–

„Unipack“ АD, esindajad: advokati D. Dobrev ja L. Angelov,

–

Bulgaaria valitsus, esindajad: L. Zaharieva ja E. Petranova,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: F. Clotuche‑Duvieusart, N. Nikolova, M. Salyková, N. Kuplewatzky ja A. Caeiros,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 liidu tolliseadustiku teatavate sätete kohta (ELT 2015, L 343, lk 1), artikli 172 lõike 2 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluse raames, mille pooled on ühelt poolt „Unipack“ AD ning teiselt poolt Direktor na Teritorialna direktsia „Dunavska“ kam Agentsia „Mitnitsi“ (tolliameti territoriaalse allasutuse Dunavska direktor, Bulgaaria) ja Prokuror ot Varhovna administrativna prokuratura na Republika Bulgaria (Bulgaaria kõrgeima halduskohtu juures tegutsev prokuratuur) ja mis käsitleb Unipacki poolt kauba importimist enne lõppkasutusprotseduuri kasutamise loa taotluse esitamist.

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1; edaspidi „liidu tolliseadustik“), artiklis 15 on sätestatud:

„1.   Kõik tolliformaalsuste või -kontrolli teostamisega otseselt või kaudselt seotud isikud esitavad tollile viimase taotluse korral ettenähtud tähtaja jooksul ja asjakohases vormis kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe ning osutavad tollile nende formaalsuste või selle kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi.

2.   Asjaomane isik vastutab tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist tollile esitades või loa või mõne muu otsuse kohta taotlust esitades kõige järgmise eest:

Esimest lõiku kohaldatakse ka tolli poolt nõutava või tollile antava mis tahes teabe mis tahes muus vormis andmise suhtes.

[…]“.

4

Liidu tolliseadustiku artiklis 33 „Siduva informatsiooniga seonduvad otsused“ on ette nähtud:

„1.   Taotluse alusel teeb toll siduva tariifiinformatsiooniga seonduvaid otsuseid („STI‑otsus“) või siduva päritoluinformatsiooniga seonduvaid otsuseid („SPI‑otsus“).

[…]

2.   STI‑ või SPI‑otsused on siduvad ainult kauba tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise osas:

3.   STI‑ või SPI‑otsused kehtivad kolm aastat alates otsuse jõustumise kuupäevast.

[…]“.

5

Liidu tolliseadustiku artiklis 34, mis käsitleb siduva informatsiooniga seonduvate otsuste haldamist, on sätestatud:

„1.   STI‑otsuse kehtivus lõppeb enne artikli 33 lõikes 3 osutatud tähtaja lõppu, kui see ei vasta enam õigusaktidele, tulenevalt ühest järgmisest:

jõustudes sellise muudatuse või selliste meetmete kohaldamise kuupäeval.

[…]“.

6

Liidu tolliseadustiku artikkel 129, mis käsitleb sisenemise ülddeklaratsiooni muutmist ja kehtetuks tunnistamist, on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Deklarandile võidakse taotluse alusel anda luba pärast sisenemise ülddeklaratsiooni esitamist muuta ühte või mitut selles sisalduvat üksikasja.

[…]“.

7

Liidu tolliseadustiku artikli 173 „Tollideklaratsiooni muutmine“ lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Taotluse alusel on deklarandil lubatud tollideklaratsiooni ühte või mitut kannet muuta pärast seda, kui toll on kõnealuse tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muutmise tulemusena ei või tollideklaratsioon hõlmata muid kaupu peale nende, mille kohta see algul esitati.“

8

Liidu tolliseadustiku artiklis 211, mis käsitleb loa andmise korda, on ette nähtud:

„1.   Tolli luba nõutakse

[…]

2.   Toll annab tagasiulatuva mõjuga loa, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

[…]

Toll võib anda tagasiulatuva mõjuga loa ka siis, kui tolliprotseduurile suunatud kaup ei ole sellise loa taotluse aktsepteerimise ajal enam kättesaadav.

[…]“.

9

Liidu tolliseadustiku artikli 254 „Lõppkasutus“ lõikes 1 on sätestatud:

„Lõppkasutusprotseduuri korral lubatakse kaup vabasse ringlusse tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumääraga kauba erikasutuse tõttu.“

10

Delegeeritud määruse 2015/2446 artiklis 172 „Tagasiulatuv mõju“ on sätestatud:

„1.   Kui toll annab välja tagasiulatuva mõjuga loa kooskõlas tolliseadustiku artikli 211 lõikega 2, hakkab luba kõige varem kehtima taotluse aktsepteerimise kuupäeval.

