—

tühistada komisjoni 5. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/330, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes, hagejat puudutavas osas, ja

—

mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

1.

Esimene väide, et komisjoni võttis määruse 2018/330 vastu viisil, mis rikub hageja kaitseõigusi, rikkudes sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, artikli 3 lõiget 2, artikli 16 lõiget 1, artikli 19 lõikeid 2 ja 4, artikli 20 lõikeid 2 ja 4 ning artikli 21 lõikeid 5 ja 7 ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 3.1, 5.3, 6.1.2, 6.2, 6.4, 6.5.1, 6.6 ja 6.9.

2.

Teine väide, et komisjon tegi määrust 2018/330 vastu võttes ilmselgeid õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisvigu, kasutades analoogilise riigi meetodit hagejale tavahinna arvutamiseks, rikkudes sellega määruse 2016/1036 artikli 1 lõikeid 2 ja 3, artikli 2 lõikeid 1 ja 7 ja artikli 11 lõiget 9, ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 2.2 ja 6.10.1. Komisjon ei esitanud ühtki põhjendust selle kohta, miks hageja puhul kohaldati määruse 2016/1036 artikli 2 lõiget 7.

3.

Kolmas väide, et komisjon tegi määrust 2018/330 vastu võttes ilmselgeid õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisvigu, võttes asjaomase toote kohta vastu väära PCN koodi, rikkudes sellega määruse 2016/1036 artikli 2 lõikeid 2, 5 ja 6, artikli 6 lõikeid 7 ja 8 ning artikli 16 lõiget 1, ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 2.2.1.1, 2.2.2, 2.4 ja 2.6.

4.

Neljas väide, et komisjon tegi määrust 2018/330 vastu võttes ilmselgeid õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisvigu, kuna kohaldatud meetod sisuliselt moonutas hageja dumpingumarginaali, rikkudes määruse 2016/1036 artikli 1 lõiget 4, artikli 2 lõikeid 6, 10 ja 11, artikli 17 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 18 lõiget 3, ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 2.2, 2.2.2, 2.4, 2.4.2, 2.6, 3.6 ja 9.2.

5.

Viies väide, et komisjon tegi määrust 2016/1036 vastu võttes ilmselgeid õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisvigu, kui ta järeldas, et esineb kahju ja selle tekkimise tõenäosus ning jättes põhjusliku seose olemasolu kontrollimata, rikkudes sellega määruse 2016/1036 artikli 1 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 2 lõikeid 9 ja 12, artikli 3 lõikeid 2, 3, 6, 7 ja 9 ning artikli 11 lõiget 1, ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 1, 2.1, 2.4.2, 3.1, 3.5, 3.7 ja 9.3.