–

Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja M. L. Noort,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: H. van Vliet, F. Ronkes Agerbeek, K. Walkerová ja F. Moro,

1

Käesolev eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT 2013, L 354, lk 1; edaspidi „ühise turukorralduse määrus“), artiklit 28; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT 2013, L 347, lk 320; edaspidi „fondide üldmäärus“), artikli 65 lõiget 6 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT 2014, L 149, lk 1; edaspidi „EMKF määrus“), artikli 66 lõiget 1.

2

Eelotsusetaotlus esitati kohtuvaidluse raames, mille pooled on Coöperatieve Producentenorganisatie en Beheersgroep Texel UA (edaspidi „PO Texel“) ja minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit (põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi minister, Madalmaad) ning mille ese on viimatinimetatu otsus jätta rahuldamata PO Texeli esitatud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuse taotlus.

3

Ühise turukorralduse määruse põhjendustes 7 ja 14 on märgitud:

[…]

4

Selle määruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:

„Ühes või mitmes liikmesriigis tegutsevate kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjate algatusel võidakse moodustada […] tootjaorganisatsioonid […]“.

5

Selle määruse artiklis 28 „Tootmis- ja turustamiskava“ on sätestatud:

„1.   Iga tootjaorganisatsioon esitab oma pädevatele riiklikele asutustele heakskiitmiseks tootmis- ja turustamiskava vähemalt peamiste turustatavate liikide kohta. […]

[…]

3.   Tootmis- ja turustamiskava kiidavad heaks pädevad riiklikud asutused. Pärast kava heakskiitmist hakkab tootjaorganisatsioon seda viivitamata rakendama.

[…]

5.   Tootjaorganisatsioon koostab aastaaruande oma tootmis- ja turustamiskava kohase tegevuse kohta ja esitab selle oma pädevatele riiklikele asutustele heakskiitmiseks.

6.   Tootjaorganisatsioonid võivad saada finantstoetust tootmis- ja turustamiskavade koostamiseks ja rakendamiseks kooskõlas tulevase liidu õigusaktiga, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused.

[…]“.

6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT 2013, L 354, lk 22; edaspidi „ühise kalanduspoliitika määrus“), artiklis 35 on ette nähtud:

[…]

[…]

[…]“.

7

Fondide üldmääruse artikli 2 punktis 14 on mõiste „lõpetatud tegevus“ määratletud kui „tegevus, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult läbi viidud ning mille puhul on kõik vastavad maksed toetusesaaja poolt tehtud ja vastav avaliku sektori rahaline osalus toetusesaajatele välja makstud“.

8

Selle määruse artikli 4 lõike 4 kohaselt:

„Liikmesriigid – asjakohasel territoriaalsel tasandil kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga – ja nende selleks määratud asutused vastutavad programmide ettevalmistamise ning rakendamise ja oma ülesannete täitmise eest […] vastavalt käesolevale määrusele ja [Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide spetsiifilistele] eeskirjadele.“

9

Selle määruse artikli 65 „Rahastamiskõlblikkus“ lõigetes 1, 2 ja 6 on sätestatud:

„1.   Kulude rahastamiskõlblikkus määratakse kindlaks riiklike eeskirjade põhjal, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või fondispetsiifilistes eeskirjades või käesoleva määruse või nende eeskirjade alusel on kehtestatud erieeskirjad.

2.   Kulud on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on tasutud ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2014 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2023. […]

[…]

6.   Tegevusi ei valita Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui korraldusasutusele on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas toetusesaaja on kõik asjassepuutuvad maksed ära teinud või mitte.“

10

EMKF määruse artikli 6 „Liidu prioriteedid“ punktis 5 on sätestatud:

„EMKF annab oma panuse, et viia ellu strateegiat „Euroopa 2020“ ning [ühist kalanduspoliitikat]. Selles järgitakse järgmisi liidu prioriteete kalanduse, vesiviljeluse ja nendega seotud tegevuste säästva arengu valdkonnas, mis kajastuvad [fondide üldmääruses] osutatud strateegilise raamistiku asjaomastes valdkondlikes eesmärkides:

[…]

11

EMKF määruse artikkel 66 „Tootmis- ja turustuskavad“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   EMKF toetab [ühise turukorralduse määruse] artiklis 28 osutatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.

2.   Tootmis- ja turustuskavadega seotud kulutused on EMKFi jaoks rahastamiskõlblikud ainult pärast seda, kui iga liikmesriigi pädevad asutused on heaks kiitnud [ühise turukorralduse määruse] artikli 28 lõikes 5 viidatud iga-aastase aruande.

