–

KORADO a.s., esindajad: advokát P. Mrázek ja advokát V. Beringerová,

–

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja O. Serdula,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja J. Hradil,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb esiteks nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014 (ELT 2014, L 312, lk 1), toodud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) rubriikide 7307 ja 7322 tõlgendamist ja teiseks komisjoni 5. jaanuari 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/23 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2015, L 4, lk 15) kehtivust.

2

Eelotsusetaotlus esitati kohtuvaidluse raames, mille pooled on KORADO a.s. (edaspidi „Korado“) ja Generální ředitelství cel (Tšehhi Vabariigi tolliamet) ning ese teatavate kaupade KNi klassifitseerimine.

3

Brüsselis 14. juunil 1983 sõlmitud rahvusvaheline konventsioon, millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, ja selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokoll kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4

Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WTO), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 sõlmitud nimetatud nõukogu asutamiskonventsiooniga, kiidab eelmises punktis nimetatud HSi konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HSi komitee poolt vastuvõetud HSi selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

5

HSi konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tariifi- ja statistikanomenklatuurid vastavad HSile, ja kasutama kõiki HSi rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning samuti neile vastavaid arvkoode ning järgima HSi numeratsiooni. Sama säte kohustab konventsiooniosalisi kohaldama HSi tõlgendamise üldreegleid ning kõiki märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ning mitte muutma nende ulatust.

6

XV jaotist käsitleva HSi selgitava märkuse üldise osa punkt C „Toodete osad“ on sõnastatud järgmiselt:

„[…] üldise kasutusega osi (defineeritud jaotise märkuses 2), mis on esitatud eraldi, ei loeta toote osadeks, vaid klassifitseeritakse selle jaotise neile sobivas rubriigis. Seda kohaldatakse näiteks poltidele, mis on ette nähtud keskkütteradiaatoritele, või vedrudele, mis on ette nähtud autodele. Poldid tuleb klassifitseerida rubriigis 7318 (nagu poldid) ja mitte rubriigis 7322 (nagu keskkütteradiaatori osad). Vedrud tuleb klassifitseerida rubriigis 7320 (nagu vedrud) ja mitte rubriigis 8708 (nagu mootorsõidukite osad).“

7

Selgitav märkus HSi rubriigi 7307 kohta näeb ette:

„[…]

Sellesse rubriiki kuuluvad rauast ja terasest toruliitmikud, mida peaasjalikult kasutatakse kahe toruõõne ühendamiseks, või toru ühendamiseks mingi aparaadi külge, või toru ava sulgemiseks. Rubriiki ei kuulu kaubad, millel ei ole otseselt tegemist toruõõnega (näiteks riputid, stellaažid ja muud taolised toed, mis peamiselt fikseerivad või toetavad torusid seinal, kinnitus- või tihendusrõngad või kraed (voolikuklambrid), mida kasutatakse painduva torustiku klammerdamiseks või jäikadele torudele kinnitamiseks, kraanid, ühendustükid jms) (rubriik 7325 või 7326).

[…]

Selle rubriigi alla kuuluvad seepärast lameäärikud ja äärikud sepistatud kraedega, põlved, käänikud ja tagasivoolu käänikud, reduktorid, kolmikud, ristmikud, korgid ja kübarad, liitmikud torureelingute ja konstruktsioonielementide jaoks, mitmeharulised tükid, ühendusvoolikud, sifoonsulgurid, niplid ja kraed.“

8

Selgitav märkus HSi rubriigi 7322 kohta näeb eeskätt ette:

„[…]

Siia rubriiki kuuluvad:

[…]

[…]“.

9

Euroopa Liitu imporditavate kaupade tariifset klassifitseerimist reguleerib KN, mis põhineb HSil. Põhikohtuasja faktiliste asjaolude asetleidmise ajal kehtis redaktsioon, mis tulenes määrusest nr 2658/87, mida on muudetud rakendusmäärusega nr 1101/2014.

10

KNi esimeses osas on esitatud hulk eelsätted. Selle osa I jaotises, mis on pühendatud üldreeglitele, näeb A osa ette sellesse nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid, mille kohaselt toimub kaupade KNi klassifitseerimine. Nii on eeskätt ette nähtud, et ametlik klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja jaotiste või gruppide märkustest ning et jaotiste, gruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil.

