Euroopa Kohtu (esimene koda) 12. veebruari 2019. aasta määrus — (Spetsializiran nakazatelen sadi eelotsusetaotlus — Bulgaaria) — kriminaalasi järgmise isiku suhtes: RH

(kohtuasi C-8/19 PPU) (1)

(Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Direktiiv (EL) 2016/343 - Artikkel 4 - Avalikud seisukohavõtud süü kohta - Vahistamisotsus - Õiguskaitsevahendid - Selle otsuse seaduslikkuse kontrollimise menetlus - Süütuse presumptsioonist kinnipidamine - ELTL artikkel 267 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teine lõik - Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul - Liikmesriigi õigusnormid, millega piiratakse liikmesriigi kohtute pädevust esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus või kohustatakse neid asja lahendama sellele taotlusele vastust ootamata - Distsiplinaarkaristused nende õigusnormide rikkumise eest)

(2019/C 172/07)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Resolutsioon

ELTL artiklit 267 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid neile kohtupraktikas antud tõlgenduses, millest tulenevalt peab liikmesriigi kohus lahendama vahistamisotsuse seaduslikkuse küsimuse, ilma et tal oleks võimalik esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlust või oodata ära Euroopa Kohtu vastust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul, artikleid 4 ja 6 koostoimes direktiivi põhjendusega 16 tuleb tõlgendada nii, et süütuse presumptsioonist tulenevate nõuetega ei ole vastuolus see, et kui pädev kohus kontrollib vahistamisotsuse seaduslikkuse üle otsustamiseks, kas on piisav alus kahtlustada, et kahtlustatav või süüdistatav on talle ette heidetava kuriteo toime pannud, siis kaalub see kohus talle esitatud süüstavaid ja süüst vabastavaid tõendeid ning põhjendab oma otsust nii, et lisaks arvesse võetud asjaolude äramärkimisele võtab ta ka seisukoha asjaomase isiku kaitsja esitatud vastuväidete kohta, tingimusel et selles otsuses ei osutata vahistatule kui süüdlasele.

(1) ELT C 93, 11.3.2019.