—

tühistada kostja apellatsioonikoja 17. oktoobri 2018. aasta otsus A-001-2018 ja kostja 19. juuni 2018. aasta otsus 05/2018, mida otsus A-001-2018 kinnitab;

—

teha otsus põhiliste hagiavalduses esitatud õigusväidete kohta: (i) asjaolu, et kostja ja tema apellatsioonikoda tegid väära järelduse, et hageja peab kõigepealt taotlema kulude piiriülese jaotamise otsust ja selle saama, enne kui saab teha otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 (1) artikli 17 alusel (neljas väide); ja (ii) asjaolu, et kostja ja tema apellatsioonikoda ei võtnud arvesse seda, et eranditult oli hagejal õiguslikult võimatu Prantsusmaal pakutud võrkudevahelise ühendusega tegeleda (kuues väide);

—

teha otsus iga hagiavalduses esitatud väite kohta eraldi, vältimaks vaidlustatud küsimustes edasisi vaidlusi, kui kostja erandi tegemise taotlust uuesti läbi vaatab, ja

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et määruse nr 714/2009 artikli 17 lõiget 1 tõlgendati vääralt nii, nagu see annaks kostjale erandi tegemise taotluse hindamisel kaalutlusruumi.

Määruse nr 714/2009 artikli 17 lõikes 1 sätestatud objektiivseid kriteeriume arvestades tuleks kostja kaalutlusruumi piirata küsimusega, kas need tingimused on täidetud või mitte.

2.

Teine väide, et määrust nr 714/2009 tõlgendati vääralt, kui järeldati, et erandi tegemise taotlus tuleks rahuldada üksnes viimase abinõuna.

Ilmneb, et puudub igasugune alus järelduseks, et erandi tegemine peaks olema viimane abinõu.

3.

Kolmas väide, et hinnati vääralt tõendamiskoormist ja tõendatuse taset, mida nõutakse määruse nr 714/2009 artikli 17 lõike 1 kohaselt erandi tegemiseks.

Kostja näib nõudvat hagejalt probatio diabolica.

4.

Neljas väide, et tõlgendati vääralt määruse nr 714/2009 artikli 17 lõike 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 (2) artikli 12 vahelist suhet, kuna sellest järeldati, et hageja võrkudevaheline ühendusele võis kohaldada kulude riikidevahelise jaotamise korda, ega võetud arvesse selle korraga seonduvaid probleeme.

5.

Viies väide, et rikuti liidu õiguses kehtestatud õiguskindluse aluspõhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna keelduti arvesse võtmast tuvastatud juhtumeid määruse nr 714/2009 nõuetekohase tõlgendamise kindlaksmääramisel ja võttes omaks täiesti teistsuguse lähenemisviisi.

6.

Kuues väide, et määruse nr 714/2009 artikli 17 lõike 1 punkti b kohaldati vääralt, kuna ei võetud arvesse Prantsusmaa seadusest tulenevaid piiranguid RTE alla mittekuuluvate elektrivõrkudevaheliste ühenduste arendajatele Prantsusmaal.

7.

Seitsmes väide, et määruse nr 714/2009 artikli 17 lõike 1 punkti b kohaldati vääralt, kuna ei võetud arvesse vajadust pikaajalise kindla tuluallika järele, mis tagaks hageja võrkudevahelise ühenduse rahastamise.

Projekti riskid võivad takistada vajalike vahendite eraldamist. Seega oleks tulnud arvesse võtta riskide mõju hageja võimele tagada rahastamine.

8.

Kaheksas väide, et määruse nr 714/2009 artikli 17 lõike 1 punkti b kohaldati vääralt, kuna ei arvestatud hageja võrkudevahelise ühenduse üksikute riskide üldist mõju.

Riskide ja eeliste üldine tasakaal määrab kindlaks, kas investeeringuga jätkatakse. Seetõttu ei tohiks iga riskitüübi individuaalsest analüüsist piisata.

9.

Üheksas väide, et kostja apellatsioonikoda ei analüüsinud kostja otsust piisavalt põhjalikult.

Võttes arvesse oma pädevuse ulatust ja analüüsitavate küsimuste olulisust, oleks kostja apellatsioonikoda pidanud kostja otsust põhjalikumalt analüüsima.