2.   Erandjuhul võib toll lubada, et lõikes 1 osutatud luba hakkab kehtima kõige varem üks aasta ja lisaga 71-02 hõlmatud kauba puhul kolm kuud enne taotluse aktsepteerimise kuupäeva.

[…]“.

11

Komisjoni 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 925/2009, millega kehtestatakse teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2009, L 262, lk 1), artiklis 1 on sätestatud:

„1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit alumiiniumfooliumi suhtes, mis on paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja rohkem kui kümme kilo kaaluvates rullides, ja mida praegu klassifitseeritakse CN‑koodi ex76071119 (TARIC‑koodi 7607111910) alla.

2.   Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse allpool loetletud ettevõtete valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

[…]“.

12

Komisjoni 16. veebruari 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/271, millega laiendatakse määrusega nr 925/2009 teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatava väheste muudatustega alumiiniumfooliumi impordile (ELT 2017, L 40, lk 51), artiklis 1 on sätestatud:

„1.   Käesolevaga laiendatakse määruse (EÜ) nr 925/2009 artikli 1 lõike 2 alusel Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordile kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mida rakendatakse „kõikide teiste äriühingute“ suhtes, järgmiste toodete impordile liitu:

[…]

4.   Lõikes 1 kirjeldatud toode vabastatakse lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust, kui seda imporditakse muuks otstarbeks kui majapidamisfooliumina kasutamiseks. Vabastuse suhtes kohaldatakse liidu asjakohaste tollisätetega, eriti liidu tolliseadustiku artikliga 254 lõppkasutusprotseduuri kohta kehtestatud tingimusi.

[…]“.

13

Ettevõtja Unipack toodab vedelike ja mahtkauba komposiitpakendeid. Ta sai Bulgaaria tollilt 28. septembril 2015 siduva tariifiinformatsiooni otsuse liidu tolliseadustiku artikli 33 tähenduses, mille kehtivusaeg oli kuus aastat ja mis käsitles sellel ajal TARICi koodi 7607111990 alla kuulunud kauba „alumiiniumfoolium“ tariifset klassifikatsiooni.

14

Nimetatud tariifikood tühistati 1. juunil 2016, mistõttu kaotas oma aluse varem väljastatud siduva tariifiinformatsiooni otsus. Unipack importis pärast seda ligi kümne kuu jooksul üheksal korral asjaomast kaupa, ilma et ettevõtja oleks võtnud arvesse varasema TARICi koodi 7607111990 tühistamist ja ilma et Bulgaaria toll oleks vale TARICi koodi all importimisele vastu olnud.

15

Unipack importis kahel korral – 13. ja 27. juunil 2017 – Hiina päritolu alumiiniumfooliumi, mis deklareeriti TARICi koodiga 7607111993. Svishtovi (Bulgaaria) tolliasutuse direktori 4. septembri 2017. aasta otsusega muudeti juba deklareeritud TARICi koodi ja kasutati TARICi koodi 7607111930.

16

See otsus oli Bulgaaria tolli jaoks aluseks täiendava tollimaksu sissenõudmisele, sest asjaomase kauba suhtes kohaldati sellest alates rakendusmääruse 2017/271 alusel 30% dumpinguvastast tollimaksu.

17

Svishtovi tolliasutuse direktor rahuldas 13. septembril 2017 taotluse, mille Unipack oli esitanud 18. augustil 2017 ja milles taotleti lõppkasutusprotseduuri kasutamise luba; vastav otsus jõustus 31. augustil 2017.

18

Unipack vaidlustas seepeale Administrativen sad Veliko Tarnovos (Veliko Tarnovo halduskohus, Bulgaaria) lõppkasutusprotseduuri kohaldamise otsuse jõustumise kuupäeva ja palus, et seda korda kohaldataks tagasiulatuvalt alates 13. juunist 2017 kauba „alumiiniumfoolium“ suhtes, väites, et tegemist on erandjuhuga delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 172 tähenduses.

19

Administrativen sad Veliko Tarnovo (Veliko Tarnovo halduskohus) muutis vaidlustatud otsust 31. mai 2018. aasta otsusega, omistades sellele tagasiulatuva jõu alates Unipacki taotluse esitamise kuupäevast ehk 18. augustist 2017, ning jättis taotluse ülejäänud osas rahuldamata. Unipack esitas selle otsuse peale kassatsioonkaebuse Varhoven administrativen sadile (Bulgaaria kõrgeim halduskohus).

20

Leides, et tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks on vaja tõlgendada delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 172 lõikes 2 sisalduvat erandjuhu mõistet, otsustas Varhoven administrativen sad (Bulgaaria kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas tegemist on [delegeeritud määruse 2015/2446] artikli 172 lõike 2 tähenduses erandjuhuga, mille alusel saaks kooskõlas liidu tolliseadustiku artikli 211 lõikega 2 väljastada tagasiulatuva jõuga loa, et vastavalt liidu tolliseadustiku artiklile 254 kasutada lõppkasutusprotseduuri sellise kauba impordi puhul, mis on imporditud enne kuupäeva, mil loataotlus vastu võeti, ja pärast kuupäeva, mil kõnealuse kaubaga seotud tolliprotseduuri pidaja kasuks tehtud [siduva tariifiinformatsiooni] otsuse kehtivusaeg kombineeritud nomenklatuuri muutmisest tulenevalt lõppes, kui (ligikaudu kümnekuise) ajavahemiku jooksul, mis jääb [siduva tariifiinformatsiooni] otsuse kehtivusaja lõppemise ja taotletava lõppkasutusprotseduuri esemeks oleva kauba impordi vahele, imporditi kaupa mitmel (üheksal) korral), ilma et toll oleks kombineeritud nomenklatuuri deklareeritud rubriiki korrigeerinud, ja kaupa kasutati otstarbel, mille puhul on ette nähtud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust?“

21

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 172 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et erandjuhuna selle sätte tähenduses ja seoses liidu tolliseadustiku artikli 254 alusel antava tagasiulatuva loaga viimati nimetatud sättes ette nähtud lõppkasutusprotseduuri kasutamiseks võib kvalifitseerida sellised asjaolud, nagu siduva tariifiinformatsiooni otsuse kehtivuse ennetähtaegne lõppemine kombineeritud nomenklatuuri muudatuse tõttu, tolli reaktsiooni puudumine kauba vale koodi all importimise korral või kauba kasutamine otstarbel, mille puhul on ette nähtud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust.

22

Kõigepealt tuleb märkida, et liidu tolliseadustik põhineb deklareerimissüsteemil (vt selle kohta 15. septembri 2011. aasta kohtuotsus DP grup, C‑138/10, EU:C:2011:587, punktid 33 ja 34), et vähendada võimaluste piires tolliformaalsusi ja -kontrolli, hoides samas ära pettusi või eeskirjade eiramisi, mis võivad kahjustada liidu eelarvet. Tähtsuse tõttu, mis neil eelnevatel deklaratsioonidel on tolliliidu nõuetekohase toimimise seisukohast, on liidu tolliseadustiku artikliga 15 kohustatud deklarante esitama täpset ja täielikku teavet.

23

Mis puutub täpsemalt liidu tolliseadustiku artiklis 254 ette nähtud lõppkasutusprotseduuri, siis võimaldab see lubada kauba selle lõppkasutuse tõttu vabasse ringlusse täielikult või osaliselt tollimaksuvabalt. Selle aluseks on kord, mille kohaselt on vaja eelnevat luba, mille saamiseks peab asjaomane ettevõtja esitama taotluse vastavalt liidu tolliseadustiku artiklitele 211 ja 254. Delegeeritud määruse 2015/2446 artikkel 172 näeb ette, et kui see luba antakse, jõustub see kõige varem taotluse aktsepteerimise kuupäevast. Ainult erandina näeb selle artikli lõige 2 ette, et erandjuhul võib luba jõustuda enne taotluse aktsepteerimise kuupäeva.

24

Lõpuks on rakendusmääruse 2017/271 artikli 1 lõikes 4 ette nähtud, et teatavate muuks otstarbeks kui majapidamisfooliumina kasutamiseks mõeldud alumiiniumfooliumi liikide dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise taotluste suhtes kohaldatakse just seda lõppkasutuse loa eelneva taotlemise korda. See määrus seega mitte ainult ei näe ette, et kohaldatavad on tollialased õigusaktid, vaid ka seab dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise tingimuseks liidu tolliseadustiku artiklis 254 ette nähtud lõppkasutuse protseduuri kasutamise tingimuste täitmise.

25

Sellega seoses tuleb märkida, et ükski põhikohtuasja pool ei eita eelneva deklaratsiooni puudumist ega asjaolu, et import toimus vale tariifikoodi all, ilma et oleks kasutatud liidu tolliseadustiku artiklites 129 ja 173 ette nähtud paranduse tegemise võimalust.

26

Seega tuleb analüüsida eelotsusetaotluses nimetatud kolme asjaolu, et teha kindlaks, kas need võivad endast kujutada erandjuhtusid delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 172 lõike 2 tähenduses.

27

Esiteks tuleb seoses imporditud kauba tariifse klassifikatsiooni muutmisega ja sellest tuleneva siduva tariifiinformatsiooni otsuse ennetähtaegse lõppemisega tõdeda, et importija ei saa sellele tugineda, et vabaneda liidu tolliseadustiku artiklis 15 ette nähtud täpse ja täieliku teabe esitamise kohustusest. Nimelt lõpeb vastavalt selle seadustiku artikli 34 lõike 1 punktile a tariifiinformatsiooni otsuse kehtivus niipea, kui see ei ole enam õigusega kooskõlas ja eelkõige nomenklatuuri sellise muudatuse tõttu, nagu on kõne all põhikohtuasjas. Seega ei saa ettevõtja ebaõige deklaratsiooni esitamisel või eelneva deklareerimise kohustusest vabanemise eesmärgil tugineda selle muudatuse järgimata jätmisele.

28

Teiseks, mis puutub võimalusse tugineda tolli käitumisele, mis seisnes vale koodi sisaldavate deklaratsioonide aktsepteerimises, et põhjendada deklareeritud tariifikoodi muutmata jätmist, siis on Euroopa Kohtul juba olnud võimalus see argument tagasi lükata, rõhutades, et hoolas ettevõtja, kes on tutvunud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud klassifitseerimismäärusega, ei saa piirduda sellega, et jätkab oma kauba importi vale koodi all üksnes põhjusel, et toll on selle klassifikatsiooniga nõustunud (20. novembri 2008. aasta kohtuotsus, Heuschen & Schrouff Oriëntal Foods Trading vs. komisjon, C‑38/07 P, EU:C:2008:641, punkt 64).

29

Kolmandaks tuleb märkida, et mis puutub asjaolusse, et kaupa kasutati otstarbel, mille puhul on ette nähtud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust, siis rakendusmääruse 2017/271 artikli 1 lõike 4 kohaselt selline toode, nagu on kõne all põhikohtuasjas, „vabastatakse dumpinguvastasest tollimaksust, kui seda imporditakse muuks otstarbeks kui majapidamisfooliumina kasutamiseks“, tingimusel et kohaldatakse liidu tollisätetega, eriti liidu tolliseadustiku artikliga 254 lõppkasutusprotseduuri kohta kehtestatud tingimusi. Järelikult, kuigi kauba teatav kasutusviis on dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise põhjus, ei võimalda see õigustada importija poolt selle määrusega kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise taotluse korra eiramist.

30

Sellest järeldub, et ükski eelotsusetaotluse esitanud kohtu mainitud asjaoludest ei kujuta endast erandjuhtu delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 172 lõike 2 tähenduses, ilma et oleks vaja seda mõistet põhjalikumalt määratleda. Nimelt ei saa liidu tolliseadustikuga ja sellest tulenevate aktidega kehtestatud kohustuste rikkumisega õigustada selliseid kohustusi rikkunud ettevõtja soodsamat kohtlemist.

31

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 172 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et erandjuhuna selle sätte tähenduses seoses liidu tolliseadustiku artikli 254 alusel antava loaga viimati nimetatud sättes ette nähtud lõppkasutusprotseduuri kasutamiseks ei saa kvalifitseerida selliseid asjaolusid, nagu siduva tariifiinformatsiooni otsuse kehtivuse ennetähtaegne lõppemine kombineeritud nomenklatuuri muudatuse tõttu, tolli reaktsiooni puudumine kauba vale koodi all importimise korral või kauba kasutamine otstarbel, mille puhul on ette nähtud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust.

32

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 liidu tolliseadustiku teatavate sätete kohta, artikli 172 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et erandjuhuna selle sätte tähenduses seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artikli 254 alusel antava loaga viimati nimetatud sättes ette nähtud lõppkasutusprotseduuri kasutamiseks ei saa kvalifitseerida selliseid asjaolusid, nagu siduva tariifiinformatsiooni otsuse kehtivuse ennetähtaegne lõppemine kombineeritud nomenklatuuri muudatuse tõttu, tolli reaktsiooni puudumine kauba vale koodi all importimise korral või kauba kasutamine otstarbel, mille puhul on ette nähtud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust.