–

Estron A/S, esindaja: advokat L. Kjær,

–

Taani valitsus, esindaja: J. Nymann-Lindegren, keda abistas advokat K. Hagel‑Sørensen,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja S. Maaløe,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 19. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1031/2008 (ELT 2008, L 291, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3), asuvat kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“).

2

Taotlus on esitatud Skatteministerieti (maksuministeerium, Taani) ja Estron A/S‑i vahelises kohtuvaidluses kuuldeaparaatide pistikühenduste tariifse klassifitseerimise üle.

3

Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (World Customs Organization), edaspidi „WCO“) asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja WCO ja see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (edaspidi „HS‑i konventsioon“), mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4

HS-i konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline eelkõige tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HS‑iga kooskõlas ja kasutama kõiki HS‑i rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega. Iga konventsiooniosaline kohustub kasutama HS‑i üldisi tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta ning hoiduma muutmast jaotiste, gruppide ja alamrubriikide ulatust.

5

WCO kiidab HS‑i konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsioonis ette nähtud HS‑i komitee vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

6

HS-i selgitav märkus rubriigi 8544 kohta näeb ette:

„Eeldusel, et nad on isoleeritud, kuuluvad selle rubriigi alla elektrijuhtmed, kaablid ja teised ühendusvahendid (punutised, latid, vardad), mida kasutatakse juhtmetena elektrimasinates, aparaatides või seadmestikus. Vastavalt sellele tingimusele kuuluvad siia rubriiki alla juhtmed nii sisetöödeks kui ka välitöödeks (näiteks maaalused tööd, veealused või õhuliinide juhtmed või kaablid). Need kaubad ulatuvad väga peentest isoleeritud traatidest jämedate kaabliteni või veel keerulisemate tüüpideni.

Samuti kuuluvad siia rubriiki mittemetalsed juhtmed.

[…]“.

7

HS-i selgitav märkus grupi 90 kohta täpsustab:

„Siia gruppi kuulub lai valik instrumente ja seadmeid milliseid reeglina iseloomustab nende kõrge tehnoloogiline tase ja suur täpsus. Enamikku nendest kasutatakse […] meditsiinilisel otstarbel.“

8

HS-i selgitav märkus rubriigi 9021 kohta näeb ette:

„IV.– Kuuldeaparaadid.

Need on üldjuhul elektriseadmed vooluahelaga, milles on üks või rohkem mikrofone (võimendajaga või ilma), vastuvõtja ja patarei. Vastuvõtjat võib kanda kõrva sees või kõrva taga, ka võib ta olla ette nähtud käega kõrva vastas hoidmiseks.

Siia kuuluvad ainult seadmed kurtuse vähendamiseks (kompenseerimiseks); sellepärast on siit välja arvatud sellised tooted nagu peatelefonid, konverentsisaalides ja mujal kasutatavad võimendid või telefonistide poolt kasutatavad kõne kuuldavuse parandamiseks.“

9

KN põhineb HS‑il.

10

Määruse nr 2658/87, muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) (edaspidi „määrus nr 2658/87“), artikli 3 lõige 1 sätestab:

„Igal [KN‑i] alamrubriigil on kaheksakohaline numbriline kood:

11

Määruse nr 2658/87 artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab Euroopa Komisjon igal aastal määruse vormis vastu KN‑i täieliku redaktsiooni koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastuvõetud meetmetest. Nimetatud määrust kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

12

Põhikohtuasja asjaoludele, mis leidsid aset ajavahemikul 8. juulist 2009 kuni 29. märtsini 2012 kohaldatavad KN‑i redaktsioonid tulenevad järjestikku komisjoni määrusest nr 1031/2008, komisjoni 30. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 948/2009 (ELT 2009, L 287, lk 1), komisjoni 5. oktoobri 2010. aasta määrusest (EL) nr 861/2010 (ELT 2010, L 284, lk 1) ja komisjoni 27. septembri 2011. aasta määrusest (EL) nr 1006/2011 (ELT 2011, L 282, lk 1). Kuna nendele asjaoludele kohaldatavate ja eelotsuse küsimuste seisukohast tähtsust omavate KN‑i sätete sõnastust üksteisele järgnevate redaktsioonidega ei muudetud, tuleb lähtuda KN‑i redaktsioonist, mis tuleneb määrusest nr 1031/2008.

13

KN‑i esimeses osas on esitatud eelsätted. Selle osa I jaos, mis sisaldab üldreegleid, A-osas „Kaupade [KN‑i] klassifitseerimise üldreeglid“ on sätestatud:

„Kaupade klassifitseerimine [KN‑i] toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

[…]

6. Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.“

14

KN‑i teises osas „Tollimaksude loend“ asub XVI jaotis „Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud“.

15

KN-i selle jaotise märkuses 1 m on öeldud järgmist:

16

KN-i XVI jaotises asub grupp 85 „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“.

17

KN-i grupis 85 asub rubriik 8544, mis on struktureeritud järgmiselt:

18

KN‑i teine osa sisaldab ka XVIII jaotist „Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; kellad; muusikariistad; nende osad ja tarvikud“.

19

Selles jaotises on grupp 90 pealkirjaga „Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud“, mille märkus 2 näeb ette:

„Kui märkusest 1 ei tulene teisiti, klassifitseeritakse käesoleva grupi masinate, seadmete, instrumentide jm toodete osad ja tarvikud vastavalt järgmistele reeglitele:

20

KN-i grupis 90 asub rubriik 9021, mis on struktureeritud järgmiselt:

21

Estron on kuuldeaparaatide valdkonnas ja sellega seotud valdkondades kutseline tarnija, kes tarnib kuuldeaparaatide tootjatele pistikühendusi.

22

Eelotsusetaotlusest selgub, et pistikühendust võib kirjeldada kui isoleeritud elektrijuhet, mis on varustatud pistikuga ja moodustab osa kuuldeaparaadist. Kuuldeaparaat on lülitusega elektriline abivahend, mis sisaldab mikrofoni, väga väikest kõlarit ja patareid. Mikrofon püüab kinni heli, mida seejärel võimendatakse ja edastatakse kõlarisse pistikühenduse kaudu, mille Estron on kuuldeaparaadi vastava mudeli tarbeks spetsiaalselt välja töötanud. Pistikühendus ühendab kuuldeaparaadi mikrofoni selle kõlariga ja edastab mikrofonist tuleva signaali kõlarisse pistikühenduse tekitatud akustiliste, heliliste, elektriliste ja mehaaniliste omadustega.

23

Põhikohtuasjas vaidluse all olevad pistikühendused koosnevad kahest juhtmest, millest kumbki omakorda koosneb seitsmest hõbetatud vasktraadist, mis on kokkukeerutatud, emailitud ja tinutatud. Elektrilised helisignaalid edastatakse pistikühenduse kaudu kuuldeaparaadi kõlarisse. Seejärel muundatakse heli ühes pistikühenduse otsas elektriimpulssideks ja teises otsas heliks.

24

Pistikühenduse mõlemas otsas on mitmest kontaktist koosnev pistik, kusjuures kontaktid on kohandatud täpselt konkreetse kuuldeaparaadi tüübi tarbeks eraldi projekteeritud elektriliste pistikühenduste järgi. Kuuldeaparaadi ühe mudeli pistikühendust ei saa kasutada koos aparaadi teise mudeliga.

25

Põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused termovormitakse, mille käigus toimub kuumutamine, mis võimaldab kõnealust toodet vormides anda sellele soovitav kuju, mis sobib inimese kõrva. Pistikühendused, mis ühendavad kuuldeaparaadi kõlarit ja mikrofoni, kinnitavad ka kuuldeaparaadi kõrva külge, hoides kuuldeaparaati täpselt sellisel kohal, kus see peaks olema, et tagada kasutajale toimiva kuuldeaparaadi kandmise võimalus. Põhikohtuasjas käsitletavaid püsiühendusi on iga mudeli tarbeks saadaval mitu erinevat suurust. Samuti vormitakse pistikühendus eraldi kas paremale või vasakule kõrvale sobivaks.

