1

Euroopa Komisjon algatas Euroopa Liidu Teataja lisas (ELT 2018/S 064‑141552) avaldatud hanketeatega piiratud hankemenetluse „Ohutussüsteemide hooldamine Belgias ja Luksemburgis Euroopa Komisjoni kasutuses olevates ja/või hallatavates hoonetes“.

2

Hange koosnes seitsmest osast, millest käesolev kohtuasi käsitleb ainul neljandat, nimetusega: „Luksemburgis asutuse ruumides videovalve, läbipääsu kontrolli, valveta piiriväravate, hoonesiseste luukide, pöördväravate, turvatud uste ja muu hooldamise teenus“.

3

Taotlejate kvalifitseerimise kohta, mis on hankemenetluse esimene etapp, oli tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B „Taotleja meeskonna kutsealane pädevus“„pädevuse miinimumnõuete“ all nõutud, et taotleja „objektijuhiks“ oleval tehnikul peab olema „tunnistus, et ta on läbinud põhjaliku väljaõppe äriühingu Nedap turvatarkvara rakenduse kohta“ (edaspidi „Nedapi koolitus“). Tõendava dokumendina pidi taotleja esitama selle tunnistuse või ausõnalise kinnituse, et pakkumuse edukaks tunnistamise korral saadakse [see tunnistus] hiljemalt viis päeva pärast lepingu allkirjastamist“.

4

Edukaks tunnistamise kohta, mis on hankemenetluse teine etapp, oli tehnilise kirjelduse punktis IV.1 ette nähtud, et „nõuetekohaste ja tingimustele vastavate pakkumuste hulgast tunnistatakse hankeosade kaupa edukaks kõige madalama maksumusega pakkumused“.

5

Esialgu oli taotluste esitamise tähtajaks määratud 30. aprill 2018. Seda kuupäeva lükati 28. aprillil 2018 avaldatud parandusteatega edasi 16. maini 2018.

6

Hageja esitas 26. aprillil 2018 taotluse hankeosa nr 4 kohta. Sama hankeosa kohta esitasid taotluse veel viis taotlejat.

7

Komisjon palus 13. ja 26. juuni 2018. aasta e‑kirjades hagejalt tema taotluse kohta selgitusi. Hageja esitas need 19. ja 28. juuni 2018. aasta e‑kirjades.

8

Esitatud dokumentide põhjal tuvastas komisjon 6. ja 11. juulil 2018, et kõik taotlejad, sealhulgas hageja, vastavad kvalifitseerimise tingimustele ning palus neil esitada oma pakkumused hiljemalt 6. augustil 2018.

9

Hageja esitas oma pakkumuse 4. augustil 2018. Samamoodi tegid ka kaks teist äriühingut.

10

Komisjon teatas 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas hagejale, et edukaks tunnistati äriühing Omnisecurity SA, kes oli esitanud kõige madalama maksumusega pakkumuse, ning et hageja pakkumuse maksumus oli 48,55% kõrgem eduka pakkuja omast.

11

Hageja palus 11. septembri 2018. aasta e‑kirjas komisjonil esitada talle põhjalikum teave tema pakkumuse tagasilükkamise põhjuste kohta. Täpsemalt soovis hageja esiteks teada, kas edukal pakkujal oli tunnistus, mida nõuab tehnilise kirjelduse punkt III.3.2.B, ning kinnitas, et Luksemburgis on see tunnistus ainult temal ja ühel teisel äriühingul, kes pakkumust ei esitanud, ja teiseks soovis ta teada, kas edukas pakkuja kasutab alltöövõtjat, ja kui see on nii, siis mis on selle alltöövõtja nimi.

12

Komisjon vastas sellele e‑kirjale 17. septembril 2018 ja viitas 7. septembri 2018. aasta e‑kirjale, mis tema sõnul sisaldab kogu teavet, mis tuleb edastada pakkujatele, kelle pakkumus on tagasi lükatud, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1; parandus ELT, L 188, lk 55) (versioonis, mida viimati muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2015. aasta määrusega (EL, Euratom) 2015/1929 (ELT 2015, L 286, lk 1)), (edaspidi „finantsmäärus“) artiklile 113.

13

Komisjon täpsustas 17. septembri 2018. aasta e‑kirjas, et kõik taotlejad, kellele tehti ettepanek esitada pakkumus, vastasid kvalifitseerimise tingimustele, sealhulgas tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B ette nähtud tingimusele, ning et teave eduka pakkuja võimaliku allhanke kasutamise kohta esitatakse hankelepingu sõlmimise teates.

14

Raamleping hankeosa nr 4 kohta allkirjastati eduka pakkujaga 19. septembril 2018. Hankelepingu sõlmimise teade avaldati 30. oktoobri 2018. aastaEuroopa Liidu Teatajas numbri 2018/S 209‑476275 all.

15

Hageja esitas käesoleva hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 7. novembril 2018.

16

Üldkohtu kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames palus Üldkohus pooltel esitada teatud dokumendid ja esitas pooltele kirjalikud küsimused. Pooled vastasid neile määratud tähtaja jooksul.

17

Hageja palub Üldkohtul sisuliselt:

18

Komisjon palub Üldkohtul:

19

Hageja vaidlustab oma tühistamishagis komisjoni kahes e‑kirjas sisalduvad otsused: esiteks 7. septembri 2018. aasta e‑kirja, millega komisjon teavitas teda sellest, et tema pakkumust ei tunnistatud edukaks, ja teiseks 17. septembri 2018. aasta e‑kirja, millega komisjon vastas tema teabenõudele.

