Kohtuasi C‑14/19 P

Euroopa Liidu Satelliidikeskus (Satcen)

versus

KF

Euroopa Kohtu (teine koda) 25. juuni 2020. aasta otsus

Apellatsioonkaebus – Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (Satcen) personal – Satceni lepinguline töötaja – Kaebus psühholoogilise ahistamise peale – Haldusjuurdlus – Abitaotlus – Töötaja töösuhte peatamine – Distsiplinaarmenetlus – Töötaja ametist tagandamine – Satceni apellatsiooninõukogu – Satceni personalivaidluste menetlemise ainupädevuse omistamine – Tühistamishagi – ELTL artikli 263 esimene ja viies lõik – Kahju hüvitamise hagi – ELTL artikkel 268 – Liidu kohtu pädevus – Vastuvõetavus – Vaidlustatavad aktid – Kohtuvaidluse lepinguline laad – ELTL artiklid 272 ja 274 – Tõhus kohtulik kaitse – ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimane lause – ELTL artikli 275 esimene lõik – Võrdse kohtlemise põhimõte – Üldkohtul lasuv põhjendamiskohustus – Faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamine – Kaitseõigused – Hea halduse põhimõte

  1. Euroopa Liidu ametid – Euroopa Liidu Satelliidikeskus (Satcen) – Personalieeskirjad – Apellatsioonimenetlus – Nõukogu võimalus jätta Satceni ja tema töötajate vahelised vaidlused välja nii riigisiseste kohtute kui ka Üldkohtu pädevusest – Puudumine

    (ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 esimene lõik; ELTL artikli 263 viies lõik; nõukogu otsus 2009/747/ÜVJP, artikli 28 lõige 6 ja X lisa punkt 1)

    (vt punktid 59 ja 62–65)

  2. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Aktid, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele – Euroopa Liidu Satelliidikeskuse otsused lepingulise töötaja töösuhte peatamise, tema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise ja selle töötaja ametist tagandamise kohta – Hõlmamine

    (ELTL artiklid 263 ja 270; nõukogu otsused 2009/747/ÜVJP ja 2014/401/ÜVJP)

    (vt punktid 69–77)

  3. Tühistamishagi – Hagi, mis tegelikult puudutab lepingulist vaidlust – Lepingulisse raamistikku kuuluva akti tühistamine – Liidu kohtu ELTL artiklile 263 tugineva pädevuse puudumine – Vastuvõetamatus – Erand – Euroopa Liidu Satelliidikeskuse vastu võetud otsused, millega öeldakse üles mõne oma töötaja tööleping – Apellatsiooninõukogu ainupädevus – Vajadus tagada riigisisese kohtu või liidu kohtu poolne tõhus kohtulik kontroll

    (ELTL artiklid 263, 268, 272 ja 274; nõukogu otsus 2009/747/ÜVJP, artikli 28 lõige 6)

    (vt punktid 78–86)

  4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Liidu kohtu pädevus – Euroopa Liidu Satelliidikeskuse vastu võetud otsused, millega öeldakse üles mõne oma töötaja tööleping – Hõlmamine

    (ELL artikli 24 lõike 1 teine lõige; ELTL artikli 275 esimene lõik; nõukogu otsus 2009/747/ÜVJP, artikli 28 lõige 6 ja X lisa punkt 1)

    (vt punktid 92–95)

  5. Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigused – Asjaomase isiku ärakuulamise kohustus enne huve kahjustava akti vastuvõtmist – Ulatus – Rikkumine – Tagajärjed

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2; nõukogu otsus 2009/747/ÜVJP, IX lisa artikli 1 lõige 1 ja artikkel 2)

