Kohtuasi T‑112/18

Pink Lady America LLC

versus

Ühenduse Sordiamet

Üldkohtu (kolmas koda) 24. septembri 2019. aasta otsus

Taimesordid – Tühistamismenetlus – Õunasort „Cripps Pink“ – Määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklid 10 ja 116 – Uudsus – Erandlik mööndusaeg – Mõiste „sordi kasutamine“ – Kaubanduslik hindamine – Määruse (EÜ) nr 874/2009 artikkel 76 – Apellatsiooninõukogu menetluses hilinenult esitatud tõendid – Esimest korda Üldkohtu menetluses esitatud tõendid

1. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Alusetult antud kaitse tühistamine – Uudsuse puudumine – Erandlik mööndusaeg – Väljaarvutamine – Üleminekusätete kohaldamine

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artikli 10 lõiked 1 ja 2, artikli 116 lõige 1 ning artikkel 118)

   (vt punktid 24–26, 29, 32 ja 34)

2. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Alusetult antud kaitse tühistamine – Ühenduse Sordiameti kaalutlusõigus – Kaitstud sordi uuesti kontrollimine ja katsetamine – Tingimused – Tõsised kahtlused kaitse andmise õiguspärasuses – Tõendamiskoormis

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artiklid 6, 7, 10, 20, 21, 54 ja 55; komisjoni määrus nr 874/2009, artikli 53a lõige 2)

   (vt punktid 45–49 ja 53)

3. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Alusetult antud kaitse tühistamine – Uudsuse puudumine – Sordi kasutamine – Mõiste – Kaubanduslik hindamine – Väljajätmine

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artikkel 10)

   (vt punktid 66–69 ja 73)

Kokkuvõte

Üldkohus jättis 24. septembri 2019. aasta kohtuotsuses Pink Lady America vs. CPVO – WAAA (Cripps Pink) (T‑112/18) rahuldamata tühistamishagi, mis esitati Ühenduse Sordiameti (CPVO) apellatsiooninõukogu otsuse peale, millega viimane jättis rahuldamata õunasordi „Cripps Pink“ ühenduse sordikaitse tühistamise kaebuse. Olles märkinud, kuidas tuleb erandlikku mööndusaega arvutada, täpsustas Üldkohus selles otsuses, et kaubanduslik hindamine jääb taimesordi kasutamise mõistest välja.

Kõnealuses asjas esitas Department of Agriculture and Food Western Australia 29. augustil 1995 ühenduse sordikaitse taotluse õunasordi „Cripps Pink“ suhtes, mida turustati nime „Pink Lady“ all. CPVO andis selle sordikaitse. Hageja Pink Lady America LLC esitas asjaomase sordi ühenduse sordikaitse tühistamise taotluse, väites, et sort ei vastanud määruse nr 2100/94 ( 1 ) artiklis 10 sätestatud uudsuse tingimusele. CPVO apellatsiooninõukogu lükkas tühistamistaotluse tagasi, leides, et hageja ei ole esitanud vajalikke tõendeid selle kohta, et sorti „Cripps Pink“ on enne 29. augustit 1989, millest algas mööndusaeg, väljaspool liitu kaubanduslikult kasutatud.

Hageja väitis esiteks, et apellatsiooninõukogu eksis, kui ta kohaldas määruse nr 2100/94 artiklis 116 ette nähtud kuueaastast erandlikku mööndusaega liidu piires toimunud kaubandustegevuse suhtes, jättes eelnevalt arvesse võtmata sama määruse artikli 10 lõike 2 sätted. Teiseks vaidlustas ta apellatsiooninõukogu hinnangu uudsuse tingimuse kohta.

Esimesena märkis Üldkohus, et määruse nr 2100/94 artikli 116 mõju on see, et nimetatud määruse artikli 10 lõike 1 punktis a sätestatud mööndusaega seoses liidu territooriumil kasutamisega pikendatakse ühelt aastalt enne kaitsetaotluse esitamist nelja, ning puude puhul lausa kuue aastani enne kaitsetaotluse esitamist, kui taotlus on esitatud kõnealuse määruse jõustumise kuupäevale järgneva aasta jooksul, milleks oli 1. september 1994.

Kuna käesoleval juhul esitati kaitse taotlus ühe aasta jooksul alates määruse nr 2100/94 jõustumisest, siis olid kohaldatavad kaks mööndusaega: esiteks kuue aasta pikkune aeg enne alusmääruse jõustumist seoses müügi ja muul viisil loovutamisega liidus, ja teiseks kuue aasta pikkune aeg enne taotluse esitamist seoses müügi ja muul viisil loovutamisega väljaspool liitu. Kuna asjaomase sordi esimene turustamine liidus toimus 1992. aastal Ühendkuningriigis, leidis Üldkohus, et apellatsiooninõukogu ei teinud viga, kui ta piirdus sellega, et uuris vaid hageja esitatud tõendite mõju küsimuses, kas sordi aretaja on sorti müünud või muul viisil kolmandale isikule loovutanud väljaspool liitu enne 29. augustit 1989.

Lisaks rõhutas Üldkohus seoses määruse nr 2100/94 artikli 10 lõikega 2, et selle eesmärk on täpsustada asjaolusid, mille esinemisel teatavad õiguslikud olukorrad kuuluvad või ei kuulu sordi kasutamisega seoses mõiste „loovutamine“ alla, et teha kindlaks sordi uudsus. Seega ei ole tegemist kumulatiivsete tingimustega, mis peavad olema täidetud, et loovutamisega ei oleks uudsus lõppenud. Kuna ükski ajaomases sättes nimetatud olukordadest käesolevas asjas ei esinenud, leidis Üldkohus, et apellatsiooninõukogu jättis nimetatud sätte põhjendatult kohaldamata.

Teisena osutas Üldkohus asjaolule, et uudsuse tingimuse hindamisega seoses oli hageja ülesanne esitada tõendid, mis oleksid andnud apellatsiooninõukogule alust järeldada, et uudsuse tingimus ei olnud kaitse andmise ajal täidetud. Selleks et väljaspool liitu enne mööndusaega toimunud müük või loovutamine ei lõpetaks uudsust, piisab, kui aretaja poolt või tema nõusolekul ei ole müüki või muul viisil loovutamist kolmandale isikule teostatud „sordi kasutamiseks“ ( 2 ).

Siinkohal täpsustas Üldkohus, et mõiste sordi „kasutamine“ tähendab kasutamist tulu saamise eesmärgil, milleks on vaja „ilmselget soovi müüa“, seevastu jäävad selle mõiste alt välja kaubanduslikud katsed, mille eesmärk on hinnata sorti kaubanduslikes tingimustes, et määrata kindlaks nende väärtus klientide jaoks. Kõikidest tõenditest kogumis nähtub aga, et aretaja loovutas 1985. aastal vaidlusaluse sordi „katsete läbiviimiseks ja hindamiseks“. Seetõttu leidis Üldkohus, et apellatsiooninõukogu järeldas õigesti, et kaubanduslik hindamine ei ole võrdsustatav kaubandusliku kasutamisega ning sel põhjusel ei kujutanud katsete läbiviimise eesmärgil enne mööndusaega aset leidnud müük või muul viisil loovutamine endast asjaolu, mis oleks sordi uudsuse lõpetanud.

( 1 ) Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT 1994, L 227, lk 1; ELT eriväljaanne 03/16, lk 390).

( 2 ) Määruse nr 2100/94 artikli 10 lõike 1 tähenduses.