Kohtuasi T‑31/18

Luisa Izuzquiza
ja
Arne Semsrott

versus

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

Üldkohtu (esimene koda) 27. novembri 2019. aasta otsus

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Dokumendid, mis käsitlevad Frontexi mereoperatsiooni Vahemere keskosas 2017. aastal – Lähetatud laevad – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt a – Avaliku julgeolekuga seotud avalikku huvi kaitsev erand

  1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Kohaldamisala – Dokumentidega tutvumise taotlus, millega sooviti otsingut andmebaasis – Hõlmamine – Mõiste „olemasolev dokument“ – Olemasolevaid otsinguvahendeid kasutades andmebaasis sisalduva teabe põhjal koostatud dokument – Hõlmamine

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 3 punkt a)

    (vt punktid 51–54)

  2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Kaitstud huvi sellise kahjustamise ohu tõendamine, mida saab mõistlikult ette näha ja mis ei ole puhtoletuslik

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendus 11 ja artikkel 4)

    (vt punktid 58–62 ja 74)

  3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Kohtulik kontroll – Ulatus – Piirid

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt a)

    (vt punktid 63–65)

  4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Avalik julgeolek – Ulatus – Teabe esitamise kohustuse ja avaliku julgeoleku vajaduste kaalumine

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkti a esimene taane, ning määrus 2016/1624, artikli 8 lõige 3 ja artikli 74 lõige 2)

    (vt punktid 91–93)

  5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Avalik julgeolek – Andmetega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

    (ELTL artikkel 296; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkti a esimene taane)

    (vt punktid 107, 108 ja 112)

Kokkuvõte

Üldkohus jättis 27. novembri 2019. aasta kohtuotsusega Izuzquiza ja Semsrott vs. Frontex (T‑31/18) rahuldamata hagi avaliku julgeolekuga seotud avalikku huvi kaitsvale erandile tugineva Euroopa Piiri‑ ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) keeldumise peale selliste dokumentidega tutvumise võimaldamisest, mis sisaldavad teavet operatsiooni Triton kohta.

Hagejad Luisa Izuzquiza ja Arne Semsrott olid käesolevas asjas esitanud Frontexile taotluse tutvumiseks dokumentidega, mis sisaldavad teavet iga laeva nime, tüübi ja lipu kohta, mille Frontex oli lähetanud Vahemere keskossa operatsioonile Triton 1. juunist kuni 30. augustini 2017. Frontexi poolt 2014. aasta novembris käivitatud operatsiooni Triton eesmärk oli parandada piirivalvet ja ‑kontrolli ühispatrullide abil, kasutades liikmesriikide poolt selleks eraldatud seadmeid. Frontex keeldus võimaldamast tutvuda taotletud dokumentidega, tuginedes määruse nr 1049/2001 ( 1 ) artikli 4 lõike 1 punkti a esimeses taandes ette nähtud erandile, mis kaitseb avaliku julgeolekuga seotud avalikku huvi.

Kõigepealt märkis Üldkohus hagejate argumendi kohta, mille kohaselt Frontex ei kontrollinud, kas iga taotletud dokument kuulub avaliku julgeoleku erandi kohaldamisalasse, et kuigi institutsioonide dokumentidega tutvumise õigus puudutab üksnes olemasolevaid ja tegelikult institutsiooni valduses olevaid dokumente, tuleb elektrooniliste andmebaaside puhul olemasoleva ja uue dokumendi eristamisel võtta aluseks kriteerium, mis on kohandatud andmebaaside tehnilistele erisustele. Seega tuleb olemasoleva dokumendina käsitada kogu teavet, mida eelprogrammeeritud otsinguvahendeid kasutades saab elektroonilisest andmebaasist tavakasutuse käigus välja võtta, isegi kui seda teavet ei ole niisugusel kujul veel avaldatud või kui institutsioonide ametnikud ei ole selle kohta kunagi otsingut teinud. Järelikult kui sellist teavet sisaldav dokument on koostatud, ei ole asjaomane institutsioon või asutus kohustatud kontrollima eraldi iga dokumenti, millest taotletavad andmed on võetud, kuna oluline on see, et kontrollitud on asjaomast teavet.

Seejärel rõhutas Üldkohus, et kuna määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud erandid on erandid põhimõttest, mille kohaselt üldsusel on võimalikult laiaulatuslik õigus dokumentidega tutvuda, siis on asjaomane institutsioon juhul, kui ta otsustab keelduda võimaldamast tutvuda dokumendiga, mille väljastamist on temalt taotletud, üldjuhul kohustatud selgitama küsimust, kuidas selle dokumendiga tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada erandiga kaitstud huvi. Peale selle peab kahjustamise ohtu olema võimalik mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla puhtoletuslik.

Viimaks märkis Üldkohus, et kostjaks olev institutsioon või asutus ei ole teatava teabe avalikustamise taotluse lahendamisel kohustatud vaidlustatud akti põhjendustes paljastama asjaolusid, mille tagajärjel, kui see teave oleks avalikustatud, saaks kahjustatud avalik huvi, mis on kaitstud erandiga, millele institutsioon või asutus tugineb. Kui selline kohustus eksisteeriks, looks institutsioon või asutus, kes annab selgitusi, kuidas taotletud teavet võib kasutada, ise olukorra, kus avalik julgeolek, mida ta tegelikult peab kaitsma, seataks tema enda tegevusega ohtu. Käesoleval juhul väitis Frontex, et kui taotletud teave oleks avalikustatud, oleks võimalik, kasutades seda koos üldsusele teatud veebisaitidel või mereinfovahendite kaudu kättesaadavaks tehtud teabega, saada teada patrull-laevade asukoht, ning et kui selline teave on kuritegelikel võrgustikel, kes on seotud rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega, võimaldaks see neil oma tegevus ümber korraldada ja tegutseda piirivalvest mööda hiilides. Need selgitused võimaldasid hagejatel aru saada põhjustest, miks neil ei võimaldatud taotletud teabega tutvuda.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).