20

Komisjon leiab, et hagi tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna see on esitatud komisjoni 17. septembri 2018. aasta e‑kirjas sisalduva otsuse peale, põhjendusel, et see on puhtalt kinnitava iseloomuga, mistõttu ei saa seda otsust kvalifitseerida „aktiks“ ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses. Nimelt piirdus komisjon selles e‑kirjas viitamisega teabele, mis sisaldus 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas, millega ta teavitas hagejat tema pakkumuse tagasilükkamisest ja esitas tagasilükkamise põhjused ning eduka pakkuja nime.

21

Hageja jätab selle Üldkohtu otsustada, kinnitades aga, et tema arvates on 17. septembri 2018. aasta e‑kirjas sisalduv otsus tõepoolest „akt“ ELTL artikli 263 tähenduses.

22

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on vastuvõetamatu selline tühistamishagi, mis on esitatud akti peale, mis üksnes kinnitab varasemat otsust, mida ei ole vaidlustatud ja mis on seega jõustunud. Akti peetakse varasemat otsust üksnes kinnitavaks, kui see ei sisalda võrreldes varasema otsusega ühtegi uut asjaolu ja kui selle varasema otsuse adressaadi olukorda enne uuesti ei hinnatud (vt selle kohta 7. veebruari 2001. aasta kohtuotsus Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Enne kui analüüsida küsimust, kas 17. septembri 2018. aasta e‑kiri sisaldab varasemas, 7. septembri e‑kirjas sisalduvat otsust üksnes kinnitavat otsust, tuleb kontrollida, kas viimati nimetatud otsus oli käesoleva hagi esitamise hetkel muutunud hageja suhtes lõplikuks (vt selle kohta 16. septembri 1998. aasta kohtuotsus Waterleiding Maatschappij vs. komisjon, T‑188/95, EU:T:1998:217, punkt 108).

24

Juhul kui kinnitatud otsus ei ole tühistamishagi esitamise hetkel jõustunud, on huvitatud isikul õigus vaidlustada kas kinnitatud otsus või kinnitav otsus või mõlemad otsused (11. mai 1989. aasta kohtuotsus Maurissen ja Union syndicale vs. kontrollikoda, 193/87 ja 194/87, ei avaldata, EU:C:1989:185, punkt 26, ja 31. mai 2017. aasta kohtuotsus DEI vs. komisjon, C‑228/16 P, EU:C:2017:409, punkt 35).

25

Sellega seoses tuleb meenutada, et ELTL artikli 263 viimase lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. Kodukorra artikli 60 kohaselt võidakse seda tähtaega pikendada seoses vahemaadega.

26

Käesolevas asjas esitati tühistamishagi 7. novembril 2018, st kuupäeval, mil 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas sisalduva otsuse peale hagi esitamise tähtaeg endiselt kestis.

27

Eespool punktis 24 viidatud kohtupraktika alusel võis hageja seega esitada hagi mitte ainult 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas sisalduva otsuse peale, vaid ka järgmises, 17. septembri e‑kirjas sisalduva otsuse peale.

28

Järelikult on hagi vastuvõetav nii osas, milles see on esitatud 17. septembri 2018. aasta e‑kirjas sisalduva otsuse peale, kui ka osas, milles see on suunatud eelmises, 7. septembri e‑kirjas sisalduva otsuse vastu (edaspidi „vaidlustatud otsused“).

29

Menetluse käigus esitas hageja neli väidet.

30

Esimeses väites leiab ta, et komisjon on rikkunud põhjendamiskohustust.

31

Teine väide puudutab tehnilise kirjelduse punkti III.3.2.B.

32

Kolmandas väites väidab hageja, et vaidlustatud otsused võeti vastu läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid rikkudes.

33

Neljandas väites märgib ta, et olles läbi vaadanud komisjoni poolt menetlust korraldava meetme raames esitatud pakkumuste hindamisprotokolli, leiab ta, et menetluse lõpus edukaks tunnistatud pakkumus oli riigihangetele kohaldatavate õigusnormide tähenduses põhjendamatult madala maksumusega, mis tema arvates seab kahtluse alla vaidlustatud otsuste kehtivuse.

34

Hageja leiab, et vaidlustatud otsused ei ole piisavalt põhjendatud, kuna ainus põhjus, millele komisjon on tema pakkumuse tagasilükkamisel viidanud, on see, et saadud pakkumuste hulgas ei olnud tema pakkumus madalaima maksumusega, kuna see maksumus oli 48,55% kõrgem kui eduka pakkuja pakkumusel. Komisjon ei selgitanud hagejale, millistele muudele tingimustele ta ei vastanud, ega toonud ka esile edukaks tunnistatud pakkumuse neid ühikuhindu, mille suurus oli tema omast erinev ja mis oleks selgitanud 48,55% hinnaerinevust. See lakooniline põhjendus ei võimaldanud tal oma kaitset nõuetekohaselt tagada.

35

Hageja rõhutab lisaks, et vastavalt finantsmääruse artikli 113 lõike 3 esimese lõigu punktile a ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (ELT 2012, L 362, lk 1) (versioonis, mida viimati muudeti komisjoni 30. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2015/2462 (ELT 2015, L 342, lk 7)), (edaspidi „delegeeritud määrus“) artikli 161 lõikele 2 palus ta 11. septembri 2018. aasta e‑kirjas esitada edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised, kuid komisjoni 17. septembri 2018. aasta e‑kirjaga talle seda teavet ei antud. Repliigis rõhutab ta, et komisjon ei käsitlenud küsimust, kas edukas pakkuja täitis Nedapi koolituse kriteeriumi, kuigi ta esitas talle selle kohta oma 11. septembri 2018. aasta kirjas küsimuse.

36

Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.

