1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004 (1), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tegutsev lennuettevõtja saab tugineda ka sellistele erakorralistele asjaoludele, mis ei leidnud aset reisija broneeritud lennul, vaid leidsid aset samal päeval sellele lennule – mitte vahetult – eelnenud lennul lennukiga, mis oli ette nähtud reisija broneeritud lennu tegemiseks lennukite rotatsiooni raames?

2.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et „kõik vajalikud meetmed“, mille tegutsev lennuettevõtja peab olema võtnud, et erakorraliste asjaolude esinemise korral vabaneda määruse artikli 7 kohase hüvitise maksmise kohustusest, peavad olema suunatud üksnes „erakorraliste asjaolude“ vältimisele (konkreetsel juhul uue [hilisema] Air-Traffic-Control-Slot-aja määramine Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni EUROCONTROL poolt); või on peale selle nõutav, et tegutsev lennuettevõtja võtab vajalikud meetmed ka tühistamise või pikaajalise hilinemise enda vältimiseks?

3.

Kas juhul, kui eeldada, et nõutav on võtta vajalikud meetmed pikaajalise hilinemise enda vältimiseks, tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 tõlgendada nii, et määruse artikli 7 kohase hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks peab lennuettevõtja reisijate vedamise korral kahest (või enamast) lennust koosneval lennuühendusel võtma vajalikud meetmed vaid tema teostatava ja hilineda võiva lennu hilinemise vältimiseks; või peab ta lisaks sellele võtma vajalikud meetmed selleks, et vältida konkreetse reisija pikaajalist hilinemist lõppsihtkohta (hinnates näiteks võimalust reisijat mõnele muule lennule ümber broneerida)?