Euroopa Kohtu (esimene koda) 16. juuli 2020. aasta otsus (Lietuvos Aukščiausiasis Teismase eelotsusetaotlus – Leedu) – menetlus, mille algatamist taotles E. E.

(Kohtuasi C-80/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EL) nr 650/2012 - Kohaldamisala - Mõiste „piiriülese mõjuga pärimisasi“ - Mõiste „surnu harilik viibimiskoht“ - Artikli 3 lõige 2 - Mõiste „kohus“ - Notarite alluvus kohtualluvuse eeskirjadele - Artikli 3 lõike 1 punktid g ja i - Mõisted „otsus“ ja „ametlik dokument“ - Artiklid 5, 7 ja 22 - Kohtualluvuse kokkulepe ja pärimisasjale kohaldatava õiguse valik - Artikli 83 lõiked 2 ja 4 - Üleminekusätted)

(2020/C 297/15)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas

Põhikohtuasja pool

E. E.

Menetluses osalesid: Kauno miesto 4-ojo notaro biuro notarė Virginija Jarienė, K.-D. E.

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist, tuleb tõlgendada nii, et mõiste „piiriülese mõjuga pärimisasi“ hõlmab olukorda, kus surnud isik oli liikmesriigi kodanik, kes elas oma surma ajal teises liikmesriigis, kuid ei olnud katkestanud oma sidemeid esimesena nimetatud liikmesriigiga, kus asub pärandvara moodustav vara, samas kui tema pärijad elavad mõlemas liikmesriigis. Surnud isiku viimase hariliku viibimiskoha selle määruse tähenduses määrab kindlaks pärandiasja lahendav asutus ainult ühes neist liikmesriikidest.

Määruse nr 650/2012 artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontroll ei anna teistsugust tulemust – Leedu notarid ei täida riikliku pärimistunnistuse väljastamisel kohtulikke ülesandeid. Siiski peab eelotsusetaotluse esitanud kohus tegema kindlaks, kas need notarid tegutsevad kohtuasutuse poolt delegeeritud volituste alusel või kohtuasutuse alluvuses, mistõttu võib neid määratleda „kohtutena“ selle sätte tähenduses.

Määruse nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 punkti g tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Leedu notareid võib määratleda „kohtutena“ selle määruse tähenduses, võib pärimistunnistust, mille nad välja annavad, pidada „otsuseks“ selle sätte tähenduses, mistõttu selle väljastamisel võivad notarid kohaldada nimetatud määruse II peatükis ette nähtud kohtualluvuse eeskirju.

Määruse nr 650/2012 artikleid 4 ja 59 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi notar, keda ei saa määratleda „kohtuna“ selle määruse tähenduses, võib selle määrusega ette nähtud kohtualluvuse eeskirju järgimata väljastada riiklikke pärimistunnistusi. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et need tunnistused vastavad sama määruse artikli 3 lõike 1 punktis i ette nähtud tingimustele ning neid võib seega pidada „ametlikeks dokumentideks“ selle sätte tähenduses, toob see teistes liikmesriikides kaasa ametlikele dokumentidele määruse nr 650/2012 artikli 59 lõikes 1 ja artikli 60 lõikes 1 omistatud toime.

Määruse nr 650/2012 artikleid 4, 5, 7 ja 22 ning artikli 83 lõikeid 2 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et pärandaja tahe ning pärijate vaheline kokkulepe võivad viia selleni, et määratakse kindlaks kohtualluvus pärimisasjades ja kohaldatakse mõne teise liikmesriigi pärimisõigust kui need, mis tuleneks selles määruses sätestatud kriteeriumide kohaldamisest.

(1) ELT C 148, 29.4.2019.