37

Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c kohaselt on ametiasutustel kohustus põhjendada oma otsuseid. See põhjendamiskohustus tähendab vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, et ELTL artikli 296 teise lõigu kohaselt tuleb aktis selgelt ja ühemõtteliselt ära näidata akti vastuvõtja arutluskäik, esiteks selleks, et huvitatud isikutel oleks võimalik teada saada võetud meetme põhjused, et oma õigusi kaitsta, ning teiseks, et kohtul oleks võimalik teostada kontrolli (25. veebruari 2003. aasta otsus Strabag Benelux vs. nõukogu, T‑183/00, EU:T:2003:36, punkt 55; 24. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑32/08, ei avaldata, EU:T:2013:213, punkt 37, ja 16. mai 2019. aasta kohtuotsus Transtec vs. komisjon, T‑228/18, ei avaldata, EU:T:2019:336, punkt 91).

38

Lisaks tuleb põhjendamise nõude täidetuse hindamisel võtta arvesse juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, esitatud põhjenduse laadi ja selgituste saamise huvi, mis võib olla akti adressaatidel või muudel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks täpsustatud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele ei tule hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kogu asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades (29. septembri 2011. aasta kohtuotsus Elf Aquitaine vs. komisjonC‑521/09 P, EU:C:2011:620, punkt 150, ja 11. juuli 2013. aasta kohtuotsus Ziegler vs. komisjon, C‑439/11 P, EU:C:2013:513, punkt 116).

39

Esiteks näeb finantsmääruse artikli 113 lõige 2 Euroopa Liidu institutsioonide sõlmitud hankelepingute puhul ette, et hankija teeb igale pakkujale, kelle pakkumus on tagasi lükatud, teatavaks tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused. Teiseks näeb artikli 113 lõike 3 esimese lõigu punkt a ette, et hankija edastab igale pakkujale, kelle puhul ei esine ühtegi hankemenetlusest kõrvaldamise tingimust ja kes vastab kõigile kvalifitseerimise tingimustele ning on esitanud kirjalikult asjaomase taotluse, eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised ning eduka pakkuja nime. Sellega seoses on delegeeritud määruse artikli 161 lõikes 2 täpsustatud, et „hankija edastab finantsmääruse artikli 113 lõikes 3 esitatud teabe niipea kui võimalik, kuid igal juhul 15 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse kättesaamisest“.

40

Finantsmääruse artikli 113 lõiked 2 ja 3 ning rakendusmääruse artikli 161 lõige 2 näevad seega ette, et edututele pakkujatele esitatakse põhjendused kahes etapis. Kõigepealt teavitab hankija edutut pakkujat tema pakkumuse tagasilükkamisest ja esitab talle tagasilükkamise põhjused. Edasi näevad need sätted ette, et kui mõni edutu pakkuja, kelle puhul ei esine ühtegi hankemenetlusest kõrvaldamise tingimust ja kes vastab kõigile kvalifitseerimise tingimustele, esitab kirjaliku taotluse, edastab hankija talle niipea kui võimalik, kuid igal juhul 15 päeva jooksul alates taotluse saamisest, teabe eduka pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta ning eduka pakkuja nime (vt selle kohta 26. aprilli 2018. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑752/15, ei avaldata, EU:T:2018:233, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

41

Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et komisjon järgis neist etappidest esimest, kuna ta kirjutas 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas hagejale: „Peame kahetsusega teatama, et Teie pakkumust ei tunnistatud edukaks, kuna hindamisel ilmnes, et selles ei pakutud saadud pakkumuste hulgast kõige madalamat hinda.“

42

Pakkumuse tagasilükkamise põhjuste osas on see teave piisav, arvestades seda, et ainsaks edukaks pakkumuseks tunnistamise tingimuseks oli pakkumuse maksumus, nagu nähtub tehnilise kirjelduse punktist IV.1. Hageja pakkumuse tagasilükkamise põhjendus pidi seega puudutama ainult seda tingimust.

43

Mis puudutab teises etapis edastatavat teavet, nimelt edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid ja selle eeliseid, eduka pakkuja nime ja hankelepingu hinda või maksumust, siis ilmneb, et need edastati koos esimeses etapis esitatud teabega samas 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas. Selles e‑kirjas on nimelt märgitud ka järgmist:

„Vastavalt tehnilise kirjelduse punktile IV.1 ja hanketeate punktile II.2.5 läbi viidud pakkumuste hindamise tulemusel tunnistati edukaks pakkujaks äriühing Omnisecurity SA, kes esitas kõige madalama maksumusega ja täielikult tehnilise kirjelduse nõuetele vastava pakkumuse. Teie pakkumuse maksumus oli 48,55% kõrgem kui eduka pakkuja oma.“

44

Nagu nõuab finantsmääruse artikli 113 lõike 3 esimese lõigu punkt a, sisaldab see teave eduka pakkuja nime, kelleks on äriühing Omnisecurity SA.

45

Mis puudutab hankelepingu maksumust, siis tuleb tõdeda, et komisjon ei nimetanud seda sõnaselgelt ei 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas ega ka sama aasta 17. septembri e‑kirjas, kuid hagejal oli oma pakkumuse maksumust teades võimalik see hõlpsasti tuletada esimeses nimetatud e‑kirjas märgitud hinnaerinevusest lähtudes.

46

Mis puudutab edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid ja selle eeliseid, siis tuleb meenutada, et arvestades seda, mida on juba meenutatud eespool punktis 42, oli edukaks pakkumuseks tunnistamise ainsaks tingimuseks pakkumuse maksumus, mistõttu sai edukaks tunnistatud pakkumuse eeliseks olla vaid maksumuse erinevus. Nagu ilmneb eespool punktist 43, mainiti seda 48,55% erinevust 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas.

47

Kuna 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas esitatud teave sisaldas kõiki finantsmääruse artikli 113 lõigetes 2 ja 3 nõutud andmeid, oli see põhjendamiskohustuse seisukohast piisav.

48

Hageja esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.