    (vt punktid 117–121 ja 123)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus jättis 25. juunil 2020 kohtuasjas Satcen vs. KF (C‑14/19 P) kuulutatud otsusega muutmata Üldkohtu otsuse ( 1 ), millega ühelt poolt tühistati kaks Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (Satcen) direktori otsust ( 2 ), millega vastavalt peatati lepingulise töötaja KFi töösuhe ja tagandati ta ametist, ning Satceni apellatsiooninõukogu otsus, mis oli tehtud samas vaidluses (edaspidi „vaidlusalused otsused“), ning teiselt poolt mõisteti Satcenilt KFi kasuks välja 10000 eurot tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Satcen oli võtnud KFi tööle alates 1. augustist 2009 haldusosakonna juhatajana. Kui selle osakonna inimsuhetes olid tulnud ilmsiks ebakõlad ja pärast seda, kui KFi käitumise kohta oli esitatud kaebus, alustati tema suhtes haldusjuurdlust. Selle juurdluse tulemusena järeldas Satceni asedirektor, et KFile etteheidetavad faktilised asjaolud olid leidnud kinnitust ja et need kujutasid endast psühholoogilist ahistamist. Sellest tulenevalt otsustas Satceni direktor alustada KFi suhtes distsiplinaarmenetlust ja peatada temaga töösuhte. Pärast nimetatud menetluse lõppu tagandas Satceni direktor KFi ametist distsiplinaaralusel; kaebus, mille KF selle otsuse peale Satceni direktorile esitas, jäeti rahuldamata, nagu ka kaebus, mis esitati Satceni apellatsiooninõukogule – instantsile, mille otsused on mõlemale poolele siduvad ja mida ei saa edasi kaevata ( 3 ).

KF esitas Üldkohtule hagi, paludes muu hulgas tühistada vaidlusalused otsused ja mõista Satcenilt tema kasuks välja saamata jäänud töötasu ja 500000 eurot hüvitisena mittevaralise kahju eest. KF põhjendas oma hagi muu hulgas väidetega, et rikuti hea halduse põhimõtet, erapooletuse põhimõtet ja kaitseõiguste austamise põhimõtet. Lisaks esitas ta ELTL artiklile 277 tugineva väite, et Satceni personalieeskirjade artikli 28 lõige 6 on õigusvastane põhjusel, et see säte muudab apellatsiooninõukogu ainsaks instantsiks, kes teostab kontrolli Satceni direktori otsuste seaduslikkuse üle, jättes need otsused seega väljapoole igasugust kohtulikku kontrolli. Kuivõrd Üldkohus nõustus õigusvastasuse väitega ja rahuldas hagi osaliselt, esitas Satcen vaidlustatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Selle põhjendamiseks esitas ta neli väidet, mille kohaselt Üldkohtul puudus pädevus esimese kohtuastmena vaidlust läbi vaadata, hagi oli olnud vastuvõetamatu, moonutati faktilisi asjaolusid ning eirati hea halduse põhimõtet ja kaitseõiguste austamise põhimõtet.

Euroopa Kohus vaatas esimesena läbi väited Üldkohtu pädevuse puudumise kohta esimese kohtuastmena vaidlust läbi vaadata ja hagi vastuvõetamatuse kohta ning otsustas esiteks, et ELTL artikli 263 viies lõik ei luba liidu institutsioonil kehtestada eritingimusi ja -korda, mis jätavad liidu õiguse tõlgendamist või kohaldamist eeldavad vaidlused väljapoole nii liikmesriikide kohtute kui ka liidu kohtu pädevust. Ent just niisuguse toimega on säte, mis annab apellatsiooninõukogule ainupädevuse Satceni personalieeskirjade tõlgendamiseks ja kohaldamiseks, ilma edasikaebevõimaluseta, ning mis sisaldub nõukogu vastu võetud otsuses, kujutades endast seega liidu õiguse sätet. Järelikult on nimetatud apellatsiooninõukogule ainupädevuse andmine vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga ( 4 ), mis teeb vastavalt ELL artiklile 19 liikmesriikide kohtutele ja Euroopa Kohtule ülesandeks tagada liidu õiguse täielik kohaldamine.

Teiseks otsustas Euroopa Kohus, et vaidlusalused otsused vastasid tingimustele, mille alusel neid saab käsitada vaidlustatavate aktidena ELTL artikli 263 tähenduses. Nimelt kinnitatakse nendega Satceni seisukoht lõplikult ja nende eesmärk on tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad otsuste adressaadi KFi huve, kahjustades neid, kuivõrd need otsused muudavad oluliselt KFi õiguslikku olukorda. Lisaks sedastas Euroopa Kohus, et tõik, et KFi ja Satceni vahel eksisteerib töösuhe, millele ELTL artikkel 270 ei ole kohaldatav, ei võimalda asuda seisukohale, nagu ei oleks Satcen vaidluses vastamisi kolmanda isikuga ELTL artikli 263 esimese lõigu mõttes. See töösuhe ei välista seega kõnesolevat vaidlust nimetatud sätte kohaldamisalast.

