7.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/17

Sophie Monteli 6. veebruaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 29. novembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-634/16: Montel versus parlament

(Kohtuasi C-84/18 P)

(2018/C 161/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Sophie Montel (esindaja: advokaat G. Sauveur)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

—

muuta vaidlustatud kohtuotsust, millest tulenevalt:

—

tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 24. juuni 2016. aasta otsus, mis tehti teatavaks 6. juulil 2016 ja milles on märgitud, et „Sophie Montelile kanti alusetult üle 77 276,42 eurot“ ning tehakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale ja institutsiooni peaarvepidajale korraldus nõuda see summa tagasi.

—

tühistada kogu võlateade nr 2016-897, millele on sama finantsküsimuste peadirektor alla kirjutanud 4. juulil 2016.

—

otsustada hüvitise suuruse üle, mida tuleb apellandile maksta mittevaralise kahju eest, mis tuleneb enne uurimise järeldusi esitatud alusetutest süüdistustest, tema maine kahjustamisest ja vaidlustatud otsusega tema era- ja poliitilises elus põhjustatud märkimisväärsetest probleemidest.

—

otsustada apellandile makstavate menetluskulude summa üle.

—

mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

1.

Esimene väide, et akti vastuvõtjal puudub pädevus

—

Finantsküsimused kuuluvad Euroopa Parlamendi juhatuse, mitte peasekretäri pädevusse

—

Peasekretäri volituse puudumine

—

Õigusvastasuse vastuväide, kuna riivatud on parlamendiliikmete sõltumatust ja õigust erapooletule kohtumõistmisele

2.

Teine väide, et rikutud on electa una via põhimõtet

—

Parlamendi president pöördus OLAF-i ja Prantsuse kohtu poole

3.

Kolmas väide, et rikutud on kaitseõigusi

—

Parlamendi president on rikkunud süütuse presumptsiooni

—

Parlamendi administratsioon on kohus ja pool

—

Menetluse käigus parlamendi esitatud etteheidete muutumine

—

Peasekretäri keeldumine apellant ära kuulata

4.

Neljas väide, et tõendamiskoormis on ümber pööratud

—

Parlament nõudis apellandilt selle tõendamist, et ta ei ole toime pannud ühtegi rikkumist, kuigi tal ei olnud ühtegi tõendit, mis võimaldaks tõsiseltvõetavalt väita, et esineb rikkumine

5.

Viies väide, et põhjendused on ebapiisavad

—

Ainus esitatud põhjus on organisatsiooni skeemi avaldamine, mis aga ei tõenda midagi

6.

Kuues väide, et rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid

—

Ükski eeskiri ei näe ette esitatavate tõendite loetelu ja apellant on seega parlamendi meelevallas

7.

Seitsmes väide, et rikutud on parlamendiliikmete assistentide kodanikuõigusi

—

Parlament keelab assistentidel poliitilise tegevuse

8.

Kaheksas väide, et esineb diskrimineeriv kohtlemine, fumus persecutionis ja võimu kuritarvitamine

—

Apellandi suhtes kohaldati seda menetlust Euroopa Parlamendi presidendi poliitilise vaenulikkuse tõttu

9.

Üheksas väide, et riivatud on parlamendiliikmete sõltumatust

—

Parlamendiliikme assistendi töö ei piirdu õigusloomega seonduva tegevusega

10.

Kümnes väide, et puudub faktiline alus

—

Parlament piirdus vastusega, et apellandi esitatud tõenditega ei saa midagi tõendada, kuigi need dokumendid tõendasid assistendi tööd

—

Parlament ei ole suuteline oma väiteid tõendama

11.

Üheteistkümnes väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet

—

Organisatsiooni skeem (parlamendi presidendi algatatud menetluste lähtepunkt) avaldati 2015. aasta veebruaris, kuid alusetult tasutu tagasimaksmine pärineb 2014. aasta augustist