49

Esiteks heidab hageja komisjonile ette, et ta ei toonud 7. ja 17. septembri 2018. aasta e‑kirjades esile edukaks tunnistatud pakkumuse neid ühikuhindu, mille suurus oli tema omadest erinev ja mis selgitasid 48,55% hinnaerinevust.

50

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et hageja ei esitanud sellist taotlust oma 11. septembri 2018. aasta e‑kirjas. Sel esimesel põhjusel ei saa hankijale ette heita sellele vastamata jätmist, kuna kogu teave, mille hankija peab edutule pakkujale esitama, on loetletud finantsmääruse artikli 113 lõigetes 2 ja 3.

51

Seejärel olgu märgitud, et komisjonilt ei saa nõuda, et ta saadaks edutule pakkujale lisaks tema pakkumuse tagasilükkamise põhjustele ka tema pakkumuse ja eduka pakkumuse üksikasjaliku võrdleva analüüsi (vt 4. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑629/11 P, ei avaldata, EU:C:2012:617, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti ei ole hankija kohustatud esitama edutule pakkujale tema kirjaliku taotluse alusel hindamisprotokolli täielikku koopiat (vt 4. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑629/11 P, ei avaldata, EU:C:2012:617, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

52

Lõpuks tuleb märkida, et eduka pakkuja ühikuhindade avalikustamine võib kahjustada tema ärihuve ja ausat konkurentsi ettevõtjate vahel (vt selle kohta 9. aprilli 2014. aasta kohtuotsus CITEB ja Belgo-Metal vs. parlament, T‑488/12, ei avaldata, EU:T:2014:195, punkt 46). Finantsmääruse artikli 113 lõike 3 viimane lõik lubab hankijal jätta edastamata teatud teabe, mis võib neid huve kahjustada.

53

Seega ei saa komisjonile ette heita, et ta ei edastanud 7. ja 17. septembri 2018. aasta e‑kirjades edukaks tunnistatud pakkumuse neid ühikuhindu, mille suurus selgitab 48,55% hinnaerinevust hageja pakkumusega.

54

Teiseks heidab hageja komisjonile ette, et ta ei vastanud 17. septembri 2018. aasta e‑kirjas tema taotlustele, mis puudutasid esiteks „edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid ja selle eeliseid“ ja teiseks küsimust, kas edukas pakkuja täitis Nedapi koolituse kriteeriumi.

55

Mis puudutab etteheidet „edukat pakkumust iseloomustavate andmete ja selle eeliste“ kohta, siis tuleb märkida, et vastupidi sellele, mida hageja väidab, ei esitanud ta seda taotlust 11. septembri 2018. aasta e‑kirjas. Lisaks tuleneb eespool punktist 46, et kuna komisjon märkis oma 7. septembri 2018. aasta e‑kirjas, et „hageja pakkumuse maksumus oli 48,55% kõrgem kui eduka pakkuja oma“, esitas ta selle kohta piisavalt teavet.

56

Seega ei saa asuda seisukohale, et komisjon rikkus põhjendamiskohustust sellega, et ta ei vastanud oma 17. septembri 2018. aasta e‑kirjas hageja taotlusele esitada edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised.

57

Mis puudutab etteheidet, et komisjon ei vastanud eduka pakkuja Nedapi koolituse kohta esitatud küsimusele, mis sisaldus tõepoolest 11. septembri 2018. aasta e‑kirjas, siis tuleb tõdeda, et see ei ole põhjendatud.

58

Vastupidi sellele, mida väidab hageja, märkis komisjon oma 17. septembri 2018. aasta e‑kirjas, et hindamiskomisjon kontrollis nõuetekohaselt, kas taotlejad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, sealhulgas tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B ette nähtud tingimustele. Seega ei ole õige üksnes lihtsalt kinnitada, et komisjon ei vastanud hageja taotlusele, mis puudutas eduka pakkuja Nedapi koolitust.

59

Seega ei saa asuda seisukohale, et komisjon rikkus põhjendamiskohustust, kuna ta ei vastanud 17. septembri 2018. aasta e‑kirjas küsimusele, kas edukas pakkuja täitis Nedapi koolituse kriteeriumi.

60

Järelikult tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

61

Teises väites seab hageja kahtluse alla vaidlustatud otsuste õiguspärasuse, tuginedes tehnilise kirjelduse punktiga III.3.2.B seotud põhjustele.

62

See väide jaguneb kolmeks osaks.

63

Teise väite esimeses osas väidab hageja, et eduka pakkuja esitatud dokument tõendamaks, et ta vastab tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B ette nähtud tingimusele, ei ole selle punktiga kooskõlas.

64

Sellega seoses on oluline rõhutada, nagu on märgitud eespool punktis 3, et tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B oli hankeosa nr 4 puhul „miinimumnõuetes“ nõutud, et „objektijuhiks“ oleval tehnikul peab olema „tunnistus, et ta on läbinud põhjaliku väljaõppe äriühingu Nedap turvatarkvara rakenduse kohta“.

65

Tõendamaks, et nad täidavad Nedapi koolitusega seotud tingimuse, pidid taotlejad sama punkti kohaselt esitama kas „tunnistuse, et [nad] on läbinud äriühingu Nedap turvatarkvara rakenduse koolituse“ või „ausõnalise kinnituse, et pakkumuse edukaks tunnistamise korral saadakse [see tunnistus] hiljemalt viis päeva pärast lepingu allkirjastamist“.

66

Komisjon märkis kostja vastuses, et edukas pakkuja oli valinud tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B pakutud teise võimaluse ja et ta oli seega esitanud seal mainitud ausõnalise kinnituse.