3.   Käesoleva artikli kohaselt tootjaorganisatsioonile aasta kohta antav toetus ei tohi ületada 3% kõnealuse tootjaorganisatsiooni poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul. […]

4.   Kui asjaomane liikmesriik on kiitnud heaks [ühise turukorralduse määruse] artikli 28 lõikes 3 viidatud tootmis- ja turustuskava, võib ta teha ettemakse, mis on 50% rahalisest toetusest.

5.   Lõikes 1 osutatud toetust antakse ainult tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele.“

12

EMKF määruse artikli 68 „Turustusmeetmed“ lõikes 1 on sätestatud:

„EMKF võib toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamismeetmeid […]“.

13

Komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013, milles käsitletakse määruse nr 1379/2013 kohaseid tootmis- ja turustamiskavasid (ELT 2013, L 353, lk 40), artikli 2 lõikes 1 on ette nähtud:

„Tootjaorganisatsioonid esitavad oma esimesed kavad oma riigi pädevatele asutustele 2014. aasta veebruari lõpuks. […]“.

14

Komisjoni 13. juuni 2014. aasta suuniste nr 2014/2 „Turumõõtme integreerimise kohta EMKF rakenduskavades“ punktis 3.3 on märgitud eeskätt järgmist:

„[Tootmis- ja turustuskavade] sisu, heakskiitmine ja otsus rahastamismäära kohta kuuluvad liikmesriikide pädevusse: liikmesriigid peavad heaks kiitma [tootmis- ja turustuskavad] ning määrama neist igaühe puhul kindlaks rahastatava summa. […]“. [mitteametlik tõlge]

15

4. juuni 1992. aasta seaduse, millega kehtestatakse haldusõiguse üldnormid (haldusseadustiku üldosa seadus) (wet houdende algemene regels van bestuursrecht (Algemene wet bestuursrecht); Stb. 1992, nr 315), artikli 4:23 lõike 1 kohaselt maksab haldusasutus toetust ainult õigusnormi alusel, kus on sätestatud, milliste tegevuste eest võib toetust maksta.

16

Majandusküsimuste riigisekretäri 28. juuni 2015. aasta määrus nr WJZ/15083650, millega määratakse kindlaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames majandussektoris rakendatavad toetusinstrumendid (määrus Euroopa Liidu toetuste kohta majandussektoris) (Regeling van de Staatssecretaris van Economische Zaken, nr. WJZ/15083650, houdende vaststelling van subsidie-instrumenten in het kader van de Europese structuur- en investeringsfondsen op het terrein van Economische Zaken (Regeling Europese EZ-Subsidies); Stcrt. 2015, nr 18094), jõustus Madalmaades 1. juulil 2015.

17

Selle määruse artikli 2.2 kohaselt võib põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi minister taotluse alusel määrata toetuse EMKF määruses nimetatud tegevustele.

18

Nimetatud määruse artikli 2.3 lõike 1 kohaselt võib minister määrata toetuse üksnes juhul, kui ta on ette näinud toetusetaotluse esitamise võimaluse, määrates kindlaks toetuse piirmäära ja taotluse esitamise tähtpäeva.

19

Majandusküsimuste riigisekretäri 25. augusti 2016. aasta määrusega nr WJZ/16105576, millega muudetakse määrust Euroopa Liidu toetuste kohta majandussektoris ja määrust Euroopa Liidu toetuste majandussektoris andmise kohta 2016. aastal seoses mooduliga, mille raames antakse toetusi tootmis- ja turustuskavadele, ning tehakse muud muudatused Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames (Regeling van de Staatssecretaris van Economische Zaken, nr. WJZ/16105576, houdende wijziging van de Regeling Europese EZ-subsidies en de Regeling openstelling EZ-subsidies 2016 in verband met de subsidiemodule inzake productie- en afzetprogramma’s en andere wijzigingen in het kader van het Europees Fonds voor Maritieme Zaken en Visserij; Stcrt. 2016, nr 43926; edaspidi „määrus, millega nähakse ette moodul, mille raames antakse toetusi toomis- ja turustuskavadele“), nägi Madalmaade Kuningriik ette mooduli, mille raames antakse toetusi tootmis- ja turustuskavadele perioodil 29. august kuni 16. september 2016.

20

PO Texel on tootjaorganisatsioon ühise turukorralduse määruse artikli 6 lõike 1 tähenduses; selle eesmärk on selliste meetmete võtmine, mis soodustavad mõistlikku kalandust ja kalandustoodete müügitingimuste paranemist.

21

29. aprillil 2014 esitas see organisatsioon ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõike 1 alusel põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi ministrile heakskiitmiseks oma 2014. aasta tootmis- ja turustuskava.

22

9. juuli 2014. aasta otsusega kiitis minister ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõike 3 alusel selle tootmis- ja turustuskava heaks ja PO Texel asus seda sellesama sätte alusel viivitamata rakendama.

23

Madalmaade Kuningriik esitas 2014. aasta oktoobris komisjonile rakenduskava 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ulatuva perioodi kohta.

24

Pärast seda, kui komisjon oli 25. veebruaril 2015 heaks kiitnud Madalmaade Kuningriigi esitatud rakenduskava, esitas PO Texel 19. mail 2015 põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi ministrile toetusetaotluse oma 2014. aasta tootmis- ja turustuskava alusel, et talle saaks maksta EMKFi toetust seoses nii selle kava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks kantud kulude kui ka võetud turustusmeetmetega seotud kuludega.

25

10. juuli 2015. aasta otsusega jättis minister PO Texeli taotluse rahuldamata. Ta leidis esiteks, et ajal, mil PO Texel toetusetaotluse esitas, ei olnud Madalmaade Kuningriigis veel ette nähtud selliste taotluste esitamise võimalust seoses tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega vastavalt EMKF määruse artiklile 66 ega seoses tootjaorganisatsioonide poolt võetud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustusmeetmetega vastavalt sama määruse artiklile 68. Ta asus teiseks seisukohale, et PO Texel esitas toetusetaotluse alles pärast seda, kui ta oli 2014. aasta tootmis- ja turustuskava koostanud ning seda pärast ministri heakskiitu rakendanud.

26

Põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi minister jättis 13. novembri 2015. aasta otsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata vaide, mille PO Texel 10. juuli 2015. aasta otsuse peale esitas.

27

13. novembri 2015. aasta otsuse peale College van Beroep voor het bedrijfslevenile (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad) esitatud kaebuses väidab PO Texel eeskätt, et talle saab EMKF määruse artikli 66 kohaselt maksta EMKFi rahalist toetust seoses 2014. aasta tootmis- ja turustuskava ettevalmistamise ja rakendamise kuludega. Ta rõhutab sellega seoses, et ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõike 1 kohaselt pidi ta esitama tootmis- ja turustuskava.

28

Põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi minister väidab omaltpoolt sisuliselt, et ta ei saanud PO Texeli esitatud taotlust rahuldada, kuna taotluse esitamise kuupäeval ei olnud Madalmaade Kuningriik näinud ette sellise taotluse esitamise võimalust, ning et igal juhul jätab artiklit 66 sisaldav EMKF määruse peatükk liikmesriikidele ulatusliku kaalutlusruumi.

29

Neil asjaoludel otsustas College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes) menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

30

Kohe alustuseks tuleb märkida, et ühise kalanduspoliitika viimane reform päädis ühise turukorralduse määruse, ühise kalanduspoliitika määruse ja EMKF määruse jõustumisega 1. jaanuaril 2014.

31

Selle reformiga soovitud tulemuse saavutamiseks rõhutas liidu seadusandja sõnaselgelt vajadust pakkuda tootjaorganisatsioonidele selleks vajalikul määral rahalist toetust, andes samas nende käsutusse spetsiifilise toetusvahendi, nimelt tootmis- ja turustuskavad.

32

Nende kavade ettevalmistamise ja rakendamise tingimused on ette nähtud ühise turukorralduse määruse artiklis 28, mis seab tootjaorganisatsioonidele teatavad kohustused, näiteks esiteks kohustuse esitada selline kava heakskiitmiseks pädevatele riiklikele asutustele, teiseks kohustuse hakata kava pärast selle heakskiitmist viivitamata rakendama ja kolmandaks kohustuse koostada aastaaruanne oma selle kava kohase tegevuse kohta ja esitada see pädevatele riiklikele asutustele. Alles pärast seda, kui need riiklikud asutused on selle aastaaruande heaks kiitnud, saab anda EMKFi toetust tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega seotud kulude osas.

33

Nende kavade rahastamise korda reguleerib EMKF määrus, mis kujutab endast ühise kalanduspoliitika finantsinstrumenti programmiperioodil 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, ja eeskätt selle määruse artikkel 66.

