201807060631994542018/C 259/663382018TC25920180723ET01ETINFO_JUDICIAL20180531495021

Kohtuasi T-338/18: 31. mail 2018 esitatud hagi – Saleh Thabet versus nõukogu


C2592018ET4910120180531ET0066491502

31. mail 2018 esitatud hagi – Saleh Thabet versus nõukogu

(Kohtuasi T-338/18)

2018/C 259/66Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Suzanne Saleh Thabet (Kairo, Egiptus) (esindajad: B. Kennelly, QC, barrister J. Pobjoy, solicitor G. Martin ja solicitor C. Enderby Smith)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 21. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/466, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses, ja nõukogu 21. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/465, millega rakendatakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses, hagejat puudutavas osas;

tuvastada, et nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsuse 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta olukorra tõttu Egiptuses artikli 1 lõige 1 ja nõukogu 21. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses artikli 2 lõige 1 ei ole hageja suhtes kohaldatavad; ja

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et nõukogu tegi hindamisvigu, kui järeldas, et kriteerium hageja lisamiseks otsuse artikli 1 lõike 1 ja määruse artikli 2 lõike 1 nimekirja oli täidetud.

2.

Teine väide, et otsuse artikli 1 lõige 1 ja määruse artikli 2 lõige 1 on õigusvastased, sest neil puudub kehtiv õiguslik alus ja/või need rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet.

3.

Kolmas väide, et nõukogu rikkus hageja õigusi, mis on sätestatud EL lepingu artiklis 6 koostoimes artiklitega 2 ja 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48, kui eeldas, et Egiptuse kohtumenetlustes järgiti inimõigusi.