Kohtuasi T‑261/18

Roxtec AB

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Üldkohtu (teine koda) 24. septembri 2019. aasta otsus

Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Seitset sinist kontsentrilist ringi sisaldavat musta ruutu kujutav Euroopa Liidu kujutismärk – Absoluutne keeldumispõhjus – Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii

  1. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Mõiste – Tõlgendamine keeldumispõhjustega seonduvat üldist huvi silmas pidades

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

    (vt punktid 26–29)

  2. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Tähise põhitunnuste kindlakstegemine – Tähise elementide eristusvõime või tähise kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Mõju puudumine

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii ning lõige 3)

    (vt punktid 30–33, 38, 51, 53 ja 58–64)

  3. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks

    Põhitunnuste hindamine toote tehnilist funktsiooni arvesse võttes (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

    (vt punktid 34 ja 35)

  4. Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Registreerimine vastuolus määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii – Seitset sinist kontsentrilist ringi sisaldavat musta ruutu kujutav kujutismärk

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii ning artikli 59 lõike 1 punkt a)

    (vt punktid 45, 65, 74–77, 86 ja 92)

  5. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Erand – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Kohaldamatus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii ning lõige 3)

    (vt punkt 52)

  6. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Keskmise tarbija taju – Mõju

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

    (vt punktid 54–56)

Kokkuvõte

Üldkohus jättis 24. septembri 2019. aasta kohtuotsusega Roxtec vs. EUIPO – Wallmax (seitset sinist kontsentrilist ringi sisaldava musta ruudu kujutis) (T‑261/18) rahuldamata hagi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) otsuse peale, millega tunnistati kehtetuks seitset sinist kontsentrilist ringi sisaldavat musta ruutu kujutav kujutismärk.

Kõnealusel juhul oli nimetatud kaubamärk registreeritud Roxteci taotlusel „kaablite ja torude tarbeks kasutatavate plastist või kummist läbiviigu tihendite“ jaoks. Wallmaxi esitatud taotluse alusel tunnistada see kaubamärk kehtetuks rahuldas EUIPO selle taotluse põhjendusel, et asjaomane kaubamärk koosneb üksnes kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.

Nimetatud kohtuasjas tuli Üldkohtul selgitada mõistet „põhitunnused“ määruse 2017/1001 ( 1 ) artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii nimetatud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisel kauba kujust koosnevale tähisele.

Kõigepealt sedastas Üldkohus, et nimetatud artikli nõuetekohane kohaldamine eeldab, et tähise kaubamärgina registreerimise taotluse üle otsustav ametiasutus tuvastab nõuetekohaselt asjaomase tähise põhitunnused. Seoses sellega leidis Üldkohus, et mõiste „põhitunnused“ ei viita tähise „eristavate elementide“ mõistele, vaid üksnes tähise „kõige olulisemate elementide“ mõistele, mis tuleb kindlaks teha juhtumipõhiselt.

Seejärel märkis Üldkohus, et selle kindlakstegemisel ei ole kohustuslik võtta arvesse seda, kuidas asjaomane avalikkus kaubamärki tajub ja see ei ole otsustav ning see võib kõige enam kujutada endast pädeva asutuse jaoks tarvilikku hindamiselementi, kui viimane tuvastab tähise põhitunnused, ilma et see oleks määrava tähtsusega. Erinevalt tähise eristusvõime hindamisel ( 2 ) läbi viidavast analüüsist võetakse nimelt asjaomase kauba kujust koosneva tähise ( 3 ) põhitunnuste kindlakstegemisel asjaomase avalikkuse taju arvesse üksnes selleks, et kindlaks määrata, milliseid elemente tajutakse kõige tähtsamatena, konkreetse eesmärgiga võimaldada uurida vaidlusaluse kuju funktsionaalsust.

Lisaks tõi Üldkohus esile, et isegi kui tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik kauba kuju on kasutamise käigus ( 4 ) omandanud eristusvõime, on keelatud seda kaubamärgina registreerida. Veel tõdes Üldkohus, et tähise põhitunnuse „kaunistavat“, „loomingulist“ või „meelevaldset“ laadi hinnatakse alles hindamise teises etapis, mis puudutab põhistunnuste funktsionaalsust, mitte aga esimeses etapis, milles tehakse kindlaks tähise põhitunnused.

Sellest lähtudes asus Üldkohus seisukohale, et määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamiseks tähise põhitunnuste kindlakstegemisel ei ole asjakohane viidata tähise elementide eristusvõimele või tähise kasutamise käigus omandatud eristusvõimele.

Kõnealuses asjas nõustus Üldkohus esimesena EUIPO järeldusega, et vaidlustatud tähise põhitunnuseks on kontsentrilised ringjooned. Teisena otsustas Üldkohus, et EUIPO leidis põhjendatult, et vaidlustatud kaubamärk koosneb asjaomase konkreetse toote kujust, see tähendab tihendimooduli esikülje kahemõõtmelisest kujutisest, millel on nähtavad üksteisest lahutatavate kontsentriliste kihtide välisservad, mis täidavad selle mooduli silindrikujulise õõnsuse sisemuse. Lõpuks lükkas Üldkohus tagasi hageja argumendi, et vaidlustatud kaubamärk ei kujuta asjaomase toote toimimiseks ja kasutamiseks vajalikke ja vältimatuid tunnuseid.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1).

( 2 ) Nagu on määratletud määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktis b.

( 3 ) Nagu on määratletud määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii.

( 4 ) Nagu on määratletud määruse 2017/1001 artikli 7 lõikes 3.