34

Sellega seoses tuleb märkida, et EMKFi-poolne rahastamine toimub eraldi rakenduskavade alusel, mille koostab iga liikmesriik ning mis hõlmavad kogu programmiperioodi. Need kavad, mis esitatakse komisjonile, peavad sisaldama rahastamiskava ja järgitava strateegia kirjeldust, et tõendada, et rahaliste vahendite kasutamine selle määruse artiklis 6 nimetatud liidu prioriteetide heaks võimaldab nõuetekohaselt kaasa aidata nendes kavades määratletud eesmärkide saavutamisele. Pärast seda, kui komisjon on need kavad heaks kiitnud, peavad liikmesriigid kehtestama riigisisesed kulude toetuskõlblikkuse kriteeriumid ja nägema ette võimaluse esitada taotlus EMKFi toetuse saamiseks. Käesolevas asjas nägi Madalmaade Kuningriik selle võimaluse ette alles 25. augustil 2016 määrusega, millega nähakse ette moodul, mille raames antakse toetusi toomis- ja turustuskavadele.

35

Lisaks on oluline märkida, et EMKF määruse hilise vastuvõtmise tõttu – see toimus 15. mail 2014, kusjuures määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014 –, ning kuivõrd liikmesriigid said seetõttu esitada komisjonile rakenduskavad alles pärast seda kuupäeva, pidid tootjaorganisatsioonid 2014. aasta tootmis- ja turustuskavad ette valmistama ja neid rakendama, samas kui selle määruse artiklis 66 nimetatud rahalise toetuse saamise võimalust ei olnud formaalselt veel ette nähtud. Rakendusmääruse nr 1418/2013 artikli 2 alusel pidid need organisatsioonid nimelt esitama oma 2014. aasta tootmis- ja turustuskavad enne 2014. aasta veebruarikuu lõppu. Käesoleval juhul esitas PO Texel oma kava pädevale ministrile alles 29. aprillil 2014.

36

Sellega seoses tuleb märkida, et ehkki rakendusmääruse nr 1418/2013 kohaselt pidid tootjaorganisatsioonid esitama oma 2014. aasta tootmis- ja turustuskavad enne 2014. aasta veebruarikuu lõppu, ei pidanud Madalmaade ametiasutused vajalikuks omistada tähtsust asjaolule, et PO Texeli kava esitati hilinenult, kuivõrd see määrus ei näe selle tähtpäeva järgimata jätmise korral ette mingeid tagajärgi. Madalmaade valitsus kinnitas, et igal juhul ei saa selline hilinemine tuua endaga kõnealuse tootjaorganisatsiooni jaoks kaasa selliseid tagajärgi nagu ilmajäämine õigusest saada EMKFi toetust.

37

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma esimese küsimusega sisuliselt teada, kas EMKF määruse artikli 66 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigil jätta tootjaorganisatsiooni poolt tootmis- ja turustuskava ettevalmistamise ja rakendamisega seotud kulude osas esitatud toetusetaotlust rahuldamata põhjendusega, et kõnealune riik ei olnud taotluse esitamise kuupäeval näinud oma riigisiseses õiguskorras veel ette sellise taotluse menetlemise võimalust. Tal on kahtlusi seoses küsimusega, kas asjaolu, et ühise turukorralduse määruse artikkel 28 kohustab tootjaorganisatsioone need kavad koostama ja neid rakendama pärast seda, kui pädevad riiklikud asutused on need heaks kiitnud, võib mõjutada sellele küsimusele antavat vastust.

38

Sellega seoses tuleb alustuseks välja selgitada, kas liidu seadusandja soovis seeläbi, et ta märkis EMKF määruse artikli 66 lõikes 1, et EMKF „toetab“ tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist, kehtestada liikmesriikidele kohustuse võtta vajalikud meetmed selleks, et tootjaorganisatsioonid võiksid saada EMKFi toetust selliste kavade ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

39

EMKF määruse artikli 66 lõike 1 kohaselt EMKF „toetab [ühise turukorralduse määruse] artiklis 28 osutatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist“.

40

Kindla kõneviisi („toetab“) kasutamine räägib selle kasuks, et EMKF määruse artikli 66 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriike nägema kõnealuses artiklis ette nähtud tingimusi järgides ette toetuse andmise ühise turukorralduse määruse artiklis 28 nimetatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

41

Sellist tõlgendust toetab nii EMKF määruse artikli 66 lõike 1 kujunemislugu kui ka selle õigusliku regulatsiooni kontekst ja eesmärgid, mille osaks see on.

42

Seoses selle sätte kujunemislooga tuleb kõigepealt rõhutada esiteks seda, et nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 46 ja komisjon oma kirjalikes seisukohtades, otsustas liidu seadusandja tahtlikult kasutada EMKF määruse artikli 66 lõike 1 puhul kindlat kõneviisi. Seda sätet ettevalmistavatest materjalidest nähtub nimelt, et komisjoni esitatud EMKF määruse ettepanekus (KOM(2011) 804 lõplik) pakuti välja sõnastus, mille kohaselt EMKF „võib anda“ toetust, ent sätte lõplikus tekstis seda sõnastust ei kasutatud. Euroopa Parlament nõudis sõnade „EMKF toetab“ kasutamist, et tagada, et tootjaorganisatsioonidele antakse EMKFi rahalist toetust tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

43

Teiseks peegeldab seda tõlgendust nii suuniste nr 2014/2 punkt 3.3, mille kohaselt liikmesriigid „peavad“ heaks kiitma tootmis- ja turustuskavad ning määrama neist igaühe puhul kindlaks rahastatava summa, kui ka juhised, mis komisjon annab oma veebisaidi KKK rubriigis, kus on sisuliselt märgitud, et riiklikud asutused „peavad toetama“ tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist, rahastades seda EMKFi raames, kui pädev riiklik asutus on kavad heaks kiitnud ja kui toetus jääb EMKF määruse artikli 66 lõikes 3 ette nähtud piiridesse.

44

Komisjoni suunised ja komisjoni internetilehel KKK rubriigis antud juhised ei saa küll olla Euroopa Kohtule siduvad. Ent need võivad siiski olla kasulikuks inspiratsiooniallikaks (vt analoogia alusel 17. märtsi 2016. aasta kohtuotsus parlament vs. komisjon, C‑286/14, EU:C:2016:183, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

45

Järgmiseks tuleb EMKF määruse artikli 66 lõike 1 konteksti kohta esiteks märkida, et see säte erineb enamikust EMKF määruse muudest sätetest, näiteks selle määruse artiklitest 48 ja 68, milles on vabatahtlikkust väljendavalt märgitud, et EMKF „võib toetada“ teatavaid meetmeid või tegevust.

46

Teiseks on vaja juhtida tähelepanu sellele, et EMKF määruse artikli 66 lõige 1 viitab sõnaselgelt ühise turukorralduse määruse artiklile 28, mille lõike 6 eesmärk on tagada, et tootjaorganisatsioonid võivad saada rahalist toetust tootmis- ja turustuskavade koostamiseks ja rakendamiseks, kui selle artikli lõigetes 1, 3 ja 5 ette nähtud tingimused on täidetud.

47

Tõika, et EMKF määruse artikli 66 lõige 1 on sõnastatud kindlas kõneviisis, ei sea kahtluse alla Madalmaade valitsuse tähelepanek, et sõnastus, mida liidu seadusandja kasutab ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõikes 6, see tähendab osas, milles see näeb ette, et tootjaorganisatsioonid „võivad saada finantstoetust […] kooskõlas tulevase liidu õigusaktiga“, tähendab sisuliselt seda, et liidu seadusandja soovis jätta liikmesriikidele võimaluse kõnealustele organisatsioonidele sellist toetust anda. Nimelt ei tohi selles sättes kasutatud tegusõna „võima“ mõista vabatahtlikkuse tähenduses, vaid seda tuleb tõlgendada tulevikku suunatuna, võttes tõlgendamisel arvesse asjaolu, et neil organisatsioonidel pidi olema võimalus saada finantsabi tulevase liidu õigusakti alusel, milleks hiljem osutus EMKF määrus.

48

Lisaks tuleb asuda seisukohale, et EMKF määruse artikli 66 lõikes 1 kindla kõneviisi kasutamine on ühtlasi ka ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõigetega 1, 3 ja 5 tootjaorganisatsioonidele pandud kohustuste, mida on nimetatud käesoleva kohtuotsuse punktis 32, ja selle sätte vahelise seose loogiline tagajärg.

49

Lõpetuseks oli EMKF määruse artikli 66 lõikes 1 kindla kõneviisi kasutamine vajalik ka ühise kalanduspoliitika viimase reformiga taotletavaid eesmärke arvestades ning samuti EMKF määruse eesmärgi ja üldise ülesehituse tõttu.

50

Selle kohta tuleb esiteks märkida, et liidu seadusandja rõhutas ühise turukorralduse määruse põhjendustes 7 ja 14 sõnaselgelt vajadust suurendada tootjaorganisatsioonide vastutust ja pakkuda neile vajalikul määral rahalist toetust, et nad saaksid täita olulisemat rolli kalapüügi igapäevases majandamises, nii et nad saaksid suunata oma liikmeid säästva kalapüügi ja vesiviljeluse poole, järgides ühise kalanduspoliitika eesmärkidega kindlaks määratud raamistikku. Nagu kohtujurist sisuliselt märkis oma ettepaneku punktides 49–51, tuleb EMKF määruse artikli 66 lõikes 1 ette nähtud rahalise toetusega ja üldisemalt ühise kalanduspoliitika viimase reformi raames kehtestatud rahastamissüsteemiga taotletavat eesmärki mõista, võttes arvesse olulist rolli, mis omistati nendele organisatsioonidele seeläbi, et nende õlule seati ühe üldist huvi edendava ülesande täitmisele tõhusalt kaasaaitamine.

51

Teiseks tuleb märkida, et EMKF määruse artikli 66 lõike 5 kohaselt saab selle artikli lõikes 1 osutatud toetust anda ainult tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele. Selles osas on EMKFi raames kehtestatud rahastamissüsteem oluliselt erinev teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamissüsteemidest, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 50.

52

Kolmandaks on oluline juhtida tähelepanu sellele, et sellistele organisatsioonidele tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamiseks ja rakendamiseks EMKFi toetuse andmise vajaduse tähtsust kinnitab asjaolu, et liidu seadusandja nägi EMKF määruse artikli 66 lõikes 4 sõnaselgelt ette liikmesriikide võimaluse teha neile organisatsioonidele ettemakse, mis on 50% nende kavade alusel taotletud rahalisest toetusest; seda tegi ta peamiselt seetõttu, et selliste kavade ettevalmistamise kuupäeva ja selle kuupäeva vahele, mil need organisatsioonid saavad taotleda rahastamist EMKFist pärast nende aastaaruande heakskiitmist pädevate riikliku asutuste poolt, jääb vähemalt aasta aega.

53

Kõigest eelpool öeldust tuleneb, et EMKF määruse artikli 66 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see paneb liikmesriikidele kohustuse võtta vajalikud meetmed selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid EMKFist toetust nii tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamiseks kui ka rakendamiseks.

54

Selle kohustuse täitmiseks peavad liikmesriigid nägema oma riigisiseses õiguskorras kõnealustele organisatsioonidele ette võimaluse esitada taotlused EMKFi toetuse saamiseks oma tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamiseks ja rakendamiseks. EMKF määruse artikli 66 lõigete 2 ja 3 alusel koostoimes fondide üldmääruse artikli 4 lõikega 4 ja artikli 65 lõikega 1 peavad nad lisaks võtma EMKF määruse rakendusmeetmed seoses asjaomaste kulude rahastamiskõlblikkusega ning eeskätt kindlaks määrama kriteeriumid seoses rahastamiskõlblikkuse alguskuupäeva ja igale organisatsioonile makstava summa arvutusmeetodiga.

55

Sellega seoses tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kui riigi asutused võtavad liidu määruse rakendusmeetmed, peavad nad kasutama oma kaalutlusõigust, järgides õiguse üldpõhimõtteid, mille hulka kuuluvad õiguskindluse põhimõte ja õiguspäras ootuse kaitse põhimõte (vt selle kohta 14. septembri 2006. aasta kohtuotsus Slob, C‑496/04, EU:C:2006:570, punkt 41). Riigi asutused on lisaks kohustatud teostama oma kaalutlusõigust, järgides neil ELL artikli 4 lõike 3 alusel lasuvat üldist hoolsuskohustust.

56

Käesoleva kohtuotsuse punktidest 19 ja 34 nähtub, et tootjaorganisatsioonide võimaluse esitada EMKFi toetuse taotlused nägi Madalmaade Kuningriik käesoleval juhul oma riigisiseses õiguskorras ette alles 25. augustil 2016, mil ta võttis vastu määruse, millega nähakse ette moodul, mille raames antakse toetusi toomis- ja turustuskavadele. Eelotsusetaotlusest nähtub pealegi, et kui põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi minister jättis rahuldamata taotluse, mille PO Texel oli esitanud selleks, et saada EMKF määruse artikli 66 lõike 1 alusel rahalist toetust seoses oma 2014. aasta tootmis- ja turustuskavaga, põhjendas ta seda sisuliselt sellega, et kõnealuse taotluse esitamise kuupäeval, see tähendab 19. mail 2015 ei olnud Madalmaade Kuningriik veel näinud ette võimalust sellist taotlust menetleda.

57

Siinkohal tuleb täpsustada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu edastatud teavet arvestades oli esiteks tootjaorganisatsioonide toetamise võimalus selle riigi poolt komisjonile esitatud rakenduskavas ette nähtud vähemalt seoses tootmis- ja turustuskavade koostamisega. Teiseks on oluline märkida, et kui Madalmaade Kuningriiki kohtuistungil sel teemal küsitleti, kinnitas ta, et määrusel, millega nähakse ette moodul, mille raames antakse toetusi toomis- ja turustuskavadele, puudub tagasiulatuv mõju, mistõttu seda ei saa kohaldada EMKFi toetuste taotluste suhtes, mille tootjaorganisatsioonid esitasid enne selle kehtestamist.

58

Selles kontekstis tuleb asuda seisukohale, et riigi asutuste selline tegevusetus, nagu Madalmaade ametiasutuste puhul põhikohtuasjas, ei saa olla hõlmatud liikmesriikidele nende tegevuskavade rakendamiseks jäetud kaalutlusruumiga, ehkki viimaseid tuleb fondide üldmääruse artikli 4 lõike 4 kohaselt rakendada kooskõlas liikmesriikide institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga.

59

Kõigi eespool toodud kaalutlustega arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et EMKF määruse artikli 66 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigil jätta tootjaorganisatsiooni poolt tootmis- ja turustuskava ettevalmistamise ja rakendamisega seotud kulude osas esitatud toetusetaotlust rahuldamata põhjendusega, et kõnealune riik ei olnud taotluse esitamise kuupäeval näinud oma riigisiseses õiguskorras veel ette sellise taotluse menetlemise võimalust.

60

Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas EMKF määruse artikli 66 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see annab sellistele tootjaorganisatsioonidele nagu see, kellega on tegemist põhikohtuasjas, vahetult õiguse EMKFi rahalisele toetusele seoses kuludega, mis nad on teinud tootmis- ja turustuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

61

Sellega seoses tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et liidu määruse säte saab anda õigussubjektidele õigusi, millele viimased saavad kohtus tugineda, üksnes siis, kui säte on esiteks selge, täpne ja tingimusteta ning teiseks ei jäta selle kohaldamise ülesandega asutustele mingisugust kaalutlusruumi (vt selle kohta 24. oktoobri 1973. aasta kohtuotsus Schlüter, 9/73, EU:C:1973:110, punkt 32).

62

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb ka see, et liidu õiguse säte on tingimusteta siis, kui selles sätestatud kohustus ei ole seotud ühegi tingimusega ja selle rakendamist ega mõju ei ole seatud sõltuvusse ühegi õigusakti vastuvõtmisest liidu institutsioonide või liikmesriikide poolt (26. mai 2011. aasta kohtuotsus Stichting Natuur en Milieu jt, C‑165/09–C‑167/09, EU:C:2011:348, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).

63

Käesoleval juhul tuleb märkida, et EMKF määruse artikli 66 lõike 1 sõnastusest endast nähtub, et teistest eraldatuna piirdub see säte väga üldises sõnastuses rahastamispõhimõtte kehtestamisega ning et seetõttu tuleb arvesse võtta selle määruse teistes sätetes – eeskätt selle määruse artikli 66 lõigetes 2 ja 3 – ette nähtud täpsustusi, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 84.

64

Tuleb aga täheldada, et need lõiked näevad ette teatavad tingimused esiteks seoses sellega, et tootjaorganisatsioonide poolt tootmis- ja turustuskavadega seoses tehtud kuludega seoses saab EMKFi toetust anda alles pärast seda, kui pädevad riiklikud asutused on heaks kiitnud ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõikes 5 nimetatud aastaaruande, ning teiseks seoses sellega, et tootjaorganisatsioonile aasta kohta antav toetus ei tohi ületada 3% viimase poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul. EMKF määruse artikkel 66 ei määra seega kindlaks toetuse täpset summat. Järelikult on toetuse andmine seatud sõltuvusse eeskätt selle täpse summa kindlaksmääramisest liikmesriikide poolt.

65

Sellest tuleneb, et EMKF määruse artikli 66 lõige 1 ei vasta käesoleva kohtuotsuse punktis 62 viidatud kohtupraktikast tulenevale tingimusetuse kriteeriumile.

66

Eelnevale tuleb lisada, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohtul peaks osutuma võimatuks tõlgendada riigisisese õiguse sätteid moel, mis võimaldaks tal saavutada ühise kalanduspoliitika viimase reformiga taotletavate eesmärkidega kooskõlas oleva lahenduse ja tagada nii liidu õiguse täielik mõju, on riigisisese õiguse vastuolust liidu õigusega tulenevalt kahju kannatanud poolel sellises olukorras igal juhul võimalik tugineda 19. novembri 1991. aasta kohtuotsusest Francovich jt (C‑6/90 ja C‑9/90, EU:C:1991:428) tulenevale kohtupraktikale, et vajaduse korral saavutada talle tekitatud kahju hüvitamine (vt selle kohta 7. augusti 2018. aasta kohtuotsus Smith, C‑122/17, EU:C:2018:631, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

67

Esitatud kaalutlustega arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et EMKF määruse artikli 66 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei anna tootjaorganisatsioonidele vahetult õigust EMKFi rahalisele toetusele seoses kuludega, mis nad on teinud tootmis- ja turustuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

68

Oma kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas fondide üldmääruse artikli 65 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba anda tootmis- ja turustuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks EMKFi toetust, kui toetusetaotlus esitati pärast tootmis- ja turustuskava ettevalmistamist ja rakendamist.

69

Selle sätte kohaselt ei valita teatavat tegevust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse saajaks juhul, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui toetusesaaja on esitanud korraldusasutusele programmi alusel rahastamistaotluse, olenemata sellest, kas toetusesaaja on kõik asjasse puutuvad maksed ära teinud või mitte.

70

Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist tuleb käsitada jätkuva toiminguna, mis hõlmab kogu programmiperioodi 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Ühise turukorralduse määruse artikli 28 kohaselt ei käsitata sellise kava ettevalmistamist eraldi tehtavate iseseisvate toimingute jada, vaid üheainsa jätkuva toiminguna, millega kaasnevad alalised tegevuskulud. Ehkki selle määruse artikli 28 lõike 5 kohaselt tuleb sellise kava kohta koostada aastaaruanne, viiakse see lõpule alles asjaomase programmiperioodi lõppedes. Seega ei saa tootmis- ja turustuskava ettevalmistamist ja rakendamist asjaomase programmiperioodi vältel käsitada „täielikult ellu viiduna“ fondide üldmääruse artikli 65 lõike 6 tähenduses.

71

Teiseks loetakse liidu seadusandja poolt fondide üldmääruse artikli 2 punktis 14 esitatud määratlusega arvestades teatud toiming „lõpetatuks“ alles hetkel, mil eeskätt kõik vastavad maksed on toetusesaaja poolt tehtud ja vastav avaliku sektori rahaline osalus toetusesaajatele välja makstud. Ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõigete 1 ja 3 alusel on tootjaorganisatsioonid aga kohustatud esitama tootmis- ja turustuskavad pädevatele riiklikele asutustele heakskiitmiseks ja peavad hakkama neid pärast viimastelt heakskiidu saamist viivitamata rakendama. Selle artikli lõike 5 kohaselt peavad tootjaorganisatsioonid koostama aastaaruande oma vastavate kavade kohase tegevuse kohta ja esitama selle pädevatele riiklikele asutustele. Alles pärast seda, kui viimased on selle aastaaruande heaks kiitnud, saab EMKF määruse artikli 66 lõike 2 alusel anda EMKF toetust tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega seotud kulude osas.

72

Pealegi muudaks fondide üldmääruse artikli 65 lõike 6 selline tõlgendus, mille kohaselt see ei luba anda EMKF määruse artikli 66 lõike 1 alusel toetust tootmis- ja turustuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks olukorras, kus toetuse taotlus esitati pärast sellise kava ettevalmistamist ja rakendamist, sellise toetuse saamise nende organisatsioonide jaoks tegelikult võimatuks. Järelikult jääks EMKF määruse artikli 66 lõige 1 selle tulemusel soovitud mõjuta.

73

Esitatud kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et fondide üldmääruse artikli 65 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et see ei keela anda tootmis- ja turustuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks EMKFi toetust, kui toetuse taotlus esitati pärast tootmis- ja turustuskava ettevalmistamist ja rakendamist.

74

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab: