|
15.11.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 462/10 |
Euroopa Kohtu (viies koda) 9. septembri 2021. aasta otsus (Cour de cassationi eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Kriminaalasi järgmise isiku suhtes: FO
(Kohtuasi C-906/19) (1)
(Eelotsusetaotlus - Maanteevedu - Teatavate sotsiaalõigusnormide ühtlustamine - Määrus (EÜ) nr 561/2006 - Artikli 3 punkt a - Määruse kohaldamata jätmine autovedudele, mida teostatakse sõidukiga, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 kilomeetrit - Segakasutusega sõiduk - Artikli 19 lõige 2 - Ekstraterritoriaalne sanktsioon - Rikkumine, mis tuvastati ühe liikmesriigi territooriumil, aga pandi toime mõne teise liikmesriigi territooriumil - Süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte - Määrus (EMÜ) nr 3821/85 - Autovedudel kasutatav sõidumeerik - Artikli 15 lõige 2 - Kohustus sisestada juhikaart - Artikli 15 lõige 7 - Kohustus esitada kontrolliametniku igal nõudmisel juhikaart - Juhikaardi sõidumeerikusse sisestamata jätmine, mis puudutab mitut päeva kontrollipäevale eelnenud 28 päevast)
(2021/C 462/09)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour de cassation
Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool
FO
Resolutsioon
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, artikli 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sõidukijuht, kes teeb selle määruse kohaldamisalasse kuuluvaid autovedusid, peab kontrolliametniku igal nõudmisel esitama juhikaardi, salvestuslehed ning kontrollipäeval ja sellele eelnenud 28 päeva jooksul koostatud teabe vastavalt nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (muudetud määrusega nr 561/2006) artikli 15 lõigetele 2, 3 ja 7, isegi kui selle ajavahemiku jooksul on see sõidukijuht sama sõidukiga tegelenud regulaarse reisijateveoga, mille liini pikkus ei ületa 50 kilomeetrit. |
|
2. |
Määruse nr 561/2006 artikli 19 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi pädevad asutused võivad sõidukijuhile või veoettevõtjale määrata sanktsiooni määruse nr 3821/85 (muudetud määrusega nr 561/2006) rikkumise eest, mis on toime pandud teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kuid mis tuvastati selle liikmesriigi territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel sanktsiooni määratud. |