Kolmandaks märkis Euroopa Kohus, et kohtusüsteemi ühtsuse säilitamine nõuab üldreeglina, et liidu kohus loobuks talle ELTL artiklist 263 tulenevast pädevusest juhul, kui hageja õiguslik olukord kuulub lepinguliste suhete raamistikku, mis on hõlmatud ELTL artiklis 272 või 274 ette nähtud pädevustega. Sellegipoolest, kontekstis, kus ELTL artikli 272 või 274 järgi on Satceni otsuste üle välistatud igasugune riigisiseste kohtute ja liidu kohtute poolne kohtulik kontroll, ei ole niisugune liidu kohtu poolne pädevusest loobumine õigustatud eesmärgiga säilitada kohtusüsteemi ühtsus. Niisugustel tingimustel tuleb liidu kohtul selleks, et tagada tõhusa kohtuliku kontrolli olemasolu, teostada talle ELTL artikliga 263 antud pädevusi.

Neljandaks toonitas Euroopa Kohus, et kuigi Satceni ja Lääne-Euroopa Liidu kui rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni esialgne seotus tähendas minevikus, et Satceni personali olukorda ei saanud samastada Euroopa Ühenduse ametnike olukorraga, ei ole see enam nii alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009, kuivõrd alates sellest kuupäevast on Satceni ja tema personali vaheliste vaidluste olukord võrreldav liidu teenistujate ja nende tööandja vaheliste vaidluste olukorraga. Liidu kohtu pädevust piirav erand, mis puudutab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevaid sätteid ( 5 ), ei välista samuti liidu kohtu pädevust teostada seaduslikkuse kontrolli niisuguste personalihalduse otsuste üle nagu vaidlusalused otsused.

Analüüsides teisena väidet, mille kohaselt oli rikutud hea halduse põhimõtet ja kaitseõiguste austamise põhimõtet, märkis Euroopa Kohus, et nii hea halduse põhimõttest, mis hõlmab õigust olla ära kuulatud, kui ka Satceni personalieeskirjadest ( 6 ) tuleneb, et Satceni asedirektoril ja igal juhul Satceni direktoril tulnuks enne sisejuurdlusest järelduste tegemist ja enne KFi suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist austada KFi õigust olla ära kuulatud. Neil tulnuks puudutatud isikule teha sellega seoses teatavaks teda puudutavad faktilised asjaolud ning anda talle mõistlik tähtaeg seisukohtade ettevalmistamiseks. Niisugune teatavakstegemine oleks pidanud seisnema vähemalt kasutatud ütluste kokkuvõttes, mis tulnuks koostada nii, et see arvestanuks tunnistajate võimalikke õigustatud huve konfidentsiaalsuse osas.

( 1 ) Üldkohtu 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus KF vs. Satcen (T‑286/15, EU:T:2018:718)

( 2 ) Lääne-Euroopa Liidu (WEU) ministrite nõukogu tegi 27. juunil 1991 otsuse, millega loodi satelliidiandmete käitlemise keskus. Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 10. novembril 2000 luua Euroopa Liidu agentuuri vormis satelliidiandmete keskuse, mida iseloomustavad samad põhitunnusjooned, mis WEU raames loodud kehandit. See keskus loodi nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeetmega 2001/555/ÜVJP (EÜT 2001, L 200, lk 5; ELT eriväljaanne 18/01, lk 187). Seejärel võttis nõukogu 26. juunil 2014 vastu otsuse 2014/401/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu Satelliidikeskust ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2001/555 Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta (ELT 2014, L 188, lk 73); just see otsus kujutab endast praegu Satceni suhtes kohaldatavat õiguslikku raamistikku.

( 3 ) Vastavalt nõukogu 14. septembri 2009. aasta otsuse 2009/747/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse personalieeskirjade kohta (ELT 2009, L 276, lk 1) (edaspidi „Satceni personalieeskirjad“) artikli 28 lõikele 6. Selle instantsi koosseisu, toimimist ja menetlust on kirjeldatud otsuse 2009/747 X lisas.

( 4 ) 30. aprilli 2019. aasta arvamus 1/17, EU:C:2019:341, punkt 111, ning 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 167.

( 5 ) ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimane lause ja ELTL artikli 275 esimene lõik.

( 6 ) Satceni personalieeskirjade IX lisa artikli 1 lõiked 1 ja 2.