30.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/8

1.

Kas tuleb asuda seisukohale, et Hispaania Kuningriik on töötajate üldseaduse artiklitega 34 ja 35, nagu neid kohtupraktikas tõlgendatakse, võtnud vajalikud meetmed selleks, et tagada tööaja ja iganädalase ja –päevase puhkeaja kestuse nende piirangute tõhusus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (1) artiklites 3, 5 ja 6 selliste täistööajaga töötajate jaoks, kes ei ole sõnaselgelt, kas eraviisiliselt või kollektiivselt, kohustunud tegema ületunde ja kes ei ole ringi liikuvad töötajad, kaubalaeva töötajad või raudteetöötajad?

2.

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ artikleid 3, 5, 6, 16 ja 22 koostoimes nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (2) artikli 4 lõikega 1, artikli 11 lõikega 3 ja artikli 16 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu töötajate üldseaduse artiklid 34 ja 35, millest ei saa järeldada – nagu tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast –, et ettevõtja[d] on kohustatud sisse seadma tegeliku igapäevase tööaja arvestussüsteemi täistööajaga töötajate jaoks, kes ei ole sõnaselgelt, kas eraviisiliselt või kollektiivselt, kohustunud tegema ületunde ja kes ei ole ringi liikuvad töötajad, kaubalaeva töötajad või raudteetöötajad?

3.

Kas tuleb asuda seisukohale, et liikmesriikidele antud käsku, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikes 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ artiklites 3, 4, 6, 16 ja 22 koostoimes nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ artikli 4 lõikega 1, artikli 11 lõikega 3 ja artikli 16 lõikega 3, piirata kõikide töötajate tööaja kestust üldiselt, on tavaliste töötajate jaoks tagatud töötajate üldseaduse artiklites 34 ja 35 sisalduvate liikmesriigi sätetega, millest ei saa järeldada – nagu tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast –, et ettevõtjad on kohustatud sisse seadma tegeliku igapäevase tööaja arvestussüsteemi täistööajaga töötajate jaoks, kes ei ole sõnaselgelt, kas eraviisiliselt või kollektiivselt, kohustunud tegema ületunde, erinevalt ringi liikuvatest töötajatest, kaubalaeva töötajatest või raudteetöötajatest?