1

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) palub kõnealuses apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 7. märtsi 2018. aasta kohtuotsuse Equivalenza Manufactory vs. EUIPO – ITM Entreprises (BLACK LABEL BY EQUIVALENZA) (T‑6/17, ei avaldata, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2018:119), millega Üldkohus tühistas EUIPO teise apellatsioonikoja 11. oktoobri 2016. aasta otsuse (asi R 690/2016-2), mis käsitleb ITM Entreprises SASi ja Equivalenza Manufactory SLi vahelist vastulausemenetlust (edaspidi „vaidlusalune otsus“).

2

Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 [Euroopa Liidu] kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) tunnistati kehtetuks ja asendati alates 1. oktoobrist 2017 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1). Arvestades käesolevas asjas käsitletava registreerimistaotluse esitamise kuupäeva 16. detsember 2014, mis on kohaldatava materiaalõiguse kindlakstegemisel määrava tähtsusega, kehtivad selle vaidluse suhtes määruse nr 207/2009 materiaalõigusnormid.

3

Nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 punktis b on sätestatud:

„1.   Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki:

[…]

4

Vaidluse tausta on kirjeldatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–10. EUIPO esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamise huvides võib selle kokku võtta järgmiselt.

5

Equivalenza Manufactory esitas 16. detsembril 2014 EUIPO-le taotluse registreerida ELi kaubamärgina järgmine kujutismärk:

6

Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 3 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „parfüümid, lõhnaõlid“.

7

ELi kaubamärgi taotlus avaldati 19. detsembri 2014. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 240/2014.

8

ITM Entreprises esitas 18. märtsil 2015 vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele käesoleva kohtuotsuse punktis 6 nimetatud kaupade osas põhjusel, et esineb määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses segiajamise tõenäosus.

9

Vastulause põhines muu hulgas allpool toodud varasemal kujutismärgil, mis on Belgiat, Bulgaariat, Tšehhi Vabariiki, Taanit, Eestit, Kreekat, Horvaatiat, Lätit, Leedut, Luksemburgi, Ungarit, Madalmaasid, Austriat, Poolat, Portugali, Rumeeniat, Sloveeniat ja Slovakkiat nimetav 1. aprillil 2011 tehtud rahvusvaheline registreering nr 1079410, mis hõlmab kaupu „odekolonnid, deodorandid isiklikuks kasutamiseks (parfümeeria), parfüümid, lõhnaõlid“:

10

Vastulauseosakond rahuldas 2. märtsi 2016. aasta otsusega ITM Entreprisese esitatud vastulause, sest Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Poolas ja Sloveenias esineb asjaomase avalikkuse seas segiajamise tõenäosus.

11

EUIPO teine apellatsioonikoda jättis vaidlusaluse otsusega rahuldamata kaebuse, mille Equivalenza Manufactory oli vastulauseosakonna otsuse peale esitanud. Apellatsioonikoda tuvastas, et asjaomase avalikkuse moodustab kõnesoleva nelja liikmesriigi lai avalikkus, kes on keskmiselt tähelepanelik, ning asjaomased kaubad on identsed. Vastandatud tähiste võrdluse puhul leidis ta, et need on visuaalselt ja foneetiliselt keskmisel määral sarnased ning kontseptuaalselt erinevad. Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses läbi viidud segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise põhjal järeldas apellatsioonikoda, et asjaomase avalikkuse seisukohalt esineb selline tõenäosus.

12

Equivalenza Manufactory esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 4. jaanuaril 2017.

13

Ta põhjendas oma hagi ühe väitega, mille kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b.

14

Esimesena märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses, et vastandatud tähistest jääb visuaalselt erinev üldmulje, need on foneetiliselt keskmisel määral sarnased ning nende kontseptuaalne erinevus tuleneb sellest, et taotletavas tähises esinevad sõna „black“ ja osa „by equivalenza“. Teisena leidis Üldkohus tähistest jäävate tervikmuljete sarnasuse hindamisel ning asjaomaste kaupade turustamistingimusi arvesse võttes, et kuna tähistel on visuaalseid ja kontseptuaalseid erinevusi, ei ole need määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses sarnased.

15

Kuna selle sätte kohaldamise üks kumulatiivsetest tingimustest ei olnud täidetud, otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 56, et apellatsioonikoda rikkus õigusnormi, kui leidis, et selle sätte tähenduses esineb segiajamise tõenäosus.

16

Üldkohus nõustus vaidlustatud kohtuotsuses seega Equivalenza Manufactory ainsa väitega ja tühistas seetõttu vaidlusaluse otsuse.

17

EUIPO palub apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:

18

Equivalenza Manufactory palub Euroopa Kohtul:

19

EUIPO põhjendab oma apellatsioonkaebust ühe väitega, mille kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b. See väide jaguneb neljaks osaks.

20

EUIPO väidab apellatsioonkaebuse ainsa väite esimeses osas, et vastandatud tähiste visuaalse mulje võrdluses esineb Üldkohtu põhistuses vastuolusid.

