28.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/10


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 28. veebruaril 2018 – X BV versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-160/18)

(2018/C 182/11)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja kassatsioonkaebuse esitaja: X BV

Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimused

1.

Kas määruse nr 1484/95 (1) artikli 3 lõikeid 2, 4 ja 5 koostoimes määruse nr 1234/2007 (2) artikliga 141 tuleb tõlgendada nii, et seal kirjeldatud kontrollimehhanismi eesmärk ei ole ka tollivormistusjärgse kontrolli puhul midagi enamat kui tagada, et pädevad ametiasutused saavad tehingute sõlmimise asjaolude kohta õigeaegselt teavet, mis tekitab kahtlusi deklareeritud CIF-impordihinna õigsuses, ja omandavad võimaluse asja põhjalikumalt kontrollida?

Või on asjakohane vastupidine seisukoht ja määruse nr 1484/95 artikli 3 lõigetes 2, 4 ja 5 kirjeldatud kontrollimehhanismi tuleb ka tollivormistusjärgse kontrolli puhul mõista nii, et kui importija müüb asjaomaseid tooteid ühenduse turul ühel korral või korduvalt deklareeritud CIF-impordihinna ja tollimaksu summast madalama hinnaga, mis ei ole kooskõlas ühenduse turul ette nähtud (müügi)tingimustega, siis tuleb tal juba seepärast tasuda täiendavat tollimaksu? Kas vastus viimasele küsimusele on erinev olevalt sellest, kas importija edasimüügi või mitme edasimüügi puhul on müügihind madalam kehtivast tüüpilisest hinnast? Kas seejuures omab tähtsust, et enne 11. septembrit 2009 määrati tüüpiline hind kindlaks teisiti kui pärast seda kuupäeva? Kas nendele küsimustele vastamisel on oluline see, kas importija ja ostjad liidus on seotud ettevõtjad?

2.

Kui vastusest esimesele küsimusele järeldub, et kahjumiga kauplemine tõendab piisavalt, et deklareeritud CIF-impordihind tuleb kõrvale jätta, siis kuidas arvutatakse tasumisele kuuluv täiendav tollimaks? Kas maksustatav väärtus tuleb kindlaks määrata nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (3), artiklites 29–31 ette nähtud meetodite põhjal? Või määratakse maksustatav väärtus kindlaks ainult kehtiva tüüpilise hinna alusel? Kas enne 11. septembrit 2009 on viidatud ajavahemikul kindlaks määratud tüüpilise hinna aluseks võtmine vastuolus määruse nr 1234/2007 artikli 141 lõikega 3?

3.

Kui vastustest esimesele ja teisele küsimusele tuleneb, et täiendava tollimaksu tasumise kohustuse seisukohast on määrava tähtsusega see, et imporditud tooted müüdi ühenduse turul kahjumiga, ja tasumisele kuuluva täiendava tollimaksu summa arvutamisel tuleb maksustatava väärtusena aluseks võtta tüüpiline hind, siis kas määruse nr 1484/95 artikli 3 lõiked 2, 4 ja 5 on Euroopa Kohtu 13. detsembri 2001. aasta otsust Kloosterboer Rotterdam (C-317/99, EU:C:2001:681) arvesse võttes kooskõlas määruse nr 1234/2007 artikliga 141?


(1)  Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT 1995, L 145, lk 47; ELT eriväljaanne 03/17, lk 437).

(2)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT 2007, L 299, lk 1).

(3)  EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307.