12.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 94/35


30. jaanuaril 2018 esitatud hagi – Comune di Milano versus nõukogu

(Kohtuasi T-46/18)

(2018/C 094/46)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Comune di Milano (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Sciaudone ja M. Condinanzi)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada ELTL artikli 263 alusel nõukogu üldasju käsitlevate ministrite koosseisus 20. novembril 2017 toimunud 3579. istungi raames vastu võetud otsus Euroopa Ravimiameti (EMA) uue asukoha kohta, mis on avaldatud istungist ülevaadet andva pressiteatena (Outcome of the Council Meeting (3579th Council meeting), Pressiteade 65, esialgne versioon), selles osas, millega Euroopa Ravimiameti uueks asukohaks valiti Amsterdam;

mõista käesoleva menetluse kulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et tegemist on võimu kuritarvitamisega.

Hageja väidab selles osas, et eesmärk, mida nõukogu valikumenetluse korraldamisega taotles, oli määrata kindlaks parim pakkumus EMA asukoha üleviimiseks, arvestades eelnevalt kehtestatud valikukriteeriume. EMA uue asukoha valimine liisuheitmise teel ja ilma uurimist läbi viimata on aga vastuolus selle eesmärgiga, mis kuulutati välja menetlusnõuete kehtestamise ajal ja mille kohaselt tuli välja valida parim pakkumus läbipaistva otsustamisprotsessi käigus tehniliste hinnangute ja eelnevalt kindlaks määratud vastavate kriteeriumide alusel, mistõttu ei saanud kontrollida Milano ja Amsterdami kandidatuuri samaväärsuse puudumist.

2.

Teine väide, et on rikutud hea halduse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Hageja väidab selles osas, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna see on vastu võetud niisuguse otsustamisprotsessi tulemusena, mille käigus i) puudusid läbipaistvuse tagamiseks vajalikud vormi- ja menetlusnõuded; ii) ei võetud nõuetekohaselt arvesse vaidlusaluse hinnangu andmisel tähtsust omavaid asjaolusid.

3.

Kolmas väide, et on rikutud nõukogu 1.onovembri 2009. aasta otsust kodukorra kinnitamise kohta ja 31. oktoobri 2017. aasta menetlusnorme.

Hageja väidab selles osas, et hääletamise korraldamise ja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise menetluse üksikasjad näitavad samuti, et otsus on õigusvastane, kuna on rikutud erinorme, mida nõukogu oleks pidanud järgima.