21

Kuna Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 29 esiteks, et apellatsioonikoda ei saanud järeldada, et vastandatud tähised ei ole üldse sarnased, kuna mõlemas tähises on viis tähte „l“, „a“, „b“, „e“ ja „l“, mis on kirjutatud valgete suurtähtedega, siis tõdes Üldkohus, et need tähised on visuaalselt vähesel määral sarnased. Kuna aga teiseks leidis ta selle kohtuotsuse punktides 32 ja 33, et neist tähistest jääv üldmulje on visuaalselt erinev, siis välistas ta vaikimisi mis tahes järelduse, et samad tähised on visuaalselt sarnased.

22

EUIPO lisab, et peale selle puudub vastandatud tähiste ühisel osal „label“ asjaomase avalikkuse silmis tähendus ning seetõttu on see osa eristav.

23

Equivalenza Manufactory väidab omakorda, et Üldkohus leidis õigesti ja vastuoludeta, et vähesed visuaalselt sarnased elemendid ei ole vastandatud tähiste ilmsete visuaalsete erinevuste tasakaalustamiseks piisavad. Nimelt tuleb neid tähiseid võrrelda visuaalsest küljest nii, et võetakse arvesse kõiki nii sõnalisi kui ka graafilisi osi, millest asjaomased tähised koosnevad.

24

EUIPO väidetud asjaolu, et vastandatud tähiste ühine osa „label“ on eristav, ei tähenda, et see on ainus osa, mis annab neile tähistele eristusvõime või et see oleks nende domineeriv osa. Igal juhul puudutab see argument pigem kontseptuaalset võrdlust.

25

Kõigepealt olgu märgitud, et küsimus, kas Üldkohtu otsuse põhistus on vastuoluline või ebapiisav, on õiguslik küsimus, mille võib apellatsioonkaebuse raames tõstatada (18. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑16/06 P, EU:C:2008:739, punkt 74, ja 5. juuli 2011. aasta kohtuotsus Edwin vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑263/09 P, EU:C:2011:452, punkt 63).

26

Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 29, et apellatsioonikoja tuvastatud asjaolude põhjal, mis on esitatud selle kohtuotsuse punktis 28 ja mille kohaselt esiteks on vastandatud tähistel viis ühist tähte „l“, „a“, „b“, „e“ ja „l“, ning teiseks on taotletava tähise osa „black label“ ja varasema kaubamärgi osa „labell“ kirjutatud valgete suurtähtedega, ei „saa [apellatsioonikoda] teha järeldust, et puudub vastandatud tähiste igasugune sarnasus“. Nagu EUIPO õigesti märgib, andis Üldkohus nii toimides mõista, et need tähised on vähemalt vähesel määral sarnased.

27

Üldkohus tõdes vaidlustatud kohtuotsuse punktis 32, et hoolimata neist sarnastest osadest jääb vastandatud tähistest visuaalselt erinev üldmulje. Üldkohus välistas seega järelduse, et asjaomased tähised on kas või vähesel määral sarnased.

28

Sellest järeldub, et kuna Üldkohus andis ühelt poolt mõista, et vastandatud tähised on visuaalsest küljest vähemalt vähesel määral sarnased ja teiselt poolt välistas nende tähiste visuaalse sarnasuse, siis on tema antud hinnangu põhistused vastuolulised.

29

Seda järeldust ei sea kahtluse alla Equivalenza Manufactory argument, mille kohaselt Üldkohus leidis õigesti, et esile toodud visuaalsed sarnasused ei ole piisavad, et tasakaalustada vastandatud tähiste visuaalseid erinevusi. Selles argumendis on aluseks võetud vaidlusaluse kohtuotsuse väär tõlgendus. Nimelt, nagu käesoleva kohtuotsuse punktist 26 nähtub, ei piirdunud Üldkohus vastandatud tähiste visuaalse sarnasuse teatavate elementide välja toomisega. Vastupidi, ta näitas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 29 kaudselt, kuid selgesti, et nende elementide põhjal tuleb tuvastada asjaomaste tähiste vähemalt vähene visuaalne sarnasus, minnes seeläbi vastuollu nimetatud kohtuotsuse punktis 32 tehtud järeldusega.

30

Eelnevatest kaalutlustest lähtudes tuleb apellatsioonkaebuse ainsa väite esimese osaga nõustuda.

31

Apellatsioonkaebuse ainsa väite teises osas seab EUIPO kahtluse alla Üldkohtu läbiviidud vastandatud tähiste kontseptuaalse võrdluse põhjendatuse.

32

Esimesena jättis Üldkohus arvesse võtmata olulised nüansid, mille apellatsioonikoda esitas vaidlusaluse otsuse punktides 28 ja 31 ning millest nähtub, et apellatsioonikoja tuvastatud kontseptuaalne erinevus oli väike ja lõppkokkuvõttes asjakohatu. Seevastu tuvastas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 45 ja 54 vastandatud tähiste kontseptuaalse erinevuse. Üldkohus ei põhjendanud sellist kõrvalekaldumist asjaomase otsuse üksikasjalikumatest kaalutlustest.

