Kohtuasi C‑831/18 P
Euroopa Komisjon
versus
RQ
Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. juuni 2020. aasta otsus
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektor – Kohtulik puutumatus – Äravõtmise otsus – Huve kahjustav akt – Kaitseõigused
Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus – Selle vaidlustamine, kuidas Üldkohus on liidu õigust tõlgendanud või kohaldanud – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 168 lõike 1 punkt d ja artikli 169 lõige 2)
(vt punktid 42, 43, 62 ja 63)
Ametnike hagid – Huve kahjustav akt – Mõiste – Otsus ametniku või teenistuja puutumatuse äravõtmise kohta – Hõlmamine
(Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, artikli 11 punkt a; personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikkel 91)
(vt punktid 44–52)
Apellatsioonkaebus – Väited – Täiendava põhjenduse vastu suunatud väide – Edutu väide – Tagasilükkamine
(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
(vt punkt 53)
Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Õigus heale haldusele – Õigus olla ära kuulatud – Otsus ametniku või teenistuja puutumatuse äravõtmise kohta – Ametniku eelnevalt ära kuulamata jätmine seoses liikmesriigi ametiasutuste viidatud uurimissaladuse hoidmisega – Lubatavus – Tingimused – Uurimissaladuse hoidmisega seotud nõuete kaalumine võrreldes nõuetega, mis tulenevad õigusest olla ära kuulatud
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a ja artikli 52 lõige 1)
(vt punktid 64–82)
Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigused – Asjaomase isiku ärakuulamise kohustus enne huve kahjustava akti vastuvõtmist – Ulatus – Otsus ametniku puutumatuse äravõtmise kohta – Ametniku eelnevalt ära kuulamata jätmine seoses liikmesriigi ametiasutuste viidatud uurimissaladuse hoidmisega – Lubatavus – Tingimused – Uurimissaladuse hoidmisega seotud nõuete kaalumine võrreldes nõuetega, mis tulenevad õigusest olla ära kuulatud – Liidu institutsioonide kohustus nõuda liikmesriigi ametiasutustelt teavet, mis eelnevat ära kuulamata jätmist põhjendab – Lojaalse koostöö kohustus
(ELL artikli 4 lõige 3; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2)
(vt punktid 94–102)
Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigused – Asjaomase isiku ärakuulamise kohustus enne huve kahjustava akti vastuvõtmist – Ulatus – Otsus ametniku puutumatuse äravõtmise kohta – Ametniku õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Tagajärjed – Asjasse puutuva otsuse tühistamine – Tingimused – Võimalus, et ilma rikkumiseta oleks haldusmenetluse tulemus olnud teenistuse huvidega seotud kaalutluste tõttu teistsugune
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2)
(vt punktid 105–117)
Kokkuvõte
Euroopa Kohus tühistas kohtuotsusega komisjon vs. RQ (C‑831/18 P) Üldkohtu 24. oktoobri 2018. aasta kohtuotsuse RQ vs. komisjon ( 1 ), millega Üldkohus rahuldas Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) endise peadirektori esitatud tühistamishagi komisjoni 2. märtsi 2016. aasta otsuse C(2016) 1449 (final) peale võtta temalt kohtulik puutumatus. Euroopa Kohus saatis kohtuasja tagasi Üldkohtusse osas, milles menetlusstaadium ei võimaldanud otsust teha.
2012. aastal esitas tubakatoodete tootja komisjonile kaebuse, mis sisaldas tõsiseid süüdistusi komisjoni ühe liikme osalemise kohta korruptsioonikatsetes. OLAF, mille peadirektor oli sel ajal RQ, algatas haldusuurimise ja selleks, et saada täiendavaid tõendeid, palus ta ühel tunnistajal pidada väidetavas korruptsioonikatses väidetavalt osalenud isikuga telefonivestluse. Telefonivestluseks kasutati RQ nõusolekul ja juuresviibimisel mobiiltelefoni ja kõne tehti OLAFi ruumidest. Pärast haldusuurimise lõpetamist esitati Belgia kohtule kuriteokaebus, milles muu hulgas väideti, et telefoni pealtkuulamine oli ebaseaduslik. Kuriteokaebuse läbivaatamiseks palus Belgia pädev eeluurimiskohtunik komisjonil võtta RQ‑lt puutumatus, et viimase saaks kahtlustatavana üle kuulata. Kuna komisjon selle taotluse rahuldas, esitas RQ kohtuliku puutumatuse äravõtmise otsuse peale tühistamishagi. Üldkohus rahuldas tühistamishagi põhjendusega, et komisjon rikkus RQ õigust olla ära kuulatud ning ei saa täielikult välistada, et ilma sellise rikkumiseta oleks vaidlustatud otsuse sisu võinud olla teistsugune.
Komisjoni apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kinnitas Euroopa Kohus kõigepealt, et ametniku puutumatuse äravõtmise otsus on huve kahjustav akt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses ja selle peale võib esitada hagi liidu kohtutele. Euroopa Kohus rõhutas sellega seoses, et kaotades protokolli nr 7 ( 2 ) artikli 11 punktis a ette nähtud kohtuliku puutumatusega ametnikule tagatud kaitse, teeb kohtuliku puutumatuse äravõtmise otsus võimalikuks kohaldada ametniku suhtes liikmesriikide üldkohaldatavate normidega ette nähtud meetmeid näiteks tema kinnipidamiseks ja tema suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks. Asjaolu, et privileegid ja kohtulik puutumatus antakse ametnikele üksnes liidu huvides, ei väära mingil moel tõsiasja, et ametnikult puutumatuse äravõtmine muudab selgelt tema olukorda, jättes ta sellest puutumatusest ilma, ning on seetõttu tema huve kahjustav akt.