67

Kui Üldkohus esitas komisjonile menetlust korraldava meetme raames selle kohta küsimuse, siis esitas komisjon dokumendi, mida ta peab selliseks kinnituseks. Selles dokumendis on hankelepingu täitmise eest vastutava objektijuhi kohta märgitud:

„Nedapi tunnistus: seda rakendust ei kasutata praegu Luksemburgis. Kui see osutub tulevikus vajalikuks, kinnitan siinkohal, et selle tunnistuse saamiseks läbitakse õigel ajal koolitus äriühingus Nedap.“

68

Hageja väitis esimest korda kohtuistungil, et see kinnitus ei vasta tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Kõigepealt ei sisalda eduka pakkuja esitatud dokument tema arvates „ausõnalist kinnitust“. Seejärel märgib ta, et dokument ei sisalda mingit kohustust esitada see tunnistus viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest, vaid sisaldab üksnes väga ebamääraselt väljendatud mõtet, et tunnistuse saamiseks vajalik tehakse, „kui see on tulevikus vajalik“ ja „õigel ajal“.

69

Komisjon vaidleb nendele argumentidele vastu, leides, et kuna „oleks olnud pisut vormitäitmine nõuda täpset sõnastust“, võis ta õiguspäraselt, edukat pakkujalt selgitusi nõudmata, asuda seisukohale, nagu ta tegi 7. septembri 2018. aasta otsuses, et eduka pakkuja esitatud pakkumus oli „tehnilise kirjelduse nõuetega täielikult kooskõlas“. Ülejäänud osas väidab komisjon, et hageja selliselt esitatud etteheidet ei saa arvesse võtta, kuna see esitati kohtuistungil ja hilinenult.

70

Siinkohal tuleb meelde tuletada, et kodukorra artikli 84 lõike 1 kohaselt on menetluse käigus uute väidete esitamine keelatud, välja arvatud juhul, kui need tuginevad faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

71

Kodukorra artikli 84 lõige 2 näeb lisaks ette, et kui uute väidete esitamist õigustavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on saanud teatavaks pärast menetlusdokumentide teistkordset vahetamist, esitab vastav kohtuasja pool uued väited niipea, kui ta on nimetatud asjaoludest teada saanud. Lisaks ei välista nimetatud säte kuidagi seda, et asjaomased tõendid võvad tulla ilmsiks menetlust korraldava meetme raames (vt selle kohta 15. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon, C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P–C‑252/99 P ja C‑254/99 P, EU:C:2002:582, punkt 370, ja 13. detsembri 2016. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑764/14, ei avaldata, EU:T:2016:723, punkt 48).

72

Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et väidetavalt ausõnalist kinnitust sisaldava dokumendi esitas komisjon 9. augustil 2019 vastuseks menetlust korraldavale meetmele, mille Üldkohus võttis pärast kirjalike seisukohtade esitamist.

73

Pärast selle dokumendi esitamist palus Üldkohus 24. septembril 2019 hagejal esitada oma seisukohad komisjoni edastatud „dokumentide ja vastuste kohta“.

74

Nagu hageja ise kohtuistungil möönis, ei esitanud ta oma seisukohtades siiski ühtegi argumenti selles dokumendis sisalduva kinnituse vormi või sisu kohta.

75

Sellest järeldub, et vastupidi kodukorra artikli 84 lõikes 2 ettenähtule ei esitanud hageja asjaomast etteheidet kohe, kui ta sellest dokumendist teada sai.

76

Seetõttu tuleb etteheide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

77

Seega tuleb teise väite esimene osa tagasi lükata.

78

Teise väite teises osas väidab hageja, et eduka pakkuja poolt pärast lepingu allkirjastamist esitatud tunnistus ei vasta tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B ette nähtud nõuetele. Esiteks ei esitatud tunnistust viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Teiseks ei ole seda tunnistust välja andnud äriühing Nedap, vaid teine äriühing, kellel ei ole õigust selliseid tunnistusi väljastada, nagu nähtub hageja ja äriühingu Nedap esindajate vahelisest kirjavahetusest selles küsimuses.

79

Komisjon vaidleb nendele argumentidele vastu.

80

Sellega seoses tuleb meenutada, et riigihanked toimuvad mitmes etapis.

81

Esiteks koostatakse tehniline kirjeldus, milles täpsustakse muu hulgas eduka pakkuja osutatavad teenused, kvalifitseerimise tingimused, millele taotlejad või pakkujad peavad vastama, et neil lubataks esitada pakkumus, ja edukaks tunnistamise tingimused, mille alusel pakkumusi hinnatakse.

82

Teiseks valitakse osalemistaotluse esitanud taotlejad välja tehnilises kirjelduses nimetatud kvalifitseerimise tingimuste alusel. Kvalifitseeritud taotlejatel on lubatud esitada pakkumus.

83

Kolmandaks hinnatakse hankija saadud pakkumusi tehnilises kirjelduses ette nähtud edukaks tunnistamise tingimuste alusel, üks neist tunnistatakse edukaks ja seejärel allkirjastatakse leping.

84

Lõpuks täidab allkirjastatud lepingu edukaks tunnistatud pakkuja.

85

Nagu nähtub nende erinevate etappide järgnevusest, ei puuduta küsimus, kas eduka pakkuja poolt pärast lepingu sõlmimist esitatud dokument vastab tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele – eeldusel, et need tingimused on õiguspärased – mitte hankemenetluse kolmandat etappi, mis käsitleb edukaks tunnistamist, mis on käesoleva hagi esemeks, vaid viimast etappi, mis käsitleb hankelepingu esemeks olevate teenuste osutamist ega puuduta seega vaidlustatud otsuseid.

86

Seetõttu ei ole käesoleva hagi raames vaja kontrollida, kas eduka pakkuja poolt pärast lepingu allkirjastamist esitatud tõend vastas tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B ette nähtud nõuetele.

87

Teise väite teine osa tuleb seega tagasi lükata.

88

Teise väite kolmandas osas väidab hageja, et tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B sisalduv klausel, mis võimaldab taotlejatel esitada kvalifitseerimisetapis kinnituse, et kui nende pakkumus osutub edukaks, esitavad nad viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest Nedapi koolitustunnistuse, on õigusvastane.

89

Repliigis väitis hageja niisiis, et tehnilises kirjelduses pakutud võimalus esitada Nedapi koolitustunnistus pärast lepingu allkirjastamist on „ebaloogiline, arusaamatu või isegi riskantne, sest see võib tekitada õigusliku ja tehnilise ebakindluse, jättes ukse avatuks tõsistele ohtudele juhul, kui pakkuja ei täida seda tingimust pärast seda, kui ta on edukaks tunnistatud“.

90

Kohtuistungil väitis hageja lisaks, et nimetatud tingimus oli ebarealistlik, õigusvastane ja ebaõiglane, kuna see võimaldas hankijal sõlmida hankelepingu pakkujaga, kelle puhul ei ole kindel, et ta esitab nõutud tunnistuse ning et tal seega on võimalik hankelepingut täita, samas kui teised pakkujad, kellel oli nimetatud tunnistus, jäeti kõrvale.

91

Komisjon leiab, et see argument ei ole põhjendatud ja igal juhul on see vastuvõetamatu, kuna see esitati esimest korda repliigis ja see on sõnastatud liiga ebatäpselt.

92

Vastuvõetavusega seoses tuleb korrata, et kodukorra artikli 84 lõike 1 kohaselt on menetluse käigus uute väidete esitamine keelatud, välja arvatud juhul, kui need tuginevad faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

93

Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et komisjon märkis kostja vastuses teisele väitele vastates, et edukas pakkuja esitas ausõnalise kinnituse.

94

Enne seda kinnitust ei saanud hageja seega täpselt teada, kuidas tõendas edukas pakkuja, et ta täidab Nedapi koolituse kriteeriumi: kas edukale pakkujale endale väljastatud tunnistuse, alltöövõtjale väljastatud tunnistuse, ausõnalise kinnituse või alltöövõtja ausõnalise kinnitusega.

95

Neil asjaoludel ei saa hagejale ette heita, et ta esitas esimest korda alles repliigis väite, et punkt III.3.2.B on õigusvastane seetõttu, et see võimaldas taotlejatel esitada kvalifitseerimise etapis ausõnalise kinnituse, et kui nende pakkumus osutub edukaks, saavad nad viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest Nedapi tunnistuse. Alles alates hetkest, mil ta sai teada, millist vahendit edukas pakkuja tegelikult kasutas tõendamaks, et tema puhul on kõnealune kvalifitseerimise tingimus täidetud, oli hagejal võimalik täpselt ja sihipäraselt oma argumendid esitada. Selleks et hageja oleks saanud tulemuslikult tugineda tehnilise kirjelduse kõnealuse klausli õigusvastasusele, oleks olnud pakkujal vaja teada, mil viisil ausõnaline kinnitus tegelikult esitati.

96

Mis puudutab teist vastuvõetamatuse argumenti, siis tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud kodukorra artikli 76 punktiga d nõutud väited ja nende sisu piisavalt selgelt ja täpselt, et võimaldada kostjal oma kaitseks valmistuda ja Üldkohtul hagi lahendada vajaduse korral ilma täiendava teabeta (vt 25. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus BSCA vs. komisjon, T‑818/14, EU:T:2018:33, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).

97

Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist endast (vt 25. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus BSCA vs. komisjon, T‑818/14, EU:T:2018:33, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).

98

See reegel hagiavalduses esitatud väidete kohta puudutab ka repliigis esitatud uusi väiteid, kui need tuginevad faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

99

Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et kõnealuse argumendi selline sõnastus, nagu see nähtub repliigist, on piisavalt täpne, et võimaldada komisjonil ja Üldkohtul mõista, et taotlejale antud võimalus tõendada ausõnalise kinnitusega, et ta täidab tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B ette nähtud koolitustingimuse, on kahtluse alla seatud, kuna see ei võimalda tagada, et pakkuja täidab enne lepingu sõlmimist kvalifitseerimistingimuse, millega kaasneb oht, et hankeleping sõlmitakse pakkujaga, kellel ei ole selle täitmiseks vajalikku tehnilist pädevust.

100

Neil põhjustel tuleb asuda seisukohale, et käesoleva väite kolmas osa on vastuvõetav.

101

Sisuliselt väidab komisjon, et tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B esitatud klauslit tuleb pidada kehtivaks seetõttu, et see võimaldab taotlejatel ausõnaga kinnitada, et kui nendega leping sõlmitakse, siis võtavad nad endale kohustuse saada viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest Nedapi koolitustunnistus.

102

Sellega seoses tuleb meenutada, et liidu eelarvest laekuvaid vahendeid tuleb kasutada viisil, mis võimaldab tagada, et institutsioonidele usaldatud vahendeid kasutatakse kõige optimaalsemalt.

103

Finantsmääruse artikli 102 lõige 1 täpsustab muu hulgas, et „[k]õik avaliku hanke lepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt [liidu] eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega“.

104

Selle sättega soovis liidu seadusandja luua riigihangete jaoks raamistiku, milles nõuetekohaselt kvalifitseeritud ettevõtjate esitatud pakkumusi võrreldakse, et valida välja pakkumus, millel on lepingu täitmiseks parimad eeldused.

105

Nendest nõuetest tuleneb hankija kohustus kontrollida hiljemalt edukaks tunnistamise hetkel, kas parima pakkumuse esitanud pakkuja vastab tegelikult tehnilises kirjelduses nõutud tingimustele.

106

Seda kohustust ei ole järgitud, kui – nagu käesolevas asjas – tehniline kirjeldus võimaldab edukaks tunnistamist pakkuja sellise kinnituse alusel, mis sisaldab kohustumist täita pärast lepingu allkirjastamist tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimus, mis on nimetatud lepingu täitmise „miinimumnõudeks“.

107

Täpsustades, et selliselt esitatud nõue on „minimaalne“, märkis hankija tehnilises kirjelduses, et asjaomase tunnistuse omamine ja seega koolitus, mis selle tunnistuse saamiseks tuleb läbida, on eeltingimus selleks, et pakkuja saaks asjaomase hankelepingu nõuetekohaselt täita.

108

Seoses sellega tuleb hageja väite osas asuda seisukohale, et klauslit, mis näeb ette võimaluse läbida pärast lepingu allkirjastamist kutsekoolitus, mis on tehnilises kirjelduses nimetatud „miinimumnõudena“, ei saa pidada võrdse kohtlemisega kooskõlas olevaks, kuna see võib kaasa tuua sellise pakkuja edukaks tunnistamise, kes sellele nõudele ei vasta, samas kui teised osalejad, kellel on see koolitustunnistus edukaks tunnistamise hetkel olemas, jäetakse kõrvale.

109

Pealegi tähendab see, et pärast edukaks tunnistamist kontrollitakse, kas edukaks tunnistatud pakkujal on tõepoolest lepingu täitmiseks nõutav kutsealane pädevus, õiguskindlust riivates seda, et kui osutub, et edukal pakkujal ei ole võimalik asjaomast tunnistust esitada, siis leping lõpetatakse, mistõttu tuleb korraldada uus menetlus, et tagada asjaomase riigihanke esemeks oleva projekti elluviimine.

110

Sellega seoses tuleb märkida, et kohtuistungil väljendati kahtlusi esiteks küsimuses, kas eduka pakkuja poolt komisjonile pärast lepingu allkirjastamist esitatud dokument vastab tehnilises kirjelduses kindlaks määratud tingimustele, ja teiseks küsimuses, kas järgiti samas tehnilises kirjelduses ette nähtud viiepäevast tähtaega, kuna edukal pakkujal kulus 15 päeva vajalike ettevalmistuste tegemiseks ja kaks kuud tunnistuse esitamiseks.

111

Igal juhul tuleb rõhutada, et kohustus kontrollida edukaks tunnistamise etapis, kas vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja vastab tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, on ette nähtud õigusnormides endas.

112

Finantsmääruse artikli 110 lõige 1 sätestab, et leping sõlmitakse eeldusel, et hankija on kontrollinud, et taotleja või pakkuja vastab hankedokumentides kindlaks määratud valikukriteeriumidele.

113

Sellest sättest tuleneb, et ühtki pakkujat ei saa edukaks tunnistada ilma, et oleks nõuetekohaselt kontrollitud ja tõendatud, et ta vastab tehnilises kirjelduses ette nähtud tingimustele.

114

Järelikult tuleb asuda seisukohale, et tehnilise kirjelduse punktis III.3.2.B sisalduv tingimus on õigusvastane osas, milles see lubab Nedapi koolituse tingimuse täidetust kontrollida pärast edukaks tunnistamist.

115

Komisjon esitab selle seisukoha vastu mitu argumenti.

116

Esiteks väidab ta, et nagu on märgitud eespool punktis 3, oli tehnilises kirjelduses lubatud esitada kõnealuses klauslis nimetatud koolituse tõendamiseks kas koolitustunnistus ise või ausõnaline kinnitus, et see dokument saadakse viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Seega oli tehnilises kirjelduses ette nähtud võimalus esitada see kinnitus komisjoni sõnul mõeldud kvalifitseerimise tingimusena. Menetluse lõpus kontrollis ta, kas edukaks tunnistatud pakkumus vastab selles kirjelduses esitatud nõuetele. Kuna pakkujal oli võimalik esitada selles ette nähtud kinnitus, leidis ta, et hankeleping võidakse sõlmida lõpuks edukaks tunnistatud pakkujaga.

117

Sellega seoses tuleb märkida, et õigusvastasuse vastuväites ei ole hageja seadnud kahtluse alla edukaks tunnistamise otsuse kooskõla tehnilise kirjeldusega, vaid selles dokumendis sisalduva sellise klausli õiguspärasuse, mis näeb ette, et pakkuja võib edukaks tunnistada tema esitatud sellise kinnituse alusel, mis sisaldab kohustuse võtmist, st lubadust esitada pärast lepingu allkirjastamist tunnistus, et ta on läbinud koolituse, mille eesmärk on omandada lepingu täitmise „miinimumnõudena“ seatud pädevus.

118

Selline kohustus ei ole esiteks piisav, et võimaldada edukaks tunnistamist tingimustel, mis tagavad liidu rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise jaoks vajaliku õiguskindluse, ja teiseks ei taga see hankes osalejate võrdset kohtlemist, kuna kohustumist esitada koolitustunnistus ei saa objektiivse võrdlemise korral pidada samaväärseks sellest koolitusest tuleneva pädevusega.

119

Teiseks väidab komisjon, et vaidlustatud tingimuse eesmärk oli anda hankes osalemise võimalus taotlejatele, kellel ei olnud taotluse esitamise ajal veel Nedapi koolitustunnistust. Lisaks, kuna see koolitus on kulukas, ei pidanud kulutusi tegema need taotlejad, kelle pakkumust võib-olla edukaks ei tunnistata.

120

Sellega seoses tuleb rõhutada, et soov vältida taotlejatele kulude tekitamist ei saa õigustada erandi tegemist võrdsest kohtlemisest ja õiguskindlusest ning edukaks tuleb tunnistada ettevõtja, kelle pakkumus on majanduslikult soodsaim ja kes on tõendanud oma tehnilist pädevust seda täita. Kui hankija soovib hankemenetluses osalejate arvu laiendada, on tema käsutuses kohaldatavate eeskirjade ja põhimõtete alusel lubatavad mehhanismid. Eelkõige võib ta ette näha ulatuslikumad tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimused, mida suudab täita suurem hulk ettevõtjaid.