26

Ajavahemikul 8. juulist 2009 kuni 29. märtsini 2012 tegi Estron mitu tollivormistust, milles ta klassifitseeris põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused KN‑i alamrubriiki 90219010 kui „Kuuldeaparaatide osad ja tarvikud“, mis on tollimaksust vabastatud.

27

Pärast 6. juulil 2012 läbi viidud kontrolli otsustas SKAT (maksuhaldur, Taani) klassifitseerida põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused KN-i alamrubriiki 85444290, millele kehtib 3,3protsendiline tollimaks. Sellest tulenevalt määras maksuhaldur Estronile deklareeritud pistikühenduste eest kokku 825150,74 Taani krooni ((DKK) (ligikaudu 110500 eurot) suuruse tollimaksu.

28

Estron vaidlustas selle otsuse Landsskatterettenis (riiklik maksuvaidluste lahendamise komisjon, Taani), kes leidis oma 10. aprilli 2013. aasta otsuses, et need pistikühendused tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 90219010 ja sellest tulenevalt tühistas tollivõla.

29

Maksuministeerium vaidlustas selle otsuse eelotsusetaotluse esitanud kohtus väitega, et põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 8544. Ministeeriumi hinnangul tuli need pistikühendused klassifitseerida KN-i alamrubriiki 85444290„muud“.

30

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et põhikohtuasja pooled on ühel meelel selles, et põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused on kuuldeaparaadi osad vastavalt Euroopa Kohtu praktikale, mis käsitleb mõistet „osad“.

31

Eelotsusetaotlusest selgub, et Taani valitsuse sõnul ei tähenda asjaolu, et pistikühendused on kuuldeaparaadi osad, et need võiks klassifitseerida KN-i rubriiki 9021.

32

Taani valitsuse seisukoht on, et KN‑i grupi 90 märkuse 2 punktis a sisalduvas fraasis toodud viidet mõnele gruppide 84, 85, 90 või 91 rubriigile tuleb mõista kui viidet kaupadele, mis kuuluvad ühise tollitariifistiku neljakohalise koodiga rubriiki. Järelikult ei hõlma see viide kuue- ega kaheksakohalisi tollitariifistiku alamrubriike. Kuna põhikohtuasjas käsitletavaid pistikühendusi ei saa klassifitseerida mõnda KN‑i grupi 90 neljakohalise koodiga rubriiki, klassifitseeritakse need KN‑i grupi 90 märkuse 2 punkti a kohaselt KN‑i rubriiki 8544.

33

Seda grupi 90 märkuse 2 punkti a sõnasõnalist tõlgendust toetab ka KN‑i klassifitseerimise üldreegel 6, mis eristab „rubriike“„alamrubriikidest“, ning samuti toetavad seda KN-i rubriigi 85 märkused. Nimetatud grupp on jaotatud „märkusteks“, „alamrubriikide kohta käivateks märkusteks“ ja „lisamärkusteks“, mis puudutavad vastavalt nelja-, kuue- ja kaheksakohalisi koode.

34

Estron on seisukohal, et põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused on kuuldeaparaadi osad, nii nagu on mõistet „osa“ tõlgendatud Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikas, sealhulgas 15. veebruari 2007. aasta kohtuotsuses RUMA GmbH (C‑183/06, EU:C:2007:110, punkt 32). Selle kohtupraktika kohaselt tuleb põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused klassifitseerida KN‑i rubriiki 902140.

35

KN‑i rubriigi 902140 sõnastuse kohaselt välistatakse sellest siiski sõnaselgelt osad ja tarvikud: need klassifitseeritakse KN‑i rubriiki 902190. Seega peavad põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused Estroni hinnangul kuuluma alamrubriiki 90219010, mis määratleb „kuuldeaparaatide osad ja tarvikud“.

