1.

Kas raamkokkuleppe klauslit 4 on õige tõlgendada nii, et niisugune nagu kirjeldatud olukord, kus ajutine teenistuja teeb sama tööd nagu ametnik (kellel ei ole õigust hüvitisele, sest olukorda, kus tekiks hüvitise küsimus, tema suhtes kohaldatava õigusliku regulatsiooni kohaselt ei esine), ei ole käsitatav selles klauslis kirjeldatud olukorrana?

2.

Kas direktiivi 1999/70/EÜ ( 1 ) eesmärkide saavutamiseks on sellele direktiivile lisatud raamkokkuleppega kooskõlas, arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimiskeeld on ELi üldpõhimõtted, mis on konkreetselt sätestatud direktiivis, ELi põhiõiguste harta artiklites 20 ja 21 ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 23, ja neid loetakse sotsiaalseteks põhiõigusteks ELTL artiklite 151 ja 153 [tähenduses], tõlgendada seda nii, et ajutisele teenistujale võib anda õiguse hüvitisele võrdluse alusel ajutise töötajaga, sest tema (teenistuja või töötaja) staatus sõltub ainult avaliku sektori tööandjast, või Euroopa esmase õiguse vahetu vertikaalse kohaldamise teel?

3.

Kas arvestades seda, et olenevalt olukorrast võib esineda ajutiste töölepingute sõlmimise kuritarvitamine alaliste vajaduste katmiseks, ilma et selleks oleks objektiivset alust ning kiireloomulist ja tungivat vajadust, mis seda õigustaks, kusjuures Hispaania siseriiklikus õiguses puuduvad tõhusad sanktsioonid või piirangud, on direktiivi 1999/70/EÜ eesmärkidega kooskõlas määrata juhul, kui tööandja ei kinnita töötajat alaliseks töötajaks, kuritarvituse ärahoidmise ja liidu õiguse rikkumise tagajärje kõrvaldamise meetmena hüvitis, mis on võrdväärne õigusvastase vallandamise hüvitisega ja mida loetakse sobivaks, proportsionaalseks, tõhusaks ja hoiatavaks karistuseks?