1.

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, et müüjate või teenuste osutajate ning tarbijate vahel sõlmitud lepingutingimus, mille ebaõiglus võidakse kohtulikult tuvastada, võib olla kõnealuse müüja või teenuste osutaja ja tarbija vahelise uuenduslepingu esemeks, tingimusel et tarbija oli uuenduslepingu sõlmimise ajal teadlik selle tingimuse mittesiduvusest ja sellest tulenevatest tagajärgedest, nii et tema nõustumine uuenduslepinguga on vaba ja teadliku nõusoleku tulemus, mille kindlaksmääramine on liikmesriigi kohtu ülesanne.

2.

Direktiivi 93/13 artikli 3 lõiget 1 ja artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et müüjal või teenuste osutajal nende sätete alusel lasuv läbipaistvuse kohustus nõuab, et kui müüja või teenuste osutaja ja tarbija vahel sõlmitakse uuendusleping, mille tingimusi ei ole eraldi läbi räägitud ja mille eesmärk on muuta samade poolte vahel sõlmitud varasema lepingu võimalikku ebaõiglast tingimust, peab müüja või teenuste osutaja andma tarbijale asjakohast teavet, mis võimaldab tal mõista talle sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja eelkõige asjaolu, et esialgne tingimus võis olla ebaõiglane, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.