Olles kõigepealt meelde tuletanud, et õigus olla ära kuulatud on tagatud mitte ainult Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitega 47 ja 48, vaid ka harta artikliga 41, kinnitas Euroopa Kohus seejärel, et komisjon oli kohustatud enne kohtuliku puutumatuse äravõtmise otsuse vastuvõtmist RQ ära kuulama, kuigi ametnike selline puutumatus on mõeldud üksnes liidu huvide kaitseks. Nimelt, kuigi viimati mainitud asjaolu võib viia nende argumentide piiramiseni, millele asjaomane ametnik võib temalt puutumatuse äravõtmise vaidlustamiseks õiguspäraselt tugineda, ei saa see asjaolu põhjendada ametniku ära kuulamata jätmist enne temalt puutumatuse äravõtmist.
Mis puudutab piiranguid, mida võib seada sellistele hartaga tagatud õigustele nagu õigusele olla ära kuulatud, siis tuletas Euroopa Kohus meelde, et harta artikli 52 lõike 1 kohaselt peavad kõik piirangud olema ette nähtud seaduses ja arvestama asjaomase põhiõiguse olemust. Lisaks on selles sättes nõutud, et piirang peab olema proportsionaalsuse põhimõtet järgides vajalik ja vastama tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele.
Euroopa Kohus rõhutas sellega seoses, et ehkki sellisel juhtumil nagu RQ puhul võib see, et ta jäetakse enne puutumatuse äravõtmise otsuse vastuvõtmist ära kuulamata, olla põhjendatud Belgia kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud uurimissaladuse hoidmisega, võib sellist põhjendust kasutada siiski ainult erandjuhtudel. Nimelt ei saa eeldada, et iga kriminaalmenetlusega kaasneb süstemaatiliselt oht, et asjasse puutuvad isikud püüavad otseseid või kaudseid tõendeid varjata või valeütluste andmist kooskõlastada, mistõttu on põhjendatud nende suhtes toimuvast menetlusest neid enne mitte teavitada. Siit järeldub, et Üldkohus leidis õigesti, et enne kui komisjon tegi järelduse, et tegemist on erandjuhtumiga, mis õigustab RQ‑lt puutumatuse äravõtmist ilma teda eelnevalt ära kuulamata, oleks komisjon pidanud asjaomaste liikmesriigi ametiasutustega lojaalse koostöö tegemise põhimõtet järgides rakendama meetmeid, mis võimaldavad nii palju kui võimalik järgida tema õigust olla ära kuulatud, ilma et ohustataks huve, mida uurimissaladusega soovitakse kaitsta.
Samuti ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta otsustas, et RQ ära kuulamata jätmine enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist läheb kaugemale sellest, mis on vajalik selleks, et saavutada eesmärk hoida uurimissaladust, ning järelikult ei järginud ta õiguse olla ära kuulatud põhisisu. Euroopa Kohus kinnitas sellega seoses muu hulgas, et niisugusel juhtumil nagu RQ puhul on komisjonil kohustus nõuda liikmesriigi ametiasutustelt piisava tõendusliku tähendusega asjaolude esitamist, et põhjendada tema õiguse olla ära kuulatud tõsist rikkumist. Niisuguse kohustuse täitmine ei too oma olemuselt kaasa sekkumist asjaomase liikmesriigi menetlusse, kuivõrd liikmesriigil on lojaalse koostöö kohustus, mis on ette nähtud ELL artikli 4 lõikes 3.
RQ õiguse olla ära kuulatud rikkumise õiguslike tagajärgedega seoses tuletas Euroopa Kohus siiski meelde, et kaitseõiguste rikkumine toob kaasa asjaomase haldusmenetluse lõpus tehtud otsuse tühistamise vaid juhul, kui ilma selle rikkumiseta oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune. Hinnates RQ õiguse olla ära kuulatud rikkumise mõju temalt kohtuliku puutumatuse äravõtmise otsuse seaduslikkusele, on tähtsus ainult teenistuse huvidega seotud kaalutlustel. Seega oleks RQ pidanud tõendama, et ei ole täielikult välistatud, et komisjoni otsuse sisu oleks olnud teistsugune, kui ta oleks saanud esitada teenistuse huvidega seotud argumente ja asjaolusid. Ent kuna RQ ei esitanud Üldkohtule selliseks tõendamiseks ühtegi argumenti, rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta otsustas, et RQ õiguse olla ära kuulatud rikkumine annab aluse kohtuliku puutumatuse äravõtmise otsuse tühistamiseks.
( 1 ) Üldkohtu 24. oktoobri 2018. aasta otsus RQ vs. komisjon (T‑29/17, EU:T:2018:717).
( 2 ) Protokoll nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (ELT 2010, C 83, lk 266).