121

Kolmandaks väitis komisjon kohtuistungil, et Üldkohus nõustus 25. novembri 2014. aasta kohtuotsuses Alfastar Benelux vs. nõukogu (T‑394/12, ei avaldata, EU:T:2014:992) teatud kvalifitseerimise tingimuse kontrollimisega pärast edukaks tunnistamist.

122

Sellega seoses tuleb märkida, et komisjoni väitel puudutas tema viidatud kohtuotsus hanget, kus pakkujalt nõuti muu hulgas, et tal oleks teatud juurdepääsuluba, mis võidi asendada kinnitusega, et ta kavatseb võtta vajalikud meetmed selle loa saamiseks (25. novembri 2014. aasta kohtuotsus Alfastar Benelux vs. nõukogu, T‑394/12, ei avaldata, EU:T:2014:992, punkt 165).

123

Selles kohtuasjas heitis hageja nõukogule ette, et ta oli märkinud, et kvalifitseerimisetapis võivad ettevõtjad piirduda kavatsuse kinnitamisega, ilma et nad oleksid kohustatud tõendama, et neil on juba menetluse selles etapis kõigi asjasse puutuvate töötajate puhul asjaomane luba (25. novembri 2014. aasta kohtuotsus Alfastar Benelux vs. nõukogu, T‑394/12, ei avaldata, EU:T:2014:992, punkt 202).

124

Sellega seoses analüüsis Üldkohus, kas kvalifitseerimisetapis oli kavatsuse kinnituse aktsepteerimine õiguspärane, arvestades kohtupraktikas tunnustatud hankija ulatuslikku kaalutlusõigust nende kriteeriumide kindlaksmääramisel ja hindamisel, millele ettevõtjad peavad selles menetlusetapis vastama.

125

Käesolevas kohtuasjas on küsimus teistsugune, kuna tegemist ei ole selle kindlakstegemisega, kas ausõnalist kinnitust võis lubada kvalifitseerimisetapis, vaid tuleb kindlaks teha, kas teatud pakkuja võis edukaks tunnistada ja kas hiljem võis lepingu allkirjastada ainuüksi ausõnalise kinnituse alusel, ilma et oleks kontrollitud, kas edukaks tunnistatud pakkuja puhul on tegelikult olemas tehnilises kirjelduses nõutud tehniline pädevus kvalifitseerimise tingimuste kohaselt.

126

Selles küsimuses ei võtnud Üldkohus 25. novembri 2014. aasta kohtuotsuses Alfastar Benelux vs. nõukogu (T‑394/12, ei avaldata, EU:T:2014:992), millele komisjon viitab, teistsugust seisukohta kui käesolevas kohtuasjas, kuna ta märkis, et nõukogu oli „tuvastanud“ edukaks tunnistamise etapis, et hagejal „olid nõutud load juba olemas“ (vt kohtuotsuse punkt 167), mis tähendab, et selles etapis kontrolliti, kas edukaks tunnistatud ettevõtjal oli tõesti tehnilises kirjelduses lepingu täitmiseks nõutav pädevus.

127

Neljandaks märkis komisjon, et tehnilise kirjelduse koostamise ajal ei olnud Nedapi koolitust nõudvaid tooteid veel hanke esemeks olevasse hoonesse paigaldatud, mistõttu ei olnud see koolitus lepingu täitmise alguses vajalik. Veelgi enam, ei olnud kindel, et Nedapi koolitust nõudvad tooted paigaldatakse selle lepingu kehtivuse ajal, mistõttu neid tooteid puudutav koolitus ei pruukinud olla vajalik.

128

Selles osas piisab, kui meenutada, et riigihankemenetluses peab edukaks tunnistamine toimuma tehnilises kirjelduses nimetatud tingimusi ja nõudeid järgides.

129

Nagu on märgitud eespool punktis 3, oli käesolevas asjas kõne all olevas tehnilises kirjelduses „Pädevuse miinimumnõuete“ all nõutud, et pakkuja „objektijuhiks“ oleval tehnikul peab olema tunnistus, et ta on läbinud põhjaliku Nedapi koolituse.

130

Seega, nagu on märgitud eespool punktis 114, tuleb eespool punktides 103 ja 112 nimetatud sätete alusel kontrollida, kas edukas pakkuja täitis tõesti selle tehnilise nõude enne edukaks tunnistamist ja lepingu allkirjastamist.

131

Neil põhjustel tuleb komisjoni esitatud argumendid tagasi lükata.

132

Järelikult tuleb teise väite kolmanda osaga nõustuda ja vaidlustatud otsused tühistada, ilma et oleks vaja uurida teisi tema esitatud väiteid.

133

Oma teises nõudes palub hageja, et Üldkohus teeks „kõik muud vajalikud korraldused“.

134

See taotlus ei ole siiski piisavalt täpne ega ole kooskõlas kodukorra artikli 76 punktidega d ja e. Lisaks, kui eeldada, et viimati nimetatud taotlust tuleb tõlgendada parlamendile ettekirjutuse tegemise taotlusena, siis tuleb meenutada, et asutamislepingu artikli 173 alusel esitatud hagi raames ei ole Üldkohus pädev tegema institutsioonidele ettekirjutusi (vt selle kohta 11. juuli 1996. aasta kohtuotsus Bernardi vs. parlament, T‑146/95, EU:T:1996:105, punkt 27).

135

Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

136

Kuna komisjon on kohtuvaidluse peamises osas kaotanud, tuleb komisjoni kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista hageja kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja komisjonilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (neljas koda)

otsustab: