt vs. komisjon, C‑609/13 P, EU:C:2017:46, punkt 71).

24

ELTL artikli 101 lõikega 1 on seega vastuolus igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, millega võidakse mõjutada olemasoleva või potentsiaalse konkurendi tegevust turul või anda sellisele konkurendile teada, kuidas ettevõtja ise on otsustanud või kavatseb hakata turul tegutsema, kui sellise suhtlemise eesmärk või tagajärg on konkurentsi piiramine (vt selle kohta 26. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Duravit jt vs. komisjon, C‑609/13 P, EU:C:2017:46, punkt 72).

25

Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et klientide jagamise kokkulepped kuuluvad sarnaselt hinnakokkulepetega kõige raskemate konkurentsipiirangute kategooriasse (vt selle kohta 16. juuli 2015. aasta kohtuotsus ING Pensii, C‑172/14, EU:C:2015:484, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Samuti väärib meeldetuletamist, et mõiste „üks ja vältav rikkumine“, nagu seda on tunnustatud Euroopa Kohtu praktikas, eeldab sellise „tervikplaani“ olemasolu, millesse kuuluvad erinevad teod nende identse eesmärgi tõttu, mis rikub konkurentsitingimusi siseturul, ning seda sõltumata asjaolust, et üks või mitu neist tegudest võivad ka iseenesest ja iseseisvalt kujutada endast ELTL artikli 101 rikkumist (22. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Silver Plastics ja Johannes Reifenhäuser vs. komisjon, C‑702/19 P, EU:C:2020:857, punkt 81 ning seal viidatud kohtupraktika).

27

Käesolevas asjas nähtub eelotsusetaotlusest, et konkurentsi- ja tarbijakaitseameti uurimise esemeks olevate ettevõtjate tegevus, mille see asutus on tuvastanud, seisnes selles, et toimusid nende ettevõtjate esindajate kohtumised, mille käigus viimased käsitlesid ja mõnikord täpsustasid koos prognoose, mis esitati tabelite kujul tulevaste elektrienergia ülekandeliinide ehitamise hangete, nende hindade, saavutatavate marginaalide ja hangete jagamise kohta, ning kooskõlastatud pakkumuste esitamises nende hankemenetluste raames. Kõnealune asutus kvalifitseeris selle tegevuse ELTL artikli 101 lõike 1 üheks ja vältavaks rikkumiseks.

28

Mis puudutab Elteli viimast tegevust, mida kõnealune asutus pidas rikkumise osaks, siis nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et ta leidis, et enne pakkumuste esitamist asjaomase kõrgepingeliini ehitamist puudutavas hankemenetluses, milles nõuti igalt pakkujalt, et ta teeks fikseeritud hinnaga pakkumuse, leppisid Eltel ja tema konkurent Empower kokku kummagi ettevõtja pakkumuse hinnas. Seejärel esitasid need äriühingud oma pakkumused ja Elteli pakkumus tunnistati edukaks. Pakkumus kehtis kuni 19. juunini 2007, mil Eltel ja Fingrid sõlmisid lepingu pakkumuses märgitud hinnaga.

29

Käesoleva kohtuotsuse punktides 20–26 esitatud kaalutlustest tuleneb, et kui selline tegevus on tõendatud, võib see põhimõtteliselt kujutada endast ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumist.

30

Mis puudutab ettevõtja osalemise lõpetamist liidu õiguse selle sätte rikkumises, siis tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et ELTL artiklitega 101 ja 102 loodud konkurentsisüsteemi seisukohast on olulised pigem kokkulepete või mis tahes muus võrreldavas vormis kooskõlastuse või koordineerimise majanduslikud tagajärjed kui nende õiguslik vorm. Seega piisab kartellikokkulepete puhul, mis enam ei kehti, ELTL artikli 101 kohaldamiseks sellest, et nende tagajärjed avalduvad jätkuvalt pärast salajaste kontaktide formaalset lõppemist. Sellest järeldub, et rikkumise kestust võib hinnata lähtuvalt perioodist, mil süüdistatavad ettevõtjad viisid ellu tegevust, mis on selle sätte kohaselt keelatud. Näiteks võib rikkumise kestus hõlmata kogu seda aega, mil kooskõlastatud hinnad kehtisid, kuigi kartellikokkuleppe kehtivus oli formaalselt juba lõppenud (vt selle kohta 30. mai 2013. aasta kohtuotsus Quinn Barlo jt vs. komisjon, C‑70/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:351, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

31

Käesolevas asjas nähtub eelotsusetaotlusest, nagu on meelde tuletatud käesoleva kohtuotsuse punktis 28, et kooskõlastatud pakkumuse esitamine asjaomase kõrgepingeliini ehitamist puudutavas hankemenetluses oli viimane Elteli tegevus, mida konkurentsi- ja tarbijakaitseamet pidas ELTL artikli 101 lõike 1 ühe ja vältava rikkumise osaks. Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle asutuse sõnul leppisid Eltel ja Empower esiteks kokku kummagi ettevõtja pakkumuse hinnas ning teiseks täitsid seda kokkulepet, esitades sel viisil kooskõlastatud pakkumused.

32

Neil asjaoludel ja juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei anna vastupidist lõplikku hinnangut lähtuvalt kõikidest talle esitatud asjakohastest andmetest, tuleb asuda seisukohale, et Elteli osalemise kestus ELTL artikli 101 lõike 1 väidetavas rikkumises hõlmab kogu ajavahemikku, mil see ettevõtja täitis konkurentsivastast kokkulepet, mille ta oli sõlminud oma konkurentidega, sh periood, mil nimetatud ettevõtja esitatud fikseeritud hinnaga pakkumus kehtis või selle alusel võisid Eltel ja Fingrid omavahel sõlmida lõpliku lepingu.

33

Vastupidi sellele, mida väidavad konkurentsi- ja tarbijakaitseamet ning Soome, Saksamaa ja Läti valitsus oma kirjalikes seisukohtades, ei saa jõuda järeldusele, et Elteli osalemine väidetavas ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumises hõlmab ajavahemikku pärast kuupäeva, mil määrati lõplikult kindlaks asjaomase kõrgepingeliini ehitamist puudutava hankelepingu peamised tunnused ja eelkõige tööde eest makstav koguhind.

34

Nimelt, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 33–35 sisuliselt märkis, nõuab liidu konkurentsinormide eesmärk, millele on viidatud 4. juuni 2009. aasta kohtuotsuse T‑Mobile Netherlands jt (C‑8/08, EU:C:2009:343) punktis 38 ning mis ei seisne mitte ainult konkurentide või tarbijate otseste huvide, vaid asjaomase turu struktuuri ja seega konkurentsi kui sellise kaitsmises, et ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumist tuleb pidada kestvaks nii kaua, kuni säilib asjaomasest tegevusest tulenev konkurentsipiirang.

35

Mis puudutab aga ELTL artikli 101 lõike 1 kohaselt keelatud tegevust, mis seisneb riigihankemenetluses korraldatud pakkumismenetlusega manipuleerimises kokkuleppe abil, mille konkurendid on sõlminud hindade kohta, mida nad hankemenetluses pakuvad, ja/või hankelepingu sõlmimise kohta, siis kartellikokkuleppe konkurentsi piiravad tagajärjed kaovad üldjuhul hiljemalt hetkel, mil hankelepingu peamised tunnused ja eelkõige hanke esemeks olevate kaupade, tööde või teenuste eest makstav koguhind määratakse lõplikult kindlaks pakkuja ja hankija vahel lepingu sõlmimise teel, kuna just sel hetkel jääb hankija lõplikult ilma võimalusest saada asjaomaseid kaupu, töid või teenuseid tavapärastel turutingimustel. Käesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, millisel kuupäeval määrati lõplikult kindlaks hankelepingu peamised tunnused ja eelkõige asjaomase kõrgepingeliini ehitustööde eest makstav koguhind.

36

Seda järeldust ei sea kahtluse alla argument, mille esitasid konkurentsi- ja tarbijakaitseamet ning Soome, Saksamaa ja Läti valitsus oma kirjalikes seisukohtades ja mille kohaselt kartellikokkuleppe kahjulikud majanduslikud tagajärjed hinnale, mis lepiti kokku Elteli ja Fingridi vahelises lepingus, avaldusid kuni selle hinna viimase osamakse tegemiseni ja võisid kaasa tuua edasisi kahjulikke majanduslikke tagajärgi, nimelt elektrienergia kõrgema müügihinna näol, mida pidid tasuma Fingridi kliendid.

37

Nimelt, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 39 sisuliselt märkis, tuleb eristada kartellikokkuleppe konkurentsi piiravaid tagajärgi, mis seisnevad konkureerivate pakkujate väljatõrjumises ja/või kliendi valikuvõimaluste kunstlikus vähendamises ja mis kahjustavad hankija võimalust saada kokkulepitud kaubad, tööd või teenused konkurentsitingimustel, laiematest kahjulikest majanduslikest tagajärgedest, mis tulenevad sellest teistele turuosalistele ja mille eest võivad need turuosalised nõuda hüvitist liikmesriigi kohtus, nagu rõhutas Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades.

38

Lisaks kujutavad aegumistähtaja küsimused seoses sellise kahju hüvitamise hagiga, nagu ka hankija võimaliku hagiga, mille eesmärk on vaidlustada hankemenetluse õiguspärasus või nõuda lepingu lõpetamist, endast õigusküsimusi, mis on eraldiseisvad küsimustest, millal konkurentsinormide rikkumine lõppes ja millise tähtaja jooksul võib selle rikkumise eest sanktsiooni määrata, enne kui rikkumine aegub.

39

Samuti tuleb tagasi lükata argument, mille esitasid konkurentsi- ja tarbijakaitseamet ning Soome ja Saksamaa valitsus oma kirjalikes seisukohtades ja mille kohaselt oleks sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, rikkumise liiga lühikese kestuse tunnustamine vastuolus ELTL artikli 101 tõhususe nõudega, kuna aegumisnormide kohaldamise tõttu jääks enamiku rikkumiste eest sanktsioon määramata.

40

Nimelt, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 45 ja 46 sisuliselt märkis, siis kuna õigusel rajanevat liitu iseloomustavate põhimõtete kohaselt tunnustatakse liidu õiguses ELTL artikli 101 rikkumiste uurimisel ja nende eest sanktsioonide määramisel komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste tegevuse suhtes aegumise kohaldamise põhimõtet, ei saa selle sätte tõhusa rakendamisega põhjendada rikkumise kestuse kunstlikku pikendamist, selleks et võimaldada rikkumise suhtes menetlust läbi viia.

41

Kõigist eespool toodud kaalutlustest järeldub, et esitatud küsimusele tuleb vastata, et ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui ettevõtja, kes oletatavasti osales nimetatud sätte ühes ja vältavas rikkumises, mille viimane koosseisutunnus seisnes konkurentidega kooskõlastatud pakkumuse esitamises ehitustööde hankemenetluses, tunnistati edukaks pakkujaks ja ta sõlmis hankijaga ehitustööde lepingu, milles on kindlaks määratud hankelepingu peamised tunnused ja eelkõige tööde eest makstav koguhind ning mille täitmine ja mille eest tasumine toimub järk-järgult, siis kestab rikkumine kuupäevani, mil kõnealune ettevõtja ja hankija allkirjastavad lepingu ettevõtja esitatud kooskõlastatud pakkumuse alusel. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, millisel kuupäeval määrati lõplikult kindlaks hankelepingu peamised tunnused ja eelkõige ehitustööde eest makstav koguhind.

42

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui ettevõtja, kes oletatavasti osales nimetatud sätte ühes ja vältavas rikkumises, mille viimane koosseisutunnus seisnes konkurentidega kooskõlastatud pakkumuse esitamises ehitustööde hankemenetluses, tunnistati edukaks pakkujaks ja ta sõlmis hankijaga ehitustööde lepingu, milles on kindlaks määratud hankelepingu peamised tunnused ja eelkõige tööde eest makstav koguhind ning mille täitmine ja mille eest tasumine toimub järk-järgult, siis kestab rikkumine kuupäevani, mil kõnealune ettevõtja ja hankija allkirjastavad lepingu ettevõtja esitatud kooskõlastatud pakkumuse alusel. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, millisel kuupäeval määrati lõplikult kindlaks hankelepingu peamised tunnused ja eelkõige ehitustööde eest makstav koguhind.