36

Estron ei ole nõus sellega, et põhikohtuasjas käsitletavaid pistikühendusi saab klassifitseerida maksuministeeriumi nimetatud KN‑i rubriiki 8544 pistikutega varustatud isoleeritud elektrijuhtmena. Asjaolu, et need pistikühendused on kuuldeaparaadi „osad“, nagu Euroopa Kohus on määratletud väljakujunenud praktikas, viitab sellele, et välistatud on nende klassifitseerimine „elektrijuhtmetena“. Lisaks näitavad pistikühenduse vorm, materjal ja kohandatud kontaktid, et need ühendused pole mitte isoleeritud elektrijuhtmed, vaid kuuldeaparaadi „osad“.

37

KN‑i grupi 90 märkuse 2 punkt a seda ei mõjuta. See märkus kehtib HS-i sätete ja KN‑i klassifitseerimise üldreegli 6 kohaselt nii neljakohaliste rubriikide kui ka kuuekohaliste alamrubriikide kohta. Osa, mis iseenesest on KN‑i grupi 90 alamrubriiki – nimelt KN‑i alamrubriiki 902190„muud“ – kuuluv kaup, tuleb seega klassifitseerida sellesse alamrubriiki.

38

Neil asjaoludel otsustas Vestre Landsret (läänepiirkonna apellatsioonikohus, Taani) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

39

Oma esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas KN‑i grupi 90 märkuse 2 punkti a tuleb koosmõjus kaupade KN‑i klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 tõlgendada nii, et selles sisalduv fraas „osad ja tarvikud, mis kaupadena kuuluvad mõnda selle grupi rubriiki või gruppi 84, 85 või 91“, viitab vaid nende gruppide neljakohalistele koodidele või viitab see ka nende gruppide kuue- ja kaheksakohalistele koodidele.

40

KN-i grupi 90 märkuse 2 punkt a näeb ette, et „osad ja tarvikud, mis kaupadena kuuluvad mõnda selle grupi rubriiki või gruppi 84, 85 või 91 (v.a rubriigid 8487, 8548 ja 9033), klassifitseeritakse kõigil juhtudel oma vastavatesse rubriikidesse“.

41

Taani valitsuse sõnul ei ole põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused ise kaup, mis kuuluks KN‑i grupi 90 neljakohalise koodiga rubriiki, vaid kaup, mis kuulub ainult KN‑i kaheksakohalise koodiga alamrubriiki 90219010, mis määratleb „kuuldeaparaatide osi ja tarvikuid“. Seega ei ole KN‑i grupis 90 neljakohalist koodi, mille sõnastus hõlmaks põhikohtuasjas käsitletavaid pistikühendusi. Samas on need pistikühendused ise kaup, mis kuulub KN‑i grupi 85 neljakohalisse rubriiki, nimelt rubriiki 8544 määratlusega „Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta)“.

42

Niisiis on oluline kindlaks teha, kas KN‑i grupi 90 märkuse 2 punkt a viitab vaid neljakohalistele koodidele või ka kuue- ja kaheksakohalistele koodidele.

43

Sellega seoses tuleb märkida, et nimetatud märkuse sõnastuses pole mitte mõistet „alamrubriik“, vaid mõiste „rubriik“.

44

Määruse nr 2658/87 artikkel 3 teeb aga vahet KN‑i „rubriikidel“ ja „alamrubriikidel“. Sellest sättest tuleneb, et KN sisaldab HS‑i rubriikide ja alamrubriikide kuuest numbrist koosnevat klassifikaatorit, millele lisanduvad seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN-i enda alajaotisi (vt selle kohta 20. novembri 2014. aasta kohtuotsus Rohm Semiconductor, C‑666/13, EU:C:2014:2388, punkt 3, ja 28. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Oniors Bio, C‑233/15, EU:C:2016:305, punkt 3).

45

See eristamine tuleneb ka KN‑ist enesest ja eelkõige sellesse klassifitseerimise üldreeglitest. Nii toimub KN‑i klassifitseerimise üldreegli 6 kohaselt kaupade klassifitseerimine ühe rubriigi alamrubriikidesse lähtuvalt nende alamrubriikide kirjeldustest ja alamrubriikide, jaotiste ja gruppide märkustest.

46

Niisiis selgub, et liidu seadusandja tahtis teha KN-i alamrubriikide vahel vahet ja mõiste „rubriik“ kasutamine KN‑i grupi 90 märkuse 2 punktis a tähendab seda, et see märkus ei viita „alamrubriikidele“.

47

Ka Euroopa Kohtu praktikast tuleneb ühelt poolt, et mõiste „rubriik“ viitab neljakohalistele koodidele, samas kui kuue- ja kaheksakohalisi koode tähistatakse mõistega „alamrubriik“. Teiselt poolt koosnevad KN‑i rubriigid kuue- ja kaheksakohalistest alamrubriikidest (vt selle kohta 9. juuni 2016. aasta kohtuotsus MIS, C‑288/15, EU:C:2016:424, punkt 30; 19. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Lutz, C‑556/16, EU:C:2017:777, punkt 39; 22. veebruari 2018. aasta kohtuotsus SAKSA, C‑185/17, EU:C:2018:108, punkt 32; 12. aprilli 2018. aasta kohtuotsus Medtronic, C‑227/17, EU:C:2018:247, punktid 39 ja 44, ning 6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Kreyenhop & Kluge, C‑471/17, EU:C:2018:681, punktid 8 ja 45).

48

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et KN‑i grupi 90 märkuse 2 punkti a tuleb koosmõjus kaupade KN‑i klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 tõlgendada nii, et selles sisalduv fraas „osad ja tarvikud, mis kaupadena kuuluvad mõnda selle grupi rubriiki või gruppi 84, 85 või 91“, viitab vaid nende gruppide neljakohalistele rubriikidele.

49

Oma teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas sellised pistikühendused nagu põhikohtuasjas käsitletavad tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 85444290, alamrubriiki 90214000 või alamrubriiki 90219010?

50

Selles osas on oluline ühelt poolt rõhutada, et nagu selgub muu hulgas käesoleva kohtuotsuse punktist 45, toimub KN‑i klassifitseerimise üldreeglite kohaselt kaupade ametlik klassifitseerimine ühe rubriigi alamrubriikidesse lähtuvalt nende alamrubriikide kirjeldustest ja alamrubriikide, jaotiste ja gruppide märkustest, kusjuures jaotiste, gruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil (vt selle kohta 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Profit Europe, C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564, punkt 25).

51

Teiselt poolt tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt õiguskindluse ning hõlpsa kontrolli huvides kauba tariifsel klassifitseerimisel otsustava tähtsusega kriteeriumi otsida üldiselt kauba objektiivsete tunnuste ning omaduste hulgast, nii nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi kirjelduses ning jaotiste või gruppide märkustes (12. juuni 2014. aasta kohtuotsus Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punkt 34, ja 25. veebruari 2016. aasta kohtuotsus G. E. Security, C‑143/15, EU:C:2016:115, punkt 44).

52

Lisaks võib Euroopa Kohtu praktika kohaselt olla toote otstarve objektiivne klassifitseerimiskriteerium, kui see tuleneb nimetatud toote olemusest, mida omakorda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt 17. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Sonos Europe, C‑84/15, EU:C:2016:184, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

53

Eelotsusetaotluse põhjal näib olevat selge, et põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused on kuuldeaparaadi osad.

54

Selles osas tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et mõiste „osa“ eeldab sellise terviku olemasolu, mille toimimise seisukohalt on osad hädavajalikud (vt selle kohta 15. veebruari 2007. aasta kohtuotsus RUMA, C‑183/06, EU:C:2007:110, punkt 31; 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus HARK, C‑450/12, EU:C:2013:824, punktid 36 ja 37, ning 20. novembri 2014. aasta kohtuotsus Rohm Semiconductor, C‑666/13, EU:C:2014:2388, punktid 44 ja 45).

55

Mis puutub KN‑i alamrubriiki 90214000, siis näib, et põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused ei saa mingil juhul sellesse alamrubriiki kuuluda, kuna see hõlmab kuuldeaparaate „v.a nende osad ning tarvikud“.

56

Samas viitab KN‑i alamrubriik 90219010 sõnaselgelt kuuldeaparaatide osadele ja tarvikutele.

57

Põhikohtuasjas käsitletavate pistikühenduste tariifse kvalifikatsiooni kindlakstegemiseks tuleb meelde tuletada, et ühelt poolt aitavad HS‑i ja teiselt poolt KN‑i selgitavad märkused oluliselt kaasa, olgugi et need selgitavad märkused on tõlgendavat laadi ja neil puudub siduv õigusjõud (vt selle kohta 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Stryker EMEA Supply Chain Services, C‑51/16, EU:C:2017:298, punkt 45).

58

Lisaks tuleb tõdeda, et nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 40 sai märgitud, näeb KN‑i grupi 90 märkuse 2 punkt a ette, et „osad ja tarvikud, mis kaupadena kuuluvad mõnda selle grupi rubriiki või gruppi 84, 85 või 91 (v.a rubriigid 8487, 8548 ja 9033), klassifitseeritakse kõigil juhtudel oma vastavatesse rubriikidesse“.

59

Esimesele küsimusele antud vastust arvestades tuleb analüüsida, kas põhikohtuasjas käsitletavaid pistikühendusi tuleb käsitada kuuluvana KN‑i rubriiki 8544, kus asuvad „isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta)“ või kuuluvana KN‑i rubriiki 9021, kus asuvad „ortopeedilised abivahendid (sh kargud, kirurgilised vööd ja songavööd); lahased ja muud abivahendid luumurdude raviks; proteesid; kuuldeaparaadid jms kaasaskantavad või kehasse implanteeritud füüsilisi puudeid kompenseerivad abivahendid“.

60

Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et KN‑i rubriik 9021 viitab sõnaselgelt vaid „kuuldeaparaatidele“, mitte aga nende osadele. Samas, nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 56 ja 57, viitab KN‑i alamrubriik 90219010 sõnaselgelt „kuuldeaparaatide osadele ja tarvikutele“, mis on pealegi sõnaselgelt KN‑i alamrubriigi 90214000 alt välistatud. Nende kahe alamrubriigi sõnastused on niisiis põhjendatud ideega, et KN-i rubriik 9021 hõlmab kuuldeaparaatide osad ja tarvikud. Lisaks viitavad KN‑i XVIII jaotise ja grupi 90 sõnastused sõnaselgelt nendes nimetatud seadmete „osadele ja tarvikutele“.

61

Teiseks tuleb tõdeda, et HS-i selgitav märkus rubriigi 9021 kohta viitab kuuldeaparaatidele. Selle märkuse kohaselt on need üldjuhul elektriseadmed „vooluahelaga“, milles on üks või rohkem mikrofone (võimendajaga või ilma), vastuvõtja ja patarei.

62

Mis kolmandaks puutub KN‑i rubriiki 9021, siis Euroopa Kohus on juba leidnud – tuginedes muu hulgas HS‑i selgitavale märkusele grupi 90 kohta –, et kõnealusesse KN‑i rubriiki tuleb klassifitseerida tooted, mida iseloomustab peamiselt nende kõrge tehnoloogiline tase ja suur täpsus, mis eristab neid tavatoodetest (vt selle kohta 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Stryker EMEA Supply Chain Services, C‑51/16, EU:C:2017:298, punkt 47).

63

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest, mis on ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktides 22–25, näib aga ilmnevat, et sellised pistikühendused, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, erinevad tavatoodetest nende objektiivsete tunnuste ja omaduste ning eelkõige isoleeritud traadi, kaablite ja muude isoleeritud elektrijuhtmete poolest – mida on nimetatud KN‑i rubriigis 8544 – nende kõrgtehnoloogilise taseme ja suure täpsuse tõttu, võttes arvesse nende valmistamismeetodit ja funktsiooni spetsiifikat.

64

Neljandaks on oluline arvesse võtta selliste toodete nagu põhikohtuasjas käsitletavad pistikühendused otstarvet, kuna see otstarve võib – nagu ilmneb käesoleva kohtuotsuse punktist 52 – olla objektiivne klassifitseerimiskriteerium juhul, kui see tuleneb nimetatud toote olemusest, mida omakorda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel.

65

Käesoleval juhul näib ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest tulenevat, et sellised pistikühendused nagu põhikohtuasjas käsitletavad on konkreetselt kuuldeaparaatide jaoks kohandatud. Pealegi ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud pistikühendused on konkreetselt mõeldud kuuldeaparaadi külge kinnitamiseks.

66

Seega tuleneb KN‑i grupi 90 märkuse 2 punktist a, et sellised pistikühendused nagu põhikohtuasjas käsitlevad võivad kuuluda KN‑i rubriiki 9021. Kuna KN‑i alamrubriik 90219010 viitab sõnaselgelt sellistele kuuldeaparaatide osadele ja tarvikutele, siis võib sellised pistikühendused nimetatud alamrubriiki klassifitseerida.

67

Samas tuleb märkida, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne kõnealuste toodete ise klassifitseerimise asemel pigem liikmesriigi kohtule nende kriteeriumide selgitamine, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KN‑i klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Niisiis on eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerimiseks igal juhul paremas olukorras (12. juuni 2014. aasta kohtuotsus Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punkt 27, ja 25. veebruari 2016. aasta kohtuotsus G. E. Security, C‑143/15, EU:C:2016:115, punkt 41).

68

Nimelt tähendab selliste pistikühenduste tariifne klassifitseerimine nagu põhikohtuasjas käsitletavad liidu õiguse kohaldamist konkreetsel juhtumil. Siiski tuleb tõdeda, et kui Euroopa Kohtusse pöördutakse ELTL artikli 267 alusel, siis on Euroopa Kohus pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad nii aluslepingute tõlgendamist kui ka liidu institutsioonide õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist.

69

Seega tuleb põhikohtuasjas käsitletavad tooted klassifitseerida eelotsusetaotluse esitanud kohtul, võttes arvesse Euroopa Kohtule esitatud küsimustele antavates vastustes sisalduvaid aspekte.

70

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb põhikohtuasjas käsitletavad kuuldeaparaatide pistikühendused klassifitseerida, võttes arvesse Euroopa Kohtule esitatud küsimustele antavates vastustes sisalduvaid aspekte.

71

Oma kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas KN‑i XVI jaotise märkuse 1 punkti m tuleb tõlgendada nii, et juhul kui kaup kuulub gruppi 90, ei saa see samal ajal kuuluda KN‑i gruppidesse 84 ja 85.

72

KN‑i XVI jaotise märkuse 1 punkt m sätestab, et sellesse jaotisesse ei kuulu KN‑i grupi 90 tooted.

73

Tuleb tõdeda, et KN‑i XVI jaotises asuvad KN‑i grupid 84 ja 85. Mis puutub KN‑i gruppi 90, siis see kuulub KN‑i XVIII jaotisesse.

74

KN‑i XVI jaotise märkuse 1 punkti m sõnastusest tuleneb, et kui kaup kuulub gruppi 90, ei saa see kuuluda KN‑i nimetatud jaotisesse.

75

Sellest järeldub, et kui kaup kuulub KN‑i gruppi 90, siis on KN‑i XVI jaotise märkuse 1 punkti m kohaselt välistatud, et see võiks kuuluda ka KN‑i gruppidesse 84 ja 85, mis asuvad KN‑i XVI jaotises.

76

Eeltoodut arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et KN‑i XVI jaotise märkuse 1 punkti m tuleb tõlgendada nii, et juhul kui kaup kuulub KN‑i gruppi 90, ei saa see samal ajal kuuluda KN‑i gruppidesse 84 ja 85.

77

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab: