1. augustil 2018 esitatud hagi – Electroquímica Onubense versus ECHA

(Kohtuasi T-481/18)

(2018/C 352/50)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Electroquímica Onubense, S.L. (Palos de la Frontera, Hispaania) (esindaja: advokaat D. González Blanco)

Kostja: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul teha uue otsuse, milles tuvastab, et Electroquímica Onubense (EQO) vastab keskmise suurusega ettevõtjana käsitamise tingimustele Euroopa Kemikaaliameti juures toodete registreerimise tasude määratlemisel.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimese väite kohaselt viidatakse vaidlustatud otsusele lisatud VKEde arvutusaruandes tema seotusele ERCROSega aastatel 2013 ja 2014, samas kui aruande autor jätab tähelepanuta niivõrd olulise asjaolu, nagu seda on EQO asutamine 2015. aasta veebruaris; EQO asutati 3 000 euro suuruse osakapitaliga, mis on Hispaania äriõiguse kohaselt nõutav minimaalne kapital. Hageja väidab sellega seoses, et uue äriühingu viidatud kapitali suurus oli otsustava tähtsusega, kui see deklareeriti „väikese ettevõtjana“, kuivõrd EQO vastas tõepoolest kohaldatavates õigusnormides selleks kehtestatud tingimustele; ERCROSe osalus ei saa mingil juhul muuta EQOt „suurettevõtjaks“.

Teise väite kohaselt oli ERCROS alates EQO asutamisest (18. veebruar 2015) kuni osade üleandmiseni SALINAS DEL ODIELile (2. juuni 2015) selle äriühingu ainuosanik konjunktuurist tingitult ning instrumentaalsetel põhjustel, et lihtsustada EQO omandi üleminekut selle lõplikule adressaadile, see tähendab äriühingule SALINAS DEL ODIEL.

3.	Kolmanda väite kohaselt ei omanud ERCROS (keda käsitatakse „suurettevõtjana“) juba 2015. majandusaasta lõpus enam otseselt ega kaudselt EQOs osalust; sel ajahetkel oli EQO juba SALINAS DEL ODIELi (keda käsitatakse „keskmise suurusega ettevõtjana“) omandis.

Neljas väide tugineb asjaolule, et asjaomaste õigusnormide kohaldamise eesmärgil EQO suuruse kindlaksmääramisel saab otsustava tähtsusega asjaoluks olla vaid EQO ja 2015. majandusaasta lõpus tema emaettevõtjaks oleva äriühingu vaheline seos (millest annab tunnistus selle aasta raamatupidamisaruanne), mitte sel majandusaastal konjunktuurist tingitult ning instrumentaalsetel põhjustel esinenud seos.

5.	Viies väide tugineb asjaolule, et kohaldada tuleks mitte suurettevõtja puhul ettenähtud tasu, vaid keskmise suurusega ettevõtja puhul ettenähtud tasu, kuivõrd seost tuleb selles osas näha EQO ja SALINAS DEL ODIELi vahel, mitte EQO ja ERCROSe vahel.