23.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 142/33

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Østre Landsret (Taani) 8. veebruaril 2018 – A versus Udlændinge- og Integrationsministeriet

(Kohtuasi C-89/18)

(2018/C 142/44)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Østre Landsret

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: A

Vastustaja: Udlændinge- og Integrationsministeriet

Eelotsuse küsimused

1.

Kas olukorras, kus abikaasade perekonna taasühinemise kohta on kehtestatud „uued piirangud“, mis näivad esmapilgul rikkuvat otsuse nr 1/80 (assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsus nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta, mis on seotud 12. septembril 1963 ühelt poolt Türgi Vabariigi ja teiselt poolt EMÜ liikmesriikide ja ühenduse alla kirjutatud lepinguga assotsiatsiooni loomise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel) artiklis 13 sisalduvat standstill-tingimust, ning kus need piirangud on põhjendatud „eduka lõimumise“ kaalutlustel, mida Euroopa Kohus on tunnustanud oma 12. aprilli 2016. aasta kohtuotsuses Genc (C–561/14 (1), vt ka 10. juuli 2014. aasta kohtuotsus Dogan, C–138/13 (2), EU:C:2014:2066), võib niisugust normi, nagu Taani välismaalaste seaduse (Udlændingeloven) § 9 lõige 7, mille kohaselt on Taanis elamisluba omava kolmanda riigi kodaniku ja tema abikaasa perekonna taasühinemise üldtingimuseks muu hulgas see, et paari seotus Taaniga peab olema suurem kui Türgiga, pidada „ülekaalukates üldistes huvides põhjendatuks, taotletava legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobivaks [ja selliseks, mis] ei lähe kaugemale kui eesmärgi saavutamiseks vajalik“?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ja seotuse nõuet loetakse üldjuhul sobivaks, et tagada lõimumiseesmärgi saavutamine, siis kas on võimalik ilma piirangu kontrolli ja proportsionaalsuse nõuet rikkumata:

i)

rakendada korda, mis näeb ette, et kui tegu on liikmesriigis elamisluba omava abikaasaga (asjaomane isik), kes on esmakordselt Taani saabunud 12–13aastaselt või hiljem, siis omistatakse asjaomase isiku liikmesriigiga seotuse hindamisel olulist kaalu järgnevale: kas isiku pikaaegne liikmesriigis seadusliku elamise periood on kestnud ligikaudu 12 aastat või tema liikmesriigis elamise periood ja stabiilne töösuhe, mille raames tuleb olulisel määral kokku puutuda ja suhelda kolleegide ja klientidega liikmesriigi keeles, on oluliste katkestusteta kestnud vähemalt neli kuni viis aastat või tema liikmesriigis elamise periood ja stabiilne töösuhe, mille raames ei tule olulisel määral kokku puutuda ega suhelda kolleegide ega klientidega liikmesriigi keeles, on kestnud oluliste katkestusteta vähemalt seitse kuni kaheksa aastat;

ii)

rakendada korda, mille puhul raskendab seotuse nõude täitmist see, kui asjaomane isik on säilitanud olulise seotuse oma kodumaaga, tehes sinna sagedasi või kauakestvaid visiite, samas kui lühiajalised puhkused või õppe-eesmärkidel viibimine loa andmist ei raskenda;

iii)

rakendada korda, mille puhul raskendab seotuse nõude täitmist oluliselt nn abielu-lahutus-uus abielu olukord?

(1)  12. aprilli 2016. aasta kohtuotsus, ECLI:EU:C:2016:247.

(2)  10. juuli 2014. aasta kohtuotsus, ECLI:EU:C:2014:2066.