11

KNi teises osas on XV jaotis „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted“.

12

Selles jaotises, mis hõlmab gruppe 72–83, on eeskätt grupp 73 „Raud- ja terastooted“.

13

KNi XV jaotise märkus 2 sätestab:

„Kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga „üldkasutatavad osad“:

[…]

Gruppides 73–76 ja 78–82 (v.a rubriik 7315) ei tähenda viited toodete osadele viiteid eespool määratletud üldkasutatavatele osadele.

[…]“.

14

KNi rubriik 7307 on sõnastatud järgmiselt:

„Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved)

[…]

730793 – – otsakuti külgekeevitatavad liitmikud

15

KNi rubriik 7322 on sõnastatud järgmiselt:

„Mitteelektrilised keskkütteradiaatorid, ja nende osad, rauast või terasest; rauast või terasest õhukuumendid ning kuuma õhu jaotusseadmed (sh ka värske või konditsioneeritud õhu jaotamiseks), mitteelektrilise kuumendusega, elektrimootorilt käitatavate ventilaatorite või õhupuhuritega, nende seadmete osad

16

KNi ühetaolise kohaldamise tagamiseks võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse 2015/23, mis jõustus vastavalt selle artiklile 3 28. jaanuaril 2015.

17

Rakendusmääruse 2015/23 põhjendustes 1–5 on märgitud järgmine:

18

Rakendusmääruse 2015/23 artiklis 1 on sätestatud:

„Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse [KNi] kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.“

19

Selle rakendusmääruse artikkel 2 näeb ette:

„Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.“

20

Rakendusmääruse 2015/23 lisa on sõnastatud järgmiselt:

“

21

Kaebaja põhikohtuasjas taotles 9. novembril 2015 Celní úřad pro Olomoucký krajlt (Olomouci maakonna tolliosakond, Tšehhi Vabariik) siduvat tariifiinformatsiooni teatavate kaupade klassifitseerimise kohta. Kaebaja põhikohtuasjas tegi ettepaneku klassifitseerida need KNi alamrubriiki 73221900.

22

Põhikohtuasjas kõne all olev kaup, mille viitenumbrid on „T 74‑32“, „T 40‑32“ ja „L 35‑32“, on keevitatud terasest tükid, mis on valmistatud mitteelektriliste keskkütteradiaatorite jaoks.

23

Neil on kaks või kolm otsa, sealhulgas esiteks üks või kaks haru, mis on mõeldud ühendamiseks radiaatoriplaatidega otsakuti külgekeevitamise tulemusel, ja teiseks keermestatud kaelaga ots, mis võimaldab tüki ühendada kas õhuväljalaskeklapi, reguleerklapi või muu seadmega või mingi toruga, mis on ühendatud soojusallikaga.

24

Olomouci maakonna tolliosakond klassifitseeris mitme 24. novembri 2015. aasta otsusega põhikohtuasjas kõne all oleva kauba vastavalt rakendusmäärusele 2015/23 KNi alamrubriiki 73079319.

25

Põhikohtuasja kaebaja esitas nende otsuste peale tolliametile vaided. Kuivõrd vaided jäeti rahuldamata, esitas ta kaebuse Krajský soud v Ostravě – pobočka v Olomoucile (maakonnakohus Ostravas, Olomouci kohtumaja, Tšehhi Vabariik).

26

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et ehkki põhikohtuasjas kõne all olev kaup on identne või piisavalt sarnane tootega, mida on silmas peetud rakendusmääruses 2015/23, ning tuleb seega klassifitseerida „rauast või terasest toruliitmikuna“ KNi rubriiki 7307 ja täpsemalt selle alamrubriiki 73079319, ei oleks selline klassifitseerimine eeskätt selle kauba olemust arvestades õige.

27

Ta märgib, et KNi XV jaotise märkuse 2 kohaselt tuleb KNi rubriigi 7307 tooteid käsitada „üldkasutatavate osadena“. Ta leiab, et põhikohtuasjas kõne all olev kaup ei ole mitte üldkasutatav osa, vaid kaebaja põhikohtuasjas tellimusel radiaatoritootja koostatud tehniliste dokumentide kohaselt valmistatud radiaatorite spetsiifiline osa. Seega kuulub see kaup oma olemuselt KNi rubriiki 7322.

28

Lisaks on eelotsusetaotluse esitanud kohus nagu ka kaebaja põhikohtuasjas seisukohal, et põhikohtuasjas kõne all olevat kaupa ei saa käsitada tarvikuna, ning ta täheldab sellega seoses, et Euroopa Kohus otsustas 26. oktoobri 2006. aasta kohtuotsuses Turbon International (C‑250/05, EU:C:2006:681), et mõiste „osad“ eeldab sellise terviku olemasolu, mis ei saa nende osadeta toimida, ning et mõistega „tarvikud“ peetakse silmas üksteisega väljavahetatavaid üksusi, mis võimaldavad kohandada seadme konkreetse töö tegemiseks või annavad sellele täiendavaid võimalusi või võimaldavad sel teha midagi erilist seonduvalt selle põhiotstarbega.

29

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et radiaator ei saa ilma põhikohtuasjas kõne all oleva kaubata toimida ning moodustab sellega terviku. Kõnealust kaupa ei tule seega käsitada mitte „toruliitmikuna“ KNi rubriigi 7307 tähenduses, vaid radiaatori „osana“, mis kuulub KNi rubriiki 7322.

30

Nende kaalutlustega arvestades on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi seoses rakendusmääruse 2015/23 kehtivusega ning täpsemalt seoses sellega, kas kõnealuse määrusega ei ole mitte ebaseaduslikult laiendatud KNi alamrubriigi 73079319 ulatust.

31

Selles kontekstis otsustas Krajský soud v Ostravě – pobočka v Olomouci (maakonnakohus Ostravas, Olomouci kohtumaja) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

32

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimustega, mida on sobilik analüüsida koos, sisuliselt teada, kas esiteks tuleb KNi tõlgendada nii, et sellised keevitatud terasest tükid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb klassifitseerida „toruliitmikena“ KNi rubriiki 7307 või hoopis radiaatorite „osadena“ KNi rubriiki 7322, ning teiseks täiendavalt, kas rakendusmäärus 2015/23 on kehtiv.

33

Sissejuhatuseks tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, ei ole tema ülesanne kõnealused tooted ise KNi klassifitseerida, vaid selgitada liikmesriigi kohtule neid kriteeriume, mis võimaldavad viimasel need tooted õigesti KNi klassifitseerida; viimast seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu klassifitseerimiseks vajalikku teavet. Seega on liikmesriigi kohus igal juhul toodete klassifitseerimiseks kõige pädevam (vt eeskätt 25. veebruari 2016. aasta kohtuotsus G. E. Security, C‑143/15, EU:C:2016:115, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Seega peab põhikohtuasjas kõne all oleva kauba klassifitseerima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse vastust, mille Euroopa Kohus annab talle esitatud küsimustele.

35

Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks tuleb alustuseks rõhutada, et KNi klassifitseerimise üldreeglid näevad ette, et kaupade klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja jaotiste või gruppide märkustest ning et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil. Vaatamata sellele, et HSi ja KNi selgitavad märkused ei ole siduvad, aitavad need siiski oluliselt kaasa eri tollirubriikide ulatuse tõlgendamisel (12. juuni 2014. aasta kohtuotsus Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punktid 33 ja 35 ning seal viidatud kohtupraktika).

36

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides kaupade tariifse klassifitseerimise seisukohast määravat kriteeriumi otsima üldiselt kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast nii, nagu need on määratletud KNi rubriigi sõnastuses ning jaotiste või gruppide märkustes (25. veebruari 2016. aasta kohtuotsus G. E. Security, C‑143/15, EU:C:2016:115, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Euroopa Kohus on samuti leidnud, et objektiivne klassifitseerimiskriteerium võib olla kauba otstarve, kui see on tootele omane; kas see nii on, peab olema võimalik hinnata toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel (13. juuli 2006. aasta kohtuotsus Uroplasty, C‑514/04, EU:C:2006:464, punkt 42, ja 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Stryker EMEA Supply Chain Services, C‑51/16, EU:C:2017:298, punkt 40).

38

Põhikohtuasjas soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, millisesse KNi rubriiki – kas rubriiki 7307 või 7322 – tuleb klassifitseerida sellised keevitatud terasest tükid, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

39

Sellega seoses tuleneb KNi rubriigi 7307 sõnastusest, et see hõlmab selliseid rauast või terasest toruliitmikke nagu muhvid ja põlved.

40

HSi selgitav märkus selle rubriigi 7307 kohta täpsustab pealegi, et sellesse rubriiki kuuluvad rauast ja terasest toruliitmikud, mida peaasjalikult kasutatakse kahe toruõõne ühendamiseks või toru ühendamiseks mingi aparaadi külge või toru ava sulgemiseks.

41

KNi rubriigi 7322 sõnastusest nähtub omakorda, et sellesse rubriiki kuuluvad mitteelektrilised keskkütteradiaatorid ja nende rauast või terasest osad.

42

Sellest tuleneb, et selliste keevitatud terasest tükkide klassifitseerimiseks, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb välja selgitada, kas need kujutavad endast „toruliitmikke“ KNi rubriigi 7307 tähenduses või hoopis radiaatorite „osasid“ KNi rubriigi 7322 tähenduses.

43

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi KNis ei ole määratletud mõistet „osad“ KNi rubriigi 7322 tähenduses, tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, mis puudutab KNi XVI jaotise gruppe 84 ja 85 ning XVII jaotise gruppi 90, et mõiste „osad“ eeldab sellise terviku olemasolu, mis ei saa nende osadeta toimida. Toote kvalifitseerimiseks „osaks“ nende gruppide tähenduses ei piisa selle tõendamisest, et ilma kõnealuse tooteta ei ole masin või seade võimeline rahuldama vajadusi, mille tarvis see on valmistatud. Lisaks tuleb tõendada, et kõnealune toode on selle masina või seadme mehaanilise või elektrilise toimimise eelduseks (12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus HARK, C‑450/12, EU:C:2013:824, punkt 36).

44

Ühise tollitariifistiku ühtse ja ühetaolise kohaldamise huvides peaks KNi rubriigi 7322 puhul mõiste „osad“ määratlus olema sama määratlusega, mis tuleneb KNi teisi jaotisi käsitlevast kohtupraktikast (vt analoogia alusel 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus HARK, C‑450/12, EU:C:2013:824, punkt 37).

45

Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et radiaatorid ei saa toimida põhikohtuasjas kõne all olevate keevitatud terasest tükkideta; radiaatorid ja tükid on omavahel ühendatud ja moodustavad terviku.

46

Seega tuleks need kvalifitseerida KNi rubriiki 7322 kuuluvateks radiaatorite „osadeks“.

47

Siiski tuleb märkida, et Euroopa Kohus on juba sedastanud, et teatava toote klassifitseerimine KNi rubriiki 7307 „toruliitmiku“ ja seega KNi XV jaotise märkuse 2 tähenduses „üldkasutatava osana“ välistab selle toote klassifitseerimise KNi muusse rubriiki kuuluva „osana“ (12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus HARK, C‑450/12, EU:C:2013:824, punktid 40–43).

48

Nimelt nähtub KNi XV jaotise märkusest 2, et gruppides 73–76 ja 78–82 ei tähenda viited „osadele“ viiteid „üldkasutatavatele osadele“. KNi XV jaotise märkuses 2 on täpsustatud, et eeskätt KNi rubriiki 7307 kuuluvad tooted kujutavad endast „üldkasutatavaid osasid“.

49

Seetõttu tuleb analüüsida, kas selliseid keevitatud terasest tükke, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb käsitada KNi rubriiki 7307 kuuluvate „toruliitmikena“ ja seega „üldkasutatavate osadena“ KNi XV jaotise märkuse 2 tähenduses; kui see on nii, on välistatud nende tükkide klassifitseerimine KNi rubriiki 7322 kuuluvate radiaatorite „osadena“.

50

Sellega seoses tuleb rõhutada, et selleks, et kvalifitseerida kõne all olev toode „üldkasutatavaks osaks“ KNi XV jaotise märkuse 2 tähenduses, peab see toode olema oma tunnuste ja objektiivsete omaduste ning sellele omase otstarbe kohaselt mõeldud kahe toruõõne ühendamiseks või toru ühendamiseks mingi aparaadi külge (vt selle kohta 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus HARK, C‑450/12, EU:C:2013:824, punktid 41 ja 42).

51

Nagu sai märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 23, on käesoleval juhul põhikohtuasjas kõne all olevatel keevitatud terasest tükkidel kaks või kolm otsa, sealhulgas esiteks üks või kaks haru, mis on mõeldud ühendamiseks radiaatoriplaatidega otsakuti külgekeevitamise tulemusel, ja teiseks keermestatud kaelaga ots, mis võimaldab tüki ühendada kas õhuväljalaskeklapi, reguleerklapi või muu seadmega või mingi toruga, mis on ühendatud soojusallikaga.

52

Pealegi möönis põhikohtuasja kaebaja Euroopa Kohtu istungil, et põhikohtuasjas kõne all olevate keevitatud terasest tükkide keermestatud kaela siseläbimõõt vastab toruliitmike puhul tavalisele klassikalisele läbimõõdule.

53

Sellest tuleneb, et selliseid keevitatud terasest tükke, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb käsitada „üldkasutatavate osadena“ KNi XV jaotise märkuse 2 tähenduses ja täpsemalt KNi rubriiki 7307 kuuluvate „toruliitmikena“, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei jõua kõigi tema käsutuses olevate faktiliste asjaolude alusel muule järeldusele.

54

Rakendusmääruse 2015/23 kehtivusega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võtab komisjon klassifitseerimismääruse esiteks siis, kui konkreetse toote KNi klassifitseerimine võib osutuda keeruliseks või põhjustada vaidlusi, ning et teiseks on selline määrus üldkohaldatav, kuivõrd seda ei kohaldata mitte konkreetse ettevõtja suhtes, vaid klassifitseerimise esemeks oleva tootega identsete toodete suhtes üldiselt (19. veebruari 2009. aasta kohtuotsus Kamino International Logistics, C‑376/07, EU:C:2009:105, punkt 63, ja 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Stryker EMEA Supply Chain Services, C‑51/16, EU:C:2017:298, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).

55

Käesoleval juhul ei võimalda eelotsusetaotluses esitatud teave kindlalt välja selgitada, kas põhikohtuasjas kõne all olevad keevitatud terasest tükid on identsed rakendusmääruses 2015/23 silmas peetud tootega, ning seega, kas see määrus on nende tükkide suhtes kohaldatav.

56

Isegi eeldusel, et see rakendusmäärus on kohaldatav, on Euroopa Kohus juba sedastanud, et selline kohaldamine ei ole vajalik, kui Euroopa Kohus on eelotsuse küsimusele vastates andnud eelotsusetaotluse esitanud kohtule kõik vajalikud juhised toote klassifitseerimiseks KNi õigesse rubriiki (26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Stryker EMEA Supply Chain Services, C‑51/16, EU:C:2017:298, punkt 62).

57

Sellest tuleneb, et kuivõrd eespool toodud kaalutlustest nähtub, et Euroopa Kohus on andnud eelotsusetaotluse esitanud kohtule kõik vajalikud juhised põhikohtuasjas kõne all olevate keevitatud terasest tükkide klassifitseerimiseks KNi õigesse rubriiki, ei ole vaja teha otsust rakendusmääruse 2015/23 kehtivuse kohta.

58

Kõigi eelnevate kaalutlustega arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et sellised keevitatud terasest tükid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb klassifitseerida „toruliitmikena“ KNi rubriiki 7307, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei jõua kõigi tema käsutuses olevate faktiliste asjaolude alusel muule järeldusele.

59

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, mida on muudetud komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014, toodud kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et sellised keevitatud terasest tükid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb klassifitseerida „toruliitmikena“ kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 7307, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei jõua kõigi tema käsutuses olevate faktiliste asjaolude alusel muule järeldusele.