Kohtuasi C‑342/19 P

Fabio De Masi
ja
Yanis Varoufakis

versus

Euroopa Keskpank

Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. detsembri 2020. aasta otsus

Apellatsioonkaebus – Tutvumine Euroopa Keskpanga (EKP) dokumentidega – Otsus 2004/258/EÜ – Artikli 4 lõige 3 – Erandid – EKP saadud dokument – Asutusevälise teenuseosutaja arvamus – Sisekasutus arutluste või eelkonsultatsioonide käigus – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine

  1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Euroopa Keskpanga otsus 2004/258 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Põhjendamiskohustus – Ulatus

    (ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Keskpanga otsus 2004/258, muudetud otsustega 2011/342 ja 2015/529, artikkel 4)

    (vt punktid 49–52)

  2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Euroopa Keskpanga otsus 2004/258 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ulatus – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Lubatavus

    (Euroopa Keskpanga otsus 2004/258, muudetud otsustega 2011/342 ja 2015/529, artikli 4 lõiked 2, 3 ja 5)

    (vt punktid 60, 62 ja 64)

  3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Euroopa Keskpanga otsus 2004/258 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Sisekasutuseks mõeldud dokumentide kaitse – Tingimused – Erinevus võrreldes määrusega nr 1049/2001

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 3; Euroopa Keskpanga otsus 2004/258, muudetud otsustega 2011/342 ja 2015/529, artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

    (vt punktid 67–71, 74 ja 75)

Kokkuvõte

Euroopa Keskpank (edaspidi „EKP“) keeldus oma 16. oktoobri 2017. aasta otsusega apellantidele Fabio De Masile ja Yanis Varoufakisele võimaldamast tutvuda dokumendiga „Vastused küsimustele, mis puudutavad protokolli nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 14.4 tõlgendamist“. Dokument sisaldas asutusevälise nõustaja õiguslikku arvamust, mille oli tellinud EKP ja mis käsitleb EKP nõukogu pädevust, mis tuleneb nimetatud artiklist 14.4. EKP keeldus dokumendiga tutvumise võimaldamisest, tuginedes esiteks õigusnõustamist kaitsvale erandile, mis on sätestatud otsuse 2004/258 ( 1 ) artikli 4 lõike 2 teises taandes, ja teiseks sisekasutuseks mõeldud dokumente kaitsvale erandile, mis on sätestatud sama otsuse artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus.

Üldkohus jättis hagi, mille apellandid esitasid selle EKP otsuse peale, põhjendamatuse tõttu rahuldamata ( 2 ). Üldkohus otsustas, et EKP võis sisekasutuseks mõeldud dokumente kaitsvale, otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud erandile tuginedes asjaomase dokumendiga tutvumise võimaldamisest põhjendatult keelduda.

Apellandid esitasid Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Euroopa Kohtule ning viimane nõustub Üldkohtu analüüsiga, mis puudutab selle erandi kohaldamist käesolevas asjas, ja jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Euroopa Kohtu hinnang

Euroopa Kohus tõdeb kõigepealt, et Üldkohus ei ole käesolevas asjas rikkunud põhjendamiskohustust. Ta märgib selle kohta, et kuigi määruse nr 1049/2001 ( 3 ) artikli 4 lõike 3 teine lõik eeldab, et oleks tõendatud, et dokumendi avalikustamine kahjustab oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi, ei ole selline tõendamine otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus ette nähtud erandi puhul siiski nõutav. Ta järeldab sellest, et Üldkohus ei olnud kohustatud kontrollima, kas EKP andis selgitusi oma otsustamisprotsessi olulise kahjustamise riski kohta, mille võis kaasa tuua asjaomase dokumendiga tutvumise võimaldamine. Euroopa Kohus täpsustab, et dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumine otsuse 2004/258 selle sätte alusel eeldab üksnes seda, et esiteks on tõendatud, et dokument on määratud asutusesiseseks kasutamiseks EKP nõupidamiste ja eelkonsultatsioonide käigus, ning teiseks ei esine ülekaalukat üldist huvi, mille tõttu selle dokumendi avalikustamine on põhjendatud.

Seejärel leiab Euroopa Kohus, et Üldkohus ei eiranud otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 2 teise taande ega lõike 3 esimese lõigu kohaldamisala. Esimesena olgu märgitud, et selle otsuse artikli 4 lõike 2 teise taande sõnastus ei sisalda mingit viidet sellele, et tegemist oleks erinormiga selle otsuse artikli 4 lõike 3 esimese lõigu suhtes. Teisena täheldab Euroopa Kohus, et miski otsuse artiklis 4 ei välista seda, et dokumendi sama osa võib olla hõlmatud selles sättes loetletud mitme erandiga. Kolmandana puudub otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamise seisukohast tähtsus sellel, et asjaomast dokumenti võib pidada ka „õiguslikuks arvamuseks“ otsuse artikli 4 lõike 2 teise taande tähenduses, kuna esimesena nimetatud sättes ette nähtud erandile tuginemiseks ei ole liidu seadusandja seadnud tingimuseks seda, et asjaomane dokument ei oleks „õiguslik arvamus“ teisena nimetatud sätte tähenduses.

Lõpuks nõustub Euroopa Kohus otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 3 esimesele lõigule antud Üldkohtu tõlgendusega, rõhutades, et seda sätet ei saa tõlgendada nii, et sellega antav kaitse hõlmab üksnes dokumente, mis on seotud konkreetse otsustamisprotsessiga. See säte eeldab nimelt üksnes dokumendi kasutamist osana EKP‑sisestest arutlustest või eelkonsultatsioonidest ning sellega on EKP asutusesiseste protsessidega seotud dokumendid hõlmatud laias mõttes. Lisaks märgib Euroopa Kohus, et selle sätte ulatus on määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 ulatusest erinev. Esiteks ei ole nende kaitse eesmärk samasugune ja teiseks, kuigi määruse nr 1049/2001 eespool viidatud sättes on dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumine seatud sõltuvusse asjaolust, et see dokument käsitleb küsimust, milles institutsioon ei ole veel otsust teinud, ei sisalda otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 3 esimene lõik sellist täpsustust ning selles on konkreetselt ette nähtud, et dokumendiga tutvumise võimaldamisest võib keelduda ka pärast otsuse vastuvõtmist.

( 1 ) Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2004. aasta otsus 2004/258/EÜ üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (EKP/2004/3) (ELT 2004, L 80, lk 42), muudetud Euroopa Keskpanga 9. mai 2011. aasta otsusega 2011/342/EL (EKP/2011/6) (ELT 2011, L 158, lk 37) ja Euroopa Keskpanga 21. jaanuari 2015. aasta otsusega (EL) 2015/529 (EKP/2015/1) (ELT 2015, L 84, lk 64).

( 2 ) 12. märtsi 2019. aasta otsus De Masi ja Varoufakis vs. EKP (T‑798/17, EU:T:2019:154).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).