Euroopa Kohtu (suurkoda) 6. oktoobri 2020. aasta otsus (Landessozialgericht Nordrhein-Westfaleni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Jobcenter Krefeld – Widerspruchsstelle versus JD

(Kohtuasi C-181/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Isikute vaba liikumine - Töötajad - Määrus (EL) nr 492/2011 - Artikli 7 lõige 2 - Võrdne kohtlemine - Sotsiaalsed soodustused - Artikkel 10 - Koolis käivad lapsed - Direktiiv 2004/38/EÜ - Artikkel 24 - Sotsiaalabi - Määrus (EÜ) nr 883/2004 - Artikkel 4 - Artikkel 70 - Mitteosamakselised rahalised erihüvitised - Võõrtöötaja, kelle ülalpeetavad lapsed käivad vastuvõtvas liikmesriigis koolis)

(2020/C 414/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landessozialgericht Nordrhein-Westfalen

Põhikohtuasja pooled

Vastustaja ja apellatsioonkaebuse esitaja: Jobcenter Krefeld – Widerspruchsstelle

Kaebaja ja vastustaja apellatsioonimenetluses: JD

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 7 lõiget 2 ja artiklit 10 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt jäetakse teise liikmesriigi kodanik ja tema alaealised lapsed, kellel kõigil on esimeses liikmesriigis selle määruse artikli 10 alusel elamisõigus laste kooliskäimise tõttu selles riigis, igal juhul automaatselt ilma õigusest saada hüvitist toimetuleku tagamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 24 lõige 2 ei sea seda tõlgendust kahtluse alla.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta artiklit 4 koostoimes selle määruse artikli 3 lõikega 3 ja artikli 70 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt jäetakse teise liikmesriigi kodanik ja tema alaealised lapsed, kellel kõigil on esimeses liikmesriigis määruse nr 492/2011 artikli 10 alusel elamisõigus laste kooliskäimise tõttu selles riigis ja kes on seal hõlmatud määruse nr 883/2004 artikli 3 lõike 1 tähenduses sotsiaalkindlustussüsteemiga, igal juhul automaatselt ilma õigusest mitteosamakselistele rahalistele erihüvitistele.

(1) ELT C 182, 27.5.2019.