Kohtuasi T‑170/18
Alex Kande Mupompa
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 12. veebruari 2020. aasta otsus
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Kongo Demokraatlikus Vabariigis – Rahaliste vahendite külmutamine – Hageja nime osutatud isikute loetellu jätmise pikendamine – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Nõukogu kohustus edastada uued asjaolud, mis õigustavad piiravate meetmete kehtivuse pikendamist – Õigusnormi rikkumine – Ilmne hindamisviga – Omandiõigus – Õigus era- ja perekonnaelu austamisele – Proportsionaalsus – Süütuse presumptsioon – Õigusvastasuse vastuväide – Nõuete muutmine
Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Nende isikute rahaliste vahendite külmutamine, kes õõnestavad õigusriigi põhimõtet või on seotud tegevusega, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist – Miinimumnõuded
(ELTL artikkel 296, nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, II lisa)
(vt punktid 43 ja 45–47)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Nende isikute rahaliste vahendite külmutamine, kes õõnestavad õigusriigi põhimõtet või on seotud tegevusega, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist – Kohustus esitada põhjenduses selliste meetmete aluseks olevad individuaalsed ja konkreetsed põhjused – Otsus, mis on tehtud huvitatud isikule teadaolevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust
(ELTL artikkel 296, nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, II lisa)
(vt punktid 44 ja 52–56)
Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Nende isikute rahaliste vahendite külmutamine, kes õõnestavad õigusriigi põhimõtet või on seotud tegevusega, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist – Kohustus teha teatavaks vastu võetud otsuste aluseks olevad individuaalsed ja konkreetsed põhjused – Kohustus võimaldada puudutatud isikul tõhusalt esitada oma seisukoht tema vastu kasutatud põhjenduste kohta – Ulatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, II lisa)
(vt punktid 60, 61 ja 63)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Kaitseõigused – Hilisem otsus, millega jäeti hageja nimi nende isikute loetellu, keda need meetmed puudutavad – Uute põhjenduste puudumine – Nõukogu kohustus teha puudutatud isikule teatavaks uued asjaolud, mida võeti arvesse piiravate meetmete korrapärasel läbivaatamisel – Puudutatud isikutele uute asjaolude teatavakstegemine, et neil oleks võimalik esitada märkusi – Puudumine – Kaitseõiguste rikkumine
(Nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, artikli 9 lõige 2 ja II lisa)
(vt punktid 65–72, 75, 78 ja 79)
Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Institutsioonide kohustus teha puudutatud isikule teatavaks uued asjaolud, mida võeti arvesse piiravate meetmete korrapärasel läbivaatamisel – Ulatus – Akti õigusvastasus, mis sõltub selle tõendamisest, et nimetatud kohustuse rikkumine võis menetlust mõjutada – Mõju puudumine käesolevas asjas
(Nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, II lisa)
(vt punktid 80–83, 85 ja 88)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Kohaldamisala – Isikud, kes on seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist – Mõiste – Isikud, kes on need teod toime pannud minevikus, sõltumata sellest, et puuduvad tõendid nende seotuse või osalemise kohta nendes tegudes praegu – Hõlmamine – Tõlgendus, mida toetab võimalus pikendada piiravate meetmete kehtivust – Soovitav toime
(Nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2016/2231, (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, artikli 3 lõike 2 punkt b ja artikli 9 lõige 2)
(vt punktid 93–96 ja 98)
Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Kontrolli ulatus – Hageja kandmine vaidlustatud otsusele lisatud loetellu tema teenistusülesannete tõttu – Dokument, millega üldsusel on võimalik tutvuda ning mis tõendab inimõiguste raskete rikkumiste toimepanemist – Tõendusjõud – Tõendite vaba hindamise põhimõte
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, II lisa)
(vt punktid 105–107, 112 ja 113)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Nende isikute rahaliste vahendite külmutamine, kes õõnestavad õigusriigi põhimõtet või on seotud tegevusega, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist – Kriteeriumid – Teenistusülesanded, millega pannakse vastutama tsiviilelanikkonna allasurumise või õigusriigi põhimõtte järgimise eest – Vastutõend – Režiimist lahtiütlev seisukohavõtt – Puudumine – Hindamisviga – Puudumine
(Nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2016/2231, (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, artikli 3 lõike 2 punkt b ja II lisa)
(vt punktid 128–135)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Nende isikute rahaliste vahendite külmutamine, kes õõnestavad õigusriigi põhimõtet või on seotud tegevusega, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist – Omandiõiguse piirangud – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(ELL artikli 3 lõige 5, artikli 21 lõike 2 punktid b ja c ning artikkel 29; ELTL artikli 215 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1 ja artikli 52 lõige 1; nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2016/2231, (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, artikli 5 lõige 1)
(vt punktid 141–154)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Õigusriigi põhimõtet õõnestavate ja inimõiguste raskete rikkumiste toimepanemisega seotud isikute sisenemise ja läbisõidu keeld ning rahaliste vahendite külmutamine – Õiguse era- ja perekonnaelu austamisele ja liidus vabalt liikumise piirang – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7; nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569)
(vt punktid 155 ja 156)
Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Otsus külmutada teatud isikute ja üksuste rahalised vahendid seoses olukorraga Kongo Demokraatlikus Vabariigis – Kooskõla nimetatud põhimõttega – Tingimused
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1; nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2017/2282 ja (ÜVJP) 2018/569, artikli 5 lõige 1 ja artikkel 9)
(vt punktid 158–163)
Õigusvastasuse vastuväide – Ulatus – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Vaidlustatud otsuse aluseks olev üldakt – Õigusliku seose vajalikkus vaidlustatud akti ja vaidlusaluse üldakti vahel – Puudumine – Vastuvõetamatus
(ELTL artikkel 277; nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, artikli 3 lõike 2 punkt b; nõukogu määrus nr 1183/2005, artikli 2b lõike 1 punkt b)
(vt punktid 167 ja 168)
Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Kontrolli ulatus – Piiratud kontroll üldnormide üle – Piiravate meetmete vastuvõtmise kriteeriumid – Seotus sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist – Ulatus – Õiguskindluse põhimõtte austamine, mis nõuab, et õigusnormid oleksid selged, täpsed ja õiguslike tagajärgede suhtes ettenähtavad
(ELL artikli 3 lõige 5 ning artikli 21 lõike 2 punktid b ja c; ELTL artikli 275 teine lõik; nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP, artikli 3 lõike 2 punkt b; nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/2231, põhjendused 3 ja 4; nõukogu määrus nr 1183/2005)
(vt punktid 169–179)
Kokkuvõte
12. veebruaril 2020 kuulutatud kohtuotsustes Amisi Kumba vs. nõukogu (T‑163/18) ja Kande Mupompa vs. nõukogu (T‑170/18) jättis Üldkohus rahuldamata tühistamishagid, mille esitasid hagejad, kelleks olid vastavalt Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) 1. kaitsetsooni sõjaline ülem ja Kesk-Kasai provintsi kuberner, Euroopa Liidu Nõukogu aktide peale, ( 1 ) millega sisuliselt jäeti nende nimed otsuse 2010/788 II lisas sisalduva nende isikute või üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid selleks, et saavutada püsiv rahu selles riigis (edaspidi „vaidlusalune loetelu“).
Nende kohtuotsuste taustaks on poliitilise olukorra halvenemine Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kuna 2016. aasta lõpus ei kuulutatud välja presidendivalimisi ning sellele järgnes julgeolekuolukorra halvenemine. Otsuse 2010/788 artikli 3 lõike 2 kohaselt võttis nõukogu vastu piiravad meetmed isikute suhtes, kes olid seotud tegevusega, mis kujutas endast inimõiguste rasket rikkumist Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Kuna FARDC osales jõu ebaproportsionaalses kasutamises ja Kinshasas 2016. aasta septembris toimunud meeleavalduste vägivaldses allasurumises, kanti FARDC 1. kaitsetsooni sõjalise ülema nimi vaidlusalusesse loetellu põhjusel, et oma teenistusülesannete tõttu oli ta seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist. Kesk-Kasai provintsi kuberneri nimi kanti omakorda vaidlusalusesse loetellu põhjusel, et oma teenistusülesannete tõttu „vastuta[s] [ta] jõu […] ebaproportsionaalse kasutamise, vägivaldse allasurumise ja kohtuväliste hukkamiste eest“, mille panid alates 2016. aastast selles piirkonnas toime julgeolekujõud, sealhulgas väidetavate ebaseaduslike hukkamiste eest 2017. aasta veebruaris. Nõukogu pikendas11. detsembril 2017 otsusega 2017/2282 hagejate nimede jätmist vaidlusalusesse loetellu, tuginedes nende suhtes samadele põhjustele. Hiljem, 12. aprillil 2018 muudeti Kesk-Kasai provintsi kuberneri suhtes esitatud põhjusi.
Oma hagide põhjenduseks esitasid hagejad mitu väidet, eelkõige põhjendamiskohustuse, kaitseõiguste ja õigusnormi rikkumise kohta.
Mis puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist, siis märkis Üldkohus, et otsuses 2017/2282 ja rakendusotsuses 2018/569 toodud põhjenduses on esitatud spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, mille tõttu olid loetellu kandmise kriteeriumid hagejatele kohaldavad, kuna selline põhjendus puudutab nende teenistusülesandeid ning selliste teenistusülesannete tõttu nende seotust tegevusega, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist. Üldkohus täpsustas sellega seoses, et hagejatele ei saanud olla mitte teada, et arvestades nende teenistusülesandeid, oli neil võim mõjutada otseselt FARDC sõjaväelasi ja Kesk-Kasai provintsi julgeolekujõude, keda peeti asjaomases põhjenduses vastutavaks eespool viidatud inimõiguste raskete rikkumiste toimepanemise eest. Üldkohus järeldas, et vaidlustatud aktide põhjendus võimaldas seega esiteks hagejatel vaidlustada vaidlusalusesse loetellu nende nimede jätmise kehtivust ja teiseks Üldkohtul teostada oma õiguspärasuse kontrolli. Seega lükkas ta tagasi väite, et rikuti põhjendamiskohustust.
Mis puudutab kaitseõigusi, siis asus Üldkohus seisukohale, et kuigi hagejate suhtes võetud meetmete pikendamine otsuses 2017/2282 tugines nõukogu samadele põhjustele kui need, mis õigustasid algsete meetmete vastuvõtmist, ei vabasta see nõukogu hagejate kaitseõiguste austamisest ning eelkõige kohustusest anda neile võimalus tulemuslikult esitada oma seisukoht asjaolude kohta, mida võeti arvesse vaidlustatud aktide vastuvõtmisel. Üldkohus rõhutas sellega seoses, et piiravad meetmed on ennetavad ja määratluse kohaselt ajutised ning nende kehtivus sõltub alati nende võtmist õigustanud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimisest ning vajadusest need kehtima jätta, et saavutada nendega seotud eesmärk, mida peab nõukogu hindama piiravate meetmete korrapärasel läbivaatamisel, andes olukorrale ajakohastatud hinnangu ja tehes selliste meetmete mõju kokkuvõtte. Üldkohus tuletas seega meelde, et kaitseõiguste austamine tähendab, et nõukogu edastab hagejale enne tema suhtes piiravate meetmete kehtivuse pikendamist puudutava otsuse vastuvõtmist asjaolud, mille alusel nõukogu asjaomase meetme korrapärase läbivaatamise käigus ajakohastas teavet, mis õigustas nende algset vastuvõtmist. Arvestades käesoleval juhul esialgset eesmärki, mis on Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu kohaldatud piiravatel meetmetel ning milleks on valimiste korraldamiseks soodsa keskkonna tagamine ja inimõiguste mis tahes rikkumise lõpetamine, oli nõukogu hagejatele kehtestatud piiravate meetmete korrapärase läbivaatamise käigus kohustatud neile tegema teatavaks uued asjaolud, mille alusel ta ajakohastas teabe, mis ei puuduta mitte üksnes nende isiklikku olukorda, vaid ka poliitilist ja julgeolekuolukorda Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Üldkohus tõdes sellega seoses, et kuna nõukogu ei palunud hagejatel esitada nende asjaolude kohta märkusi enne vaidlustatud aktide vastuvõtmist, rikkus ta hagejate kaitseõigusi.
Üldkohus märkis siiski, et Euroopa Liidu Kohtu ülesanne on teha kaitseõigusi mõjutava rikkumise korral kindlaks, kas käesoleva asja konkreetseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid arvestades oleks kõnealune menetlus võinud viia teistsuguse lahenduseni, kui hagejad oleks juhul, kui seda rikkumist ei oleks olnud, saanud paremini end kaitsta. Üldkohus järeldas niisiis, et ükski asjaolu ei võimaldanud eeldada, et kui hagejatele oleks edastatud kõnealused uued asjaolud, ei oleks nende suhtes asjaomaseid piiravaid meetmeid võib-olla kehtima jäetud. Üldkohus lükkas eeltoodu põhjal tagasi väite kaitseõiguste rikkumise kohta.
Viimasena väitsid hagejad, et nõukogu rikkus õigusnormi, kui ta võttis vaidlustatud akti vastu asjaolude tõttu, mida vastuvõtmise hetkel enam ei esinenud, hoolimata loetellu kandmise kriteeriumist, milles kasutati kindla kõneviisi olevikku ning mis hõlmas isikuid, kes „on seotud […] tegevuse[ga] […], mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist“. Üldkohus leidis sellega seoses, et kindla kõneviisi oleviku kasutamine nende isikute loetellu kandmise kriteeriumide määratlemisel, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ei tähenda, et asjaolud, mille tõttu isiku või üksuse nimi on sellesse loetellu kantud, peavad jätkuvalt esinema hetkel, kui otsustatakse loetellu kandmine või selle kande kehtima jätmine, võttes arvesse, et kindla kõneviisi olevik viitab legaaldefinitsioonidele iseloomulikule üldtähendusele, mitte mõnele konkreetsele ajaperioodile. Üldkohus lisas, et selles osas, milles nõukogu otsustas viidata hagejate loetellu kandmise põhjustes konkreetsetele asjaoludele ja olukordadele, milles osalesid julgeolekujõud, mis tegutsesid nende vastutusel, sai tegemist olla üksnes minevikus aset leidnud tegevusega. Üldkohus märkis lõpuks, et seda tõlgendust toetab otsuse 2010/788, mida on muudetud otsusega 2017/2282, artikli 9 lõige 2, mille kohaselt „asjaomaste piiravate meetmete kehtivust pikendatakse või neid muudetakse, kui nõukogu leiab, et nende eesmärke ei ole saavutatud“, kuna vastasel korral kaotaks see säte oma soovitava toime. Seega lükkas Üldkohus tagasi õigusnormi rikkumist puudutava väite ning jättis hagid tervikuna rahuldamata.
( 1 ) Nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2282, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2017, L 328, lk 19), ning Alex Kande Mupompa suhtes nõukogu 12. aprilli 2018. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2018/569, millega rakendatakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2018, L 95, lk 21), ja rakendusmäärus (EL) 2018/566, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud) artiklit 9 (ELT 2018, L 95, lk 9).