201806080331931372018/C 221/351862018TC22120180625ET01ETINFO_JUDICIAL20180314282921

Kohtuasi T-186/18: 14. märtsil 2018 esitatud hagi – Abaco Energy jt versus komisjon


C2212018ET2810120180314ET0035281292

14. märtsil 2018 esitatud hagi – Abaco Energy jt versus komisjon

(Kohtuasi T-186/18)

2018/C 221/35Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Abaco Energy, SA (Madrid, Hispaania) ja veel 1660 hagejat (esindajad: advokaadid P. Holtrop, P. Kuypers ja M. de Wit)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 10. novembri 2017. aasta otsus C(2017) 7384 final juhtumis SA.40348 (2015/NN) toetuse kohta taastuvatest energiaallikatest, koostootmisest ja jäätmetest elektrienergia tootmisele; ( 1 )

kohustada komisjoni väljastama eraldi hinnangud eelmisele ja praegusele kavale, vastavalt ELi õigusele;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kuus väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon rikkus oma hoolitsuskohustust.

Komisjonil on kohustus oma asutamislepingutest tulenevaid ülesandeid pädevalt täita. Komisjonil oli võimalus, teave ja vajalikud vahendid eelmise kava hindamiseks osana tema otsuse tegemisel antavast hinnangust ja nagu seaduses nõutud. Asutamislepingutes nõutud standardeid rikkudes jättis komisjon selle kohustuse täitmata, kuna ta ei viinud läbi eelmise kava sõltumatut hindamist.

2.

Teine väide, et tehti ilmne faktiviga.

Komisjon tegi ilmse faktivea, kui ta järeldas, et eelmine kava oli praegusesse kavasse hõlmatud. On ilmselge, et mingit hõlmamist ei toimunud, ja selle asemel oli kogu aeg olemas kaks täiesti eraldiseisvat kava, millest kumbki nõudis oma hindamist, et teha kindlaks kokkusobivus riigiabi reeglitega.

3.

Kolmas väide, et ilmselgelt rikuti õigusnormi.

Komisjon jättis nõuetekohaselt kohaldamata asjakohased ja siduvad komisjoni suunised, tegutsedes seetõttu ELi õigust rikkudes. Lisaks tegi komisjoni niisuguse järelduse, et kuna tema arvates oli eelmine kava hõlmatud praegusesse kavasse, siis puudus vajadus eelmist kava hinnata. Hagejad väidavad, et komisjon rikkus niisugust järeldust tehes ELi õigust.

4.

Neljas väide, et põhjendused on ebapiisavad.

Komisjon ei ole esitanud piisavalt põhjendusi, mis laseksid hagejatel mõista, mille alusel komisjon selle otsuse vastu võttis. Otsusest ei selgu (i) mille alusel komisjon järeldas, et eelmine kava oli hõlmatud praegusesse kavasse, ja (ii) mille alusel ühe kava hõlmamine teise kavasse välistab vajaduse hinnata, kas eelmine kava sobib kokku riigiabi reeglitega. Mõlemad olid võtmejäreldused, mis viisid komisjoni selle otsuse vastuvõtmiseni. Seega on hagejad jäetud ilma oma põhiõigusest saada otsus, mis võimaldab neil mõista, kuidas ja miks on komisjon jõudnud otsuses väljendatud järeldustele.

5.

Viies väide, et kuritarvitati võimu ja rikuti ELi põhiõiguste hartat.

Komisjonil on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 1 alusel kohustus käsitleda otsusest hagejatele lähtuvaid huve erapooletult ja õiglaselt. Komisjon rikkus seda kohustust, kui ta ebaõigesti asetas komisjoni ja Hispaania huvid kõrgemale hagejate huvidest.

6.

Kuues väide, et rikuti proportsionaalsuse põhimõtet

Komisjon jättis hagejate huvid tähelepanuta, kui ta ei andnud eelmisele kavale individuaalset hinnangut, rikkudes seeläbi proportsionaalsuse põhimõtet.


( 1 ) ELT 2017, C 442, lk 1.