33

Teisena jättis Üldkohus arvesse võtmata oma 30. novembri 2006. aasta otsuse Camper vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – JC (BROTHERS by CAMPER) (T‑43/05, ei avaldata, EU:T:2006:370, punkt 79) sisu, millele ta ise osutas, ja jättis tähelepanuta järeldused, mille apellatsioonikoda vaidlusaluse otsuse punktis 28 sellest tegi.

34

Equivalenza Manufactory vaidleb selle väiteosa põhjendatusele vastu.

35

Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 42–46, et apellatsioonikoda märkis õigesti, et vastandatud tähiste vahel esineb kontseptuaalne erinevus, „mis tuleneb sellest, et [taotletavas] tähises esineb sõna „black“ ja osa „by equivalenza““.

36

Nagu aga EUIPO väidab, nähtub vaidlusaluse otsuse punktidest 28 ja 31, et apellatsioonikoda tuvastas nende tähiste kontseptuaalse erinevuse üksnes niivõrd, kuivõrd taotletav tähis sisaldab omadussõna „black“.

37

Sellest järeldub, et Üldkohus võttis apellatsioonikoja järelduse üle ekslikult.

38

Samas ei takistanud miski Üldkohtul vastandatud tähiste kontseptuaalset sarnasust ise hinnata, sest see vaidlustati tema menetluses (vt selle kohta 18. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑16/06 P, EU:C:2008:739, punktid 47 ja 48).

39

Sel põhjusel tuleb argument vea kohta, mis on tuvastatud käesoleva kohtuotsuse punktis 37, edutuna tagasi lükata.

40

Lisaks, kuivõrd EUIPO vaidlustab Euroopa Kohtus Üldkohtu hinnangu vastandatud tähiste kontseptuaalse sarnasuse kohta, olgu märgitud, et see hinnang kuulub faktiliste asjaolude hindamise alla – mis välja arvatud moonutamise korral – ei kuulu apellatsioonkaebuse raames Euroopa Kohtu kontrolli alla (vt selle kohta 2. septembri 2010. aasta kohtuotsus Calvin Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑254/09 P, EU:C:2010:488, punkt 50). Kuna EUIPO ei ole moonutamist tõendanud ega isegi seda väitnud, siis tuleb see argument vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

41

Järelikult tuleb apellatsioonkaebuse ainsa väite teine osa osaliselt vastuvõetamatuna ja osaliselt edutuna tagasi lükata.

42

EUIPO märgib apellatsioonkaebuse ainsa väite kolmandas osas, et Üldkohus rikkus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b valides vale meetodi, kui ta analüüsis asjaomaste kaupade turustamise tingimusi ja asjaomase avalikkuse ostuharjumusi vastandatud tähiste sarnasuse hindamise etapis.

43

Nende tähiste sarnasuse määra tuleb aga hinnata objektiivselt, võtmata arvesse asjaomase avalikkuse ostuharjumusi või asjaomaste kaupade turustamistingimusi. Vastavalt 22. juuni 1999. aasta kohtuotsusele Lloyd Schuhfabrik Meyer (C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 27) tuleb alles pärast sarnasuse määra objektiivset kindlakstegemist segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise staadiumis uurida asjaomaste kaupade turustamistingimusi ning hinnata, millist tähtsust tuleb neid tingimusi arvestades omistada visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse määrale.

44

Üldkohtu kasutatud meetod viib EUIPO väitel pealegi absurdsete tulemusteni, kuna tähised tunnistatakse sarnasteks või mittesarnasteks sõltuvalt asjaomastest kaupadest.

45

EUIPO heidab oma ainsa väite neljandas osas Üldkohtule ette, et viimane rikkus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, pannes toime mitu vastandatud tähiste sarnasuse hinnangut mõjutavat õigusnormi rikkumist.

46

Esiteks vaidlustab EUIPO Üldkohtu kasutatud meetodi, sest viimane ei võtnud vastandatud tähiste igakülgsel hindamisel arvesse kõiki sarnasuse ja erinevuse elemente. Nii jättis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 28 oma kontrollist ennatlikult välja kõik asjaomaste tähiste visuaalse sarnasuse elemendid visuaalsete erinevuste tõttu, mis ilmnesid nende tähiste üldmulje esmasel hindamisel. Seejärel kasutas ta kohtuotsuse punktis 53 vastandatud tähiste üldmulje teisese hindamise raames samu visuaalseid erinevusi nende foneetilise sarnasuse neutraliseerimiseks. Sellise kahekordse neutraliseerimisega, mis põhineb samadel erinevustel ja vastandatud tähistest jääval üldmuljel, rikuti õigusnormi ja moonutati kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid.

47

Teiseks väidab EUIPO, et Üldkohus eksis meetodi valikuga, kui ta neutraliseeris vastandatud tähiste keskmise foneetilise sarnasuse nende tähiste sarnasuse hindamise staadiumis ja ennatlikult jättis segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise läbi viimata.

48

Kõigepealt peaks visuaalse ja/või foneetilise sarnasuse neutraliseerimine kontseptuaalsete erinevuste tõttu aset leidma segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise staadiumis, mis viiakse läbi kõikide esialgu tuvastatud sarnasuste ja erinevuste põhjal. See neutraliseerimine ei saa seisneda üksnes esialgu tuvastatud sarnasuste tähelepanuta jätmises.

49

Järgmiseks ei saa välistada, et juba ainuüksi vastandatud tähiste foneetiline sarnasus võib tekitada segiajamise tõenäosuse, mille olemasolu tuleb kontrollida pärast selle tõenäosuse igakülgset hindamist.

50

Lõpetuseks olgu märgitud, et segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise võib jätta läbi viimata üksnes juhul, kui vastandatud tähiste mis tahes sarnasus, isegi kui see on väike, on välistatud, millega ei ole tegemist juhul, kui on tuvastatud teatav sarnasus ühes kolmest asjakohasest aspektist, nimelt visuaalsest, foneetilisest või kontseptuaalsest aspektist. Kui tuvastatakse vähenegi sarnasus, on segiajamise tõenäosust vaja hinnata igakülgselt.

51

Equivalenza Manufactory vaidleb apellatsioonkaebuse ainsa väite kolmanda ja neljanda osa põhjendatusele vastu.

52

Mis puutub kolmandasse väiteosasse, siis kuigi Equivalenza Manufactory nõustub sisuliselt EUIPO selgitustega, mis on kokku võetud käesoleva kohtuotsuse punktis 43 ja mis puudutab analüüsi meetodit, nagu see tuleneb 22. juuni 1999. aasta kohtuotsusest Lloyd Schuhfabrik Meyer (C‑342/97, EU:C:1999:323), leiab ta siiski, et käesoleval juhul Üldkohus järgis seda meetodit. Üldkohus hindas nimelt esiteks individuaalselt, objektiivselt ja üksikasjalikult vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse määra ning seejärel hindas nende sarnasust igast küljest ehk analüüsis segiajamise tõenäosust, võttes alles selles staadiumis arvesse asjaomase avalikkuse ostuharjumusi.

53

Mis puutub neljandasse osasse, siis rõhutab Equivalenza Manufactory veel seda, et vastandatud tähiste sarnasuse määra hindamisel võib olla asjakohane hinnata tähtsust, mis tuleb omistada nende visuaalsele, foneetilisele ja kontseptuaalsele aspektile, võttes arvesse kõnesolevate kaupade kategooriat ja nende turustamise tingimusi. Asjaomaseid kaupu, nimelt parfüüme, aga vaadeldakse alati enne ostmist, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 51 õigesti märkis. Seetõttu tuleb vastandatud tähiste tervikmuljete sarnasuse hindamisel või segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel omistada visuaalsetele sarnasustele suuremat tähtsust.

54

Esiteks, kritiseerides EUIPO argumentide ebaselgust, väidab Equivalenza Manufactory, et Üldkohtu kohaldatud meetodis ei ole rikutud ühtegi õigusnormi. Nimelt viis Üldkohus läbi kaks eraldiseisvat hindamist, asudes kõigepealt seisukohale, et vastandatud tähised on visuaalselt erinevad, arvestades nende visuaalseid sarnasusi ja erinevusi, ning seejärel, et need tähised tervikuna on erinevad, arvestades nende suuri visuaalseid ja kontseptuaalseid erinevusi, sõltumata arvesse võetavatest väiksematest sarnasustest, ning arvestades foneetilise külje vähest mõju asjaomase kaubakategooria jaoks.

55

Teiseks väidab Equivalenza Manufactory, et vaidlustatud kohtuotsuse punkti 46 ja sellele järgnevate punktide teleoloogilisest tõlgendusest nähtub, et Üldkohus hindas segiajamise tõenäosust igast küljest. Igal juhul oleks Üldkohus jõudnud samale järeldusele, kui ta oleks võtnud arvesse vastandatud tähiste väikseid sarnasusi tähiste kui terviku sarnasuse hindamise staadiumis või hiljem segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise staadiumis.

56

Apellatsioonkaebuse ainsa väite kolmandas ja neljandas osas, mida tuleb analüüsida koos, heidab EUIPO Üldkohtule sisuliselt ette, et viimane eksis meetodiga segiajamise tõenäosuse hindamisel määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses. EUIPO leiab seega, et Üldkohus ei saanud vastandatud tähiste kui terviku sarnasuse hindamise staadiumis võtta arvesse asjaomaste kaupade turustamisviise ja neutraliseerida nende tähiste sarnasust, välistades igasugune sarnasus nende tähiste vahel ja jättes segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise läbi viimata.

57

Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust avalikkuse silmis hinnata igast küljest, võttes arvesse kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid tegureid (11. novembri 1997. aasta kohtuotsus SABEL, C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 22, ja 8. mai 2014. aasta kohtuotsus Bimbo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑591/12 P, EU:C:2014:305, punkt 20), mille hulka kuuluvad eelkõige vastandatud tähiste ja tähistatud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse määr, varasema kaubamärgi maine tugevus ning varasema kaubamärgi olemusest tuleneva või kasutamise käigus omandatud eristusvõime ulatus (24. märtsi 2011. aasta kohtuotsus Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑552/09 P, EU:C:2011:177, punkt 64).

58

Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse puhul rajanema neist jääval üldmuljel. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija tähiseid tajub. Sellega seoses tuleb märkida, et keskmine tarbija tajub kaubamärki tavaliselt tervikuna ega uuri selle eri detaile (11. novembri 1997. aasta kohtuotsus SABEL, C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 23; 22. juuni 1999. aasta kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 25, ja 22. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus BGW, C‑20/14, EU:C:2015:714, punkt 35).

59

Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine eeldab arvesse võetavate tegurite teatavat vastastikust sõltuvust, eelkõige vastandatud tähiste ning nendega tähistatavate kaupade ja teenuste sarnasust. Nii võib asjaomaste kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida vastandatud tähiste suur sarnasus ja vastupidi (22. juuni 1999. aasta kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 19, ja 18. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑16/06 P, EU:C:2008:739, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

60

Samas ei piisa varasema kaubamärgi ja taotletava kaubamärgi igasuguse sarnasuse puudumisel siiski varasema kaubamärgi üldtuntusest või mainest ega asjaomaste kaupade või teenuste identsusest või sarnasusest selleks, et tuvastada segiajamise tõenäosus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses (vt selle kohta 12. oktoobri 2004. aasta kohtuotsus Vedial vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑106/03 P, EU:C:2004:611, punkt 54, ja 2. septembri 2010. aasta kohtuotsus Calvin Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑254/09 P, EU:C:2010:488, punkt 53). Nimelt on vastandatud tähiste identsus või sarnasus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise vajalik tingimus, mistõttu see säte ei ole ilmselgelt kohaldatav, kui Üldkohus välistab vastandatud tähiste igasuguse sarnasuse. Ainult juhul, kui vastandatud tähised on teataval, kas või vähesel määral sarnased, peab nimetatud kohus hindama igast küljest, kas kaubamärkide vähesest sarnasusest hoolimata on muude asjakohaste tegurite nagu varasema kaubamärgi üldtuntuse või maine esinemise tõttu tõenäoline, et asjaomane avalikkus ajab need kaubamärgid tõenäoliselt segi (vt selle kohta 24. märtsi 2011. aasta kohtuotsus Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑552/09 P, EU:C:2011:177, punktid 65 ja 66 ning seal viidatud kohtupraktika).

61

Käesoleval juhul otsustas Üldkohus käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis viidatud kohtupraktika alusel, mis sisuliselt toodi välja vaidlustatud kohtuotsuse punktis 16, selle kohtuotsuse punktides 55 ja 56, et kuna vastandatud tähised ei ole üldmulje põhjal sarnased, ei ole üks määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise kumulatiivsetest tingimustest täidetud, mistõttu apellatsioonikoda rikkus segiajamise tõenäosuse tuvastamisel õigusnormi.

62

Üldkohus tegi selle järelduse analüüsi tulemusel, mis koosnes sisuliselt kahest etapist.

63

Kõigepealt viis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 26–45 läbi vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse võrdluse. Üldkohus tõdes vaidlustatud kohtuotsuse punktides 32, 39 ja 45 sisuliselt, et vastandatud tähised on visuaalselt ja kontseptuaalselt erinevad, kuid foneetiliselt on need keskmisel määral sarnased.

64

Teiseks hindas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 46–54 vastandatud tähiste kui terviku sarnasust, ning see on ainsa väite käsitletava osa ese.

65

Nagu nähtub selle kohtuotsuse punktidest 48 ja 51–53, leidis Üldkohus sellega seoses, et asjaomaste kaupade turustamistingimusi arvestades on vastandatud tähiste visuaalne külg, mille poolest need tähised on erinevad, neist jääva üldmulje hindamisel olulisem kui asjaomaste tähiste foneetilised ja kontseptuaalsed aspektid. Lisaks märkis Üldkohus nimetatud kohtuotsuse punktis 54, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt erinevad, kuna taotletavas tähises esinevad elemendid „black“ ja „by equivalenza“.

66

Seetõttu tuleneb vaidlustatud kohtuotsusest, et Üldkohus loobus segiajamise tõenäosuse igakülgsest hindamisest põhjusel, et vastandatud tähised ei ole üldmulje põhjal sarnased. Nendest tähistest jäävate tervikmuljete sarnasuse hindamise tulemusel järeldas ta sisuliselt, et vaatamata nende keskmisele foneetilisele sarnasusele, ei ole kõnealused tähised sarnased, kuna neil on – turustamistingimusi arvestades ülekaalukad – visuaalsed ja ka kontseptuaalsed erinevused.

67

Selle hinnanguga on rikutud õigusnormi.

68

Sellega seoses tuleb esimesena meenutada, et Euroopa Kohus on otsustanud, et vastandatud tähiste sarnasuse määra hindamiseks tuleb kindlaks määrata nende visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse määr ning vajaduse korral hinnata, milline kaal neil eri külgedel on, võttes arvesse asjaomaste kaupade ja teenuste liiki ning nende turustamise tingimusi (22. juuni 1999. aasta kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 27, ja 12. juuni 2007. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 36).

69

On tõsi, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 53–55 sisuliselt märkis, et liidu kohus on seda kohtupraktikat kohaldanud erinevalt, kuivõrd turustamistingimusi võis vastavalt olukorrale arvesse võtta kas vastandatud tähiste sarnasuse hindamise või segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise staadiumis.

70

Siiski tuleb täpsustada, et kuigi turustamistingimused on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel asjakohane tegur, kuulub nende arvessevõtmine segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise, mitte vastandatud tähiste sarnasuse hindamise etappi.

71

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 69, 73 ja 74 märkis, eeldab vastandatud tähiste sarnasuse hindamine, mis on üksnes üks segiajamise tõenäosuse hindamise etapp määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses, vastandatud tähiste võrdlemist, et teha kindlaks, kas need tähised on visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnased. Kuigi see võrdlus peab põhinema nendest tähistest asjaomase avalikkuse mällu jääval üldmuljel, peab selles siiski arvestama vastandatud tähiste olemuslike tunnustega (vt analoogia alusel 2. septembri 2010. aasta kohtuotsus Calvin Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑254/09 P, EU:C:2010:488, punkt 46).

72

Nagu aga EUIPO õigesti märgib, võib kahe vastandatud tähisega tähistatud kaupade või teenuste turustamistingimuste arvessevõtmine nende tähiste võrdlemisel viia absurdse tulemuseni, et samu tähiseid võib pidada sarnaseks või erinevaks sõltuvalt kaupadest ja teenustest, mida need tähistavad, ning nende turustamise tingimustest.

73

Eeltoodust tuleneb, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta võttis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 48–53 ja 55 arvesse asjaomaste kaupade turustamistingimusi vastandatud tähiste kui terviku sarnasuse hindamise staadiumis ning asetas nende tingimuste tõttu nende tähiste tuvastatud visuaalsed erinevused nende foneetilise sarnasusega võrreldes esikohale.

74

Teisena, kuna Üldkohus tõi vastandatud tähiste kui terviku sarnasuse hindamise staadiumis esile ka nende kontseptuaalse erinevuse, siis tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähendab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine seda, et vastandatud tähiste kontseptuaalsed erinevused võivad neutraliseerida nende kahe tähise foneetilise ja visuaalse sarnasuse, kui vähemalt ühel neist on asjaomase avalikkuse jaoks selline selge ja kindlaksmääratud tähendus, et avalikkus saab sellest vahetult aru (18. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑16/06 P, EU:C:2008:739, punkt 98; vt selle kohta ka 12. jaanuari 2006. aasta kohtuotsus Ruiz-Picasso jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑361/04 P, EU:C:2006:25, punkt 20, ning 23. märtsi 2006. aasta kohtuotsus Mülhens vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑206/04 P, EU:C:2006:194, punkt 35).

75

Sellega seoses leidis Euroopa Kohus 5. oktoobri 2017. aasta kohtuotsuse Wolf Oil vs. EUIPO (C‑437/16 P, ei avaldata, EU:C:2017:737) punktis 44, et sellise neutraliseerimise tingimuste hindamine kuulub vastandatud tähiste sarnasuse hindamise hulka pärast visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse hindamist. Olgu siiski täpsustatud, et see kaalutlus on olemuslikult seotud erandliku olukorraga, kus vähemalt ühel vastandatud tähistest on asjaomase avalikkuse silmis selge, kindlaksmääratud ning asjaomase avalikkuse poolt vahetult arusaadav tähendus. Sellest tuleneb, et üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud, võib Üldkohus vastavalt käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis viidatud kohtupraktikale jätta segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise läbi viimata põhjusel, et vastandatud tähiste kontseptuaalsete erinevuste ning vähemalt ühe tähise selge, kindlaksmääratud ja asjaomase avalikkuse jaoks vahetult arusaadava tähenduse tõttu jääb neist tähistest erisugune üldmulje, vaatamata sellele, et nende vahel on teatavad visuaalsest või foneetilisest küljest sarnased elemendid.

76

Seevastu juhul, kui mõlemal vastandatud tähisel puudub selline selge, kindlaksmääratud ja asjaomase avalikkuse jaoks vahetult arusaadav tähendus, ei saa Üldkohus segiajamise tõenäosuse igakülgset analüüsi läbi viimata neutraliseerimise juurde asuda. Sellisel juhul on nimetatud kohtu ülesanne hoopis seda tõenäosust igakülgselt hinnata, võttes arvesse kõiki sellega seoses esitatud sarnasuse ja erinevuse elemente nagu ka kõiki muid asjakohaseid asjaolusid, näiteks asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse aste (vt selle kohta 12. jaanuari 2006. aasta kohtuotsus Ruiz-Picasso jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑361/04 P, EU:C:2006:25, punktid 21 ja 23) või varasema kaubamärgi eristusvõime ulatus.

77

Sellest järeldub, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 54 ja 55 kavatses neutraliseerida vastandatud tähiste foneetilise sarnasuse nende kontseptuaalse erinevusega ning loobus segiajamise tõenäosuse igakülgsest analüüsist, kuigi ta ei tuvastanud ega isegi kontrollinud, et käesoleval juhul on vähemalt ühel asjaomastest tähistest selge ja kindlaksmääratud tähendus, nii et avalikkus saab sellest vahetult aru.

78

Eeltoodust tuleneb, et apellatsioonkaebuse ainsa väite kolmanda ja neljanda osaga tuleb nõustuda, ilma et oleks vaja analüüsida EUIPO muid argumente vastandatud tähiste visuaalse sarnasuse väidetava kahekordse neutraliseerimise kohta.

79

Seetõttu tuleb käesoleva kohtuotsuse punktides 30 ja 78 tehtud järeldusi arvestades vaidlustatud kohtuotsus tühistada.

80

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus teha Üldkohtu otsuse tühistamise korral asja suhtes ise lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab. Kõnealusel juhul on tegemist niisuguse olukorraga.

81

Equivalenza Manufactory väidab vaidlusaluse otsuse tühistamise nõude toetuseks, et apellatsioonikoda tegi vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse võrdluse staadiumis hindamisvigu, eksides seetõttu segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel.

82

Esiteks väidab Equivalenza Manufactory vastandatud tähiste võrdluse puhul, et apellatsioonikoda leidis vääralt, et need tähised on visuaalselt sarnased. Sisuliselt kahandas apellatsioonikoda taotletava tähise ekslikult sõnalisele osale „label“ ja täpsemalt viiele tähele, millest see koosneb, jättes tähelepanuta selle teiste sõnaliste ja kujutisosade väärtuse ja eristusvõime.

83

Foneetilisest küljest tuleb märkida, et kuna vastandatud tähistel on eri intonatsioon ja rütm, siis tekib nende väljaütlemisel selgesti erinev heli.

84

Kontseptuaalsest küljest on sõnad „label“ ja „black“ inglise keeles levinud sõnad, millest asjaomased tarbijad saavad aru, samas kui sõnal „labell“ ei ole mingit tähendust ning seega peetakse seda väljamõeldud sõnaks. Kuigi apellatsioonikoda leidis õigesti, et seega on need tähised selles osas erinevad, ei omistanud ta sellele erinevusele nende tähiste võrdlemisel piisavat tähtsust.

85

Teiseks väidab Equivalenza Manufactory segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise puhul, et vastandatud tähiste erinevused on olulisemad kui nende sarnasused. Mitut parfüümi turustatakse sõnalist osa „label“ sisaldavate tähiste all, nii et asjaomane avalikkus on võimeline seda sõna identifitseerima. Seda kinnitab Equivalenza Manufactory esitatud kaubamärkide loetelu. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et parfüümid on ostmisel alati nähtaval. Ei saa asuda seisukohale, et taotletavat tähist tajutakse varasema kaubamärgi ühe variatsioonina, arvestades vastandatud tähiste, milleks on kujutismärgid, visuaalsete osade vahelisi erinevusi.

86

EUIPO vaidleb kõigile neile argumentidele vastu.

87

Kõigepealt tuleb meenutada, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et asjaomane avalikkus koosneb Tšehhi Vabariigi, Ungari, Poola ja Sloveenia laiast avalikkusest, kes on keskmiselt tähelepanelikud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et asjaomased kaubad on identsed.

88

Vastandatud tähiste võrdluse puhul leidis apellatsioonikoda vaidlusaluse otsuse punktides 24–28, et need tähised on visuaalselt ja foneetiliselt keskmisel määral sarnased ning kuna asjaomane avalikkus saab omadussõnast „black“ aru, siis on need kontseptuaalselt erinevad.

89

Selles osas tuleb märkida, et taotletav tähis on kujutismärk, mis sisaldab sõnalist osa „black label“, mis on valgete suurtähtedega kirjutatud musta neljakülgse geomeetrilise kujundi keskele, ning selle kohal on omakorda kaks stiliseeritud lehte. Tähise alumises osas on sõnad „by equivalenza“, mis on kirjutatud väiksemate kirjamärkidega diagonaalselt valgel taustal olevate musta värvi tähtedega. Nimetatud tähise kujutisosad ja selle sõnaliste osade kujundus on suhteliselt lihtsad. Arvestades selle keskset paigutust ja suurust, moodustab sõnaline osa „black label“ sama tähise domineeriva osa, kuna eriti see tõmbab tarbija tähelepanu. Nimetatud osa näib olevat tervik, milles on rõhutatud omadussõna „black“, kuna see esineb selle osa alguses rasvases kirjas.

90

Varasem kaubamärk sisaldab sõnalist osa „labell“, mis on kirjutatud valgete suurtähtedega sinise ovaali sees. Selle ovaalne kuju, värvus ja kasutatud kirjatüüp ei ole eriti omapärased. Sõna „labell“ paigutus selle kuju keskel ning nende tähtede valge värvuse kontrast sinise taustaga toovad pigem esile sõnalise osa „labell“.

91

Esiteks ilmneb seega, et visuaalsest küljest on vastandatud tähistel ühised viis tähte „l“, „a“, „b“, „e“ ja „l“, mis on kujutatud valgete suurtähtedega ning valges tavalises kirjastiilis tumedamal taustal. Need tähed on üks taotletava tähise sõnalisi osi ning viis esimest tähte varasema kaubamärgi domineerivas ainsas sõnalises osas, mis koosneb kokku kuuest tähest.

92

Seevastu erinevad vastandatud tähised ühelt poolt värvuse ja teiselt poolt graafiliste elementide poolest. Arvestades nende suurust, ei ole nimetatud elemendid nendest tähistest jäävas visuaalses muljes tähtsusetud. Peale selle, kuigi taotletava tähise ristkülikukujund ja taotletava tähise kaks stiliseeritud taimelehte on iseenesest suhteliselt lihtsad, mõjutab nende kombinatsioon oluliselt sellest tähisest jäävat visuaalset muljet.

93

Teiseks erinevad asjaomased tähised selle poolest, et taotletavas tähises esineb sõna „black“ ja sõnad „by equivalenza“. Kuigi neil viimati nimetatud osadel on taotletavas tähises teisejärguline koht, on neist esimene rõhutamiseks paksus kirjalaadis ja keskse paigutusega.

94

Käesoleva kohtuotsuse punktides 89–93 nimetatud asjaolusid arvestades tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikoda leidis õigesti, et vastandatud tähised on visuaalsest küljest keskmisel määral sarnased.

95

Teiseks on vastandatud tähistel foneetilisest küljest ühine sõna „label“ või „labell“, mida asjaomane avalikkus hääldab ühtemoodi. Seevastu on need erinevad niivõrd, kuivõrd varasem kaubamärk koosneb ainult kahest silbist koosnevast sõnast „labell“, samas kui taotletav tähis koosneb neljast sõnast ja sisaldab kokku üheksat silpi. Siiski tuleb apellatsioonikojaga sama moodi asuda seisukohale, et on tõenäoline, et tarbijad ei häälda sõnu „by equivalenza“ välja, kuna neil on taotletavas tähises teisejärguline tähtsus ja kuna nelja sõna pikkust arvestades kalduvad tarbijad väljendit „black label by equivalenza“ lühendama, kasutades üksnes selles sisalduvat kahte esimest sõna.

96

Seega ei teinud apellatsioonikoda hindamisviga, kui ta järeldas, et vastandatud tähised on foneetilisest küljest keskmisel määral sarnased.

97

Kolmandaks tuleb kontseptuaalsest küljest märkida, et ei ole tõendatud, et asjaomane avalikkus saab ingliskeelse sõna „label“ tähendusest aru, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et varasemat kaubamärki tajutakse nii, et see koosneb väljamõeldud sõnast, millel puudub tähendus. Seevastu mõistab asjaomane avalikkus omadussõna „black“ kui inglise keele põhisõnavarasse kuuluvat värvuse kirjeldust ning samuti on ta võimeline mõistma sõnu „by equivalenza“ kui viidet sellele, et kõnealused kaubad pärinevad Equivalenza Manufactorylt.

98

Eeltoodust nähtub, et vastandatud tähised on visuaalselt keskmisel määral sarnased ja foneetiliselt sarnased ning et need tähised on kontseptuaalselt erinevad.

99

Kuivõrd Equivalenza Manufactory väidab, et vastandatud tähiste kontseptuaalsed erinevused on sellised, et need neutraliseerivad asjaomaste tähiste vahelised sarnasused, siis piisab, kui märkida, et vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 74 viidatud kohtupraktikale eeldab selline neutraliseerimine, et vähemalt ühel neist tähistest on asjaomase avalikkuse silmis selge ja kindlaksmääratud tähendus, nii et avalikkus saab sellest vahetult aru. Käesoleva kohtuotsuse punktis 97 esitatud kaalutlusi arvestades ei ole aga see käesoleval juhul nii.

100

Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise osas tuleb märkida, et vaidlust ei ole selles, nagu apellatsioonikoda vaidlusaluse otsuse punktis 29 märkis, et varasemal kaubamärgil on keskmine eristusvõime. Ka tuleb arvesse võtta asjaolu, et asjaomane avalikkus on keskmisel määral tähelepanelik ja vastandatud tähistega hõlmatud kaubad on identsed.

101

Neid asjaolusid arvestades leidis apellatsioonikoda vaidlusaluse otsuse punktis 32 õigesti, et asjaomase avalikkuse seisukohast esineb vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus.

102

Üksnes sellest, et taotletavas tähises on kasutatud sõnu „black“ ja „by equivalenza“, ei piisa sellise tõenäosuse välistamiseks. Ühelt poolt nähtub käesoleva kohtuotsuse punktides 89–96 esitatud põhjendustest, et nende sõnade esinemisest hoolimata on vastandatud tähised visuaalselt ja foneetiliselt keskmisel määral sarnased, mida on nõuetekohaselt arvestatud käesolevas segiajamise tõenäosuse igakülgses hindamises. Teiselt poolt on omadussõna „black“ puhtalt põhivärvust kirjeldav sõna ning varasemas kaubamärgis ei ole sõnadel „by equivalenza“ analoogi.

103

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb Equivalenza Manufactory ainus väide tagasi lükata ja seega jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

104

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotamise. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

105

Kuna EUIPO on käesoleval juhul kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Equivalenza Manufactory on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb Equivalenza Manufactory kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista EUIPO kohtukulud nii esimese astme menetluses kohtuasjas T‑6/17 kui ka apellatsioonimenetluses välja Equivalenza Manufactorylt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: