1.

Käesolev kohtuasi on saanud alguse vaidlusest, mille pooled on endine lepinguline töötaja SC ja Euroopa Liidu õigusriigimissioon Kosovos (edaspidi „Eulex Kosovo“), mis on liidu rahvusvaheline missioon ühise välis‑ ja julgeolekupoliitika (edaspidi „ÜVJP“) raames.

2.

Tuginedes SC ja Eulex Kosovo vahelises töölepingus sisalduvale kohtualluvusklauslile, mille kohaselt on pädevus liidu kohtutel, esitas SC Euroopa Liidu Üldkohtule ELTL artikli 272 alusel hagi, paludes lugeda õigusvastaseks selle missiooni otsused, et SC ei läbinud sisekonkurssi ja tema töölepingut ei pikendata, ning nõudes ELTL artikli 340 alusel liidu lepingulisest ja lepinguvälisest vastutusest tulenevalt kahju hüvitamist.

3.

Käesoleva apellatsioonkaebuse on SC esitanud Üldkohtu 19. septembri 2018. aasta kohtumääruse SC vs. Eulex Kosovo (T‑242/17, EU:T:2018:586, edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus“) peale, millega Üldkohus jättis SC hagi rahuldamata. Ta on tõstatanud kolm peamist küsimust, mis puudutavad esiteks ELTL artiklist 272 tulenevat Euroopa Kohtu pädevust ÜVJP valdkonnas; teiseks ELTL artiklite 263 ja 272 erinevust, ning kolmandaks võimalust kvalifitseerida ELTL artikli 272 alusel esitatud lepinguhagi ümber ELTL artiklil 263 põhinevaks tühistamishagiks.

4.

Käesolev apellatsioonkaebus on seotud mõningate teiste Euroopa Kohtu menetluses olevate kohtuasjadega, kus on tõstatatud samalaadsed, ehkki mitte täpselt samasugused küsimused, mis puudutavad ELTL artiklite 263 ja 272 erinevust, samuti tõhusa kohtuliku kaitse tagamist hagejatele vaidlustes liidu institutsioonide ja organitega ning selguse tagamist asjakohaste menetlusvõimaluste kohta, mida sellistel puhkudel kasutada. ( 2 )

5.

Põhimõtteliselt on Euroopa Kohtul käesolevas asjas võimalus kujundada oma praktikat ELTL artikli 272 kohaldamise ning selle sätte ja ELTL artikli 263 vahelise suhte kohta liidu aluslepingutega ette nähtud õiguskaitsesüsteemis. Sellel kohtuasjal on ka suur praktiline tähtsus liidu välistegevusele ja liidu rahvusvaheliste missioonide toimimisele kogu maailmas.

6.

Menetluse tausta, nagu seda on kirjeldatud vaidlustatud kohtumääruse punktides 1–15, võib käesolevas asjas kokku võtta järgmiselt. Vajalikud on mõningad sissejuhatavad märkused ühise julgeoleku‑ ja kaitsepoliitika missioonide ja Eulex Kosovo kohta (A jagu) ning SC ja Eulex Kosovo vahelise lepingusuhte kohta (B jagu), misjärel saab asuda käsitlema Üldkohtu menetluseni viinud sündmusi (C jagu).

7.

EL lepingu V jaotisega ette nähtud ÜVJP valdkonnas annab ühine julgeoleku‑ ja kaitsepoliitika (edaspidi „ÜJKP“) ( 3 ) liidule operatiivse tegutsemise võime tsiviil‑ ja sõjaliste missioonide saatmiseks liidust väljapoole, et täita mitmesuguseid ülesandeid, mille hulka kuuluvad konfliktide ennetamine ja rahutagamine. ( 4 ) ÜJKP missioonide „eesmärk on reageerida väliskonfliktidele ja kriisidele, kui neid tekib, suurendada partnerite võimekust ning lõppeesmärgina kaitsta välistegevuse kaudu Euroopa Liitu ja tema kodanikke“. ( 5 ) Uuemate dokumentide andmetel on praegu käigus 16 ÜJKP missiooni –10 tsiviil‑ ja 6 sõjalist missiooni –, mille isikkoosseisus on 5000 inimest mitmel pool maailmas. ( 6 )

8.

ÜJKP missioonide ja nende personali õiguslik seisund on teistsugune kui teistes liidu välistegevuse raamesse kuuluvates üksustes. ( 7 ) Eeskätt on ÜJKP missioonid seotud Euroopa välisteenistusega (edaspidi „välisteenistus“), ( 8 ) mis on liidu diplomaatiline teenistus ja abistab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja“) ühise välis‑ ja julgeolekupoliitika elluviimisel. Siiski ei ole kogu ÜJKP missioonide personal osa välisteenistusest, mille personal kuulub liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) ja muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „teenistustingimused“) reguleerimisalasse. ( 9 ) Samuti ei ole ÜJKP missioonid liidu delegatsioonid, mis on moodustatud ELTL artikli 221 alusel liitu esindama ja mille tegevuse eest vastutab põhimõtteliselt delegeeriv liidu institutsioon. ( 10 ) Ja samuti ei peeta ÜJKP missioone vormiliselt liidu asutusteks ÜJKP valdkonnas, nagu seda on Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa Liidu Satelliidikeskus, millel on omaenda personalieeskirjad või mille personal kuulub personalieeskirjade või teenistustingimuste reguleerimisalasse. ( 11 )

9.

Eulex Kosovo on ÜJKP missioon, mis moodustati nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeetmega 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO, ( 12 ) mida on viimati muudetud nõukogu 8. juuni 2018. aasta otsusega (ÜVJP) 2018/856 ( 13 ). Ühismeedet 2008/124 on korduvalt pikendatud ja praegune Eulex Kosovo mandaat lõpeb 14. juunil 2020. Eulex Kosovo on seni suurim ÜJKP tsiviilmissioon. ( 14 )

10.

Ühismeetme 2008/124 artikli 2 kohaselt on Eulex Kosovo üldine eesmärk „toeta[da] Kosovo valitud õigusriigi institutsioone, et saavutada suurem tulemuslikkus, jätkusuutlikkus, mitmerahvuselisus ja vastutus, mis on vaba poliitilisest sekkumisest ning täielikult kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusstandardite ja Euroopa parimate tavadega, […] eesmärgiga anda järelejäänud ülesanded üle muudele pikaajalistele ELi vahenditele ja vabaneda järk-järgult ülejäänud täidesaatvatest volitustest“.

11.

Ühismeetme 2008/124 artiklite 7 ja 8 kohaselt juhib ja kontrollib Eulex Kosovot strateegilisel tasandil tsiviiloperatsiooni ülem, kohapeal aga missiooni juht, kes vastutab missiooni koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest. ( 15 )

12.

Ühismeetme 2008/124 artikli 9 lõikes 2 on sätestatud, et Eulex Kosovo koosneb peamiselt liikmesriikide või ELi institutsioonide lähetatud isikkoosseisust. Iga liikmesriik või ELi institutsioon katab oma isikkoosseisu lähetamisega seotud kulud, sealhulgas teatavad sõidukulud, hüvitised, töötasud ja tervisekindlustuse. ( 16 )

13.

Ühismeetme 2008/124 muudetud redaktsiooni ( 17 ) artikli 9 lõike 3 kohaselt võib Eulex Kosovo vajaduse korral võtta lepingu alusel tööle ka rahvusvahelisi tsiviilisikkoosseisu ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid, kui liikmesriikide lähetatud töötajad ei taga nõutavate ülesannete täitmist. ( 18 )

14.

Ühismeetme 2008/124 muudetud redaktsiooni ( 19 ) artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töötingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse Eulex Kosovo ja asjaomase isikkoosseisu liikme vahel sõlmitud lepinguga.

15.

Ühismeetme 2008/124 artiklis 15a, mis lisati nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsusega 2014/349, ( 20 ) on ette nähtud, et Eulex Kosovol on selle ühismeetme rakendamiseks õigus hankida teenuseid ja asju, sõlmida lepinguid ja halduskokkuleppeid, värvata töötajaid, omada arvelduskontosid, omandada ja võõrandada vara, ennast kohustustest vabastada ning olla kohtus menetlusosaliseks.

16.

SC on endine Eulex Kosovo rahvusvahelise lepingulise isikkoosseisu liige.

17.

SC töötas Eulex Kosovos prokurörina viie järjestikuse tähtajalise töölepingu alusel: 1) 4. jaanuarist 2014 kuni 14. juunini 2014; 2) 15. juunist 2014 kuni 14. oktoobrini 2014; 3) 15. oktoobrist 2014 kuni 14. juunini 2015; 4) 15. juunist 2015 kuni 14. juunini 2016, ja 5) 15. juunist 2016 kuni 14. novembrini 2016.

18.

Esimese ja teise töölepingu punktis 21 oli ette nähtud, et nendest lepingutest tulenevaid või nendega seotud vaidlusi on pädevad lahendama Brüsseli kohtud Belgias. Kolmanda, neljanda ja viienda töölepingu punktis 21 oli ette nähtud, et nendest lepingutest tulenevaid või nendega seotud vaidlusi on ELTL artikli 272 alusel pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus.

19.

Töölepingud sisaldavad tingimusi, mille kohaselt on Eulex Kosovo operatsiooniplaan (Operation Plan; edaspidi „OPLAN“), operatsioonide kontseptsioon (Concept of Operations; edaspidi „CONOPS“), käitumis- ja distsipliinijuhend (Code of Conduct; edaspidi „käitumis- ja distsipliinijuhend“) ja standardne tegevuskava (Standard Operating Procedures; edaspidi „tegevuskava“) nende lepingute lahutamatud osad. ( 21 ) Need on Eulexi Kosovo mandaadi täitmiseks ette nähtud kesksed planeerimis‑ ja korraldusdokumendid ning üldjuhul ei ole üldsusel võimalik nendega tutvuda. ( 22 )

20.

Töölepingutes on märgitud, et lepingule alla kirjutades kinnitab töötaja oma nõustumist lepingus ja selle lisades ette nähtud tingimuste ja põhimõtetega ning vastuolude korral loetakse leping ülimuslikuks muu hulgas OPLANi, CONOPSi, käitumis- ja distsipliinijuhendi ja tegevuskava suhtes. ( 23 )

21.

Samuti on töölepingute punktis 20 märgitud, et pooltevahelised vaidlused, mis võivad tekkida „seoses lepingu täitmise tõlgendamisega“, antakse lahendada vahekohtuorganile, kuid see ei piira vaidluse lahendamist Euroopa Liidu Kohtus.

22.

SC esitas 28. aprillil 2014 Eulex Kosovole vaide seoses tema kohta 14. aprillil 2014 koostatud esimese hindamisaruandega (edaspidi „hindamisaruanne“). Selles vaides ei nõustunud SC hinnangutega, mida olid nimetatud aruandes andnud tema ülemused, sealhulgas tema otsene ülemus Eulex Kosovo peaprokurör J. Novotna, ja heitis ette ka hindamismenetluses üldiselt toime pandud rikkumisi. Missiooni juht rahuldas selle vaide 12. augusti 2014. aasta otsusega ja tühistas hindamisaruande.

23.

Eulex Kosovo personaliosakonna juht (edaspidi „personaliosakonna juht“) teatas 26. juuni 2014. aasta kirjas SC‑le, et prokuröri ametikohale korraldatakse sisekonkurss (edaspidi „2014. aasta sisekonkurss“). Selles kirjas oli muu hulgas märgitud, et pärast Eulex Kosovo tegevusvajaduste ülevaatamist ja OPLANi heakskiitmist liikmesriikide poolt 24. juunil 2014 on Eulex Kosovo ümber struktureeritud, mistõttu vähenes vabade ametikohtade arv. SC osales sellel konkursil, kuid edutult.

24.

SC esitas 25. augustil 2014 Eulex Kosovole vaide 2014. aasta sisekonkursi tulemuste peale. Selles vaides heitis SC ette muu hulgas temaga vestelnud kolleegiumi koosseisu ja J. Novotna kuulumist sellesse, kuna too oli seotud vaidega, mille SC oli esitanud hindamisaruande peale, ja oli SC väitel tema suhtes erapoolik. Missiooni juht rahuldas selle vaide 4. septembri 2014. aasta otsusega ja tühistas 2014. aasta sisekonkursi tulemuse põhjendusel, et kahel kolleegiumi liikmel oli sama kodakondsus ja see oli vastuolus personalivaliku tegevuskavaga.

25.

Eulex Kosovo palus 2014. aastal, et SC teeks sõidueksami. Nimetatud aastal kukkus SC sellel eksamil kolm korda läbi. Oktoobris 2014 esitas SC personaliosakonna juhile dokumendid tema kätt puudutava puude kohta. Novembris 2015 ja veebruaris 2016 palus Eulex Kosovo veel kord, et SC teeks sõidueksami.

26.

Personaliosakonna juht teatas SC‑le 24. juuni 2016. aasta kirjas, et prokuröri ametikohale korraldatakse uus sisekonkurss (edaspidi „2016. aasta sisekonkurss“). Selles kirjas oli muu hulgas märgitud, et pärast Eulex Kosovo tegevusvajaduste ülevaatamist ja OPLANi heakskiitmist liikmesriikide poolt 17. juunil 2016 ning siirdamiskava heakskiitmist tsiviiloperatsioonide ülema poolt 20. juunil 2016 on Eulex Kosovo ümber struktureeritud, mistõttu vähenes vabade ametikohtade arv.

27.

19. juulil 2016 vestles SCga 2016. aasta sisekonkursi valikukomisjon J. Novotna eesistumisel. Vestluse eel ja kestel esitas SC vastuväiteid selle komisjoni koosseisu suhtes põhjendusel, et J. Novotna oli seotud SC kahe varasema vaidega hindamisaruande ja 2014. aasta sisekonkursi suhtes.

28.

Personaliosakonna juht teatas 30. septembri 2016. aasta kirjas SC‑le, et ta ei läbinud 2016. aasta sisekonkurssi edukalt (edaspidi „otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta“) ning seetõttu lõpeb tema tööleping 14. novembril 2016 ja seda ei pikendata (edaspidi „otsus jätta tööleping pikendamata“) (koos edaspidi „vaidlusalused otsused“).

29.

SC esitas 10. oktoobril 2016 Eulex Kosovole vaide vaidlusaluste otsuste peale. SC väidete sisu oli see, et kuna 2016. aasta sisekonkursi valikukomisjonis oli J. Novotna, oli menetlus ebaõiglane ja ebatäpne ning seetõttu vastuolus personalivaliku tegevuskava, samuti ümberkorraldamise põhimõtete ja menetluse tegevuskavaga (edaspidi „ümberkorraldamise tegevuskava“) tingimustega.

30.

Missiooni juht jättis 31. oktoobri 2016. aasta otsusega selle vaide rahuldamata, asudes seisukohale, et personalivaliku põhimõtteid ei ole rikutud. Selles otsuses märkis missiooni juht muu hulgas, et erapoolikust ega huvide konflikti ei ole ilmnenud. Samuti märkis missiooni juht, et OPLANi lisa 13 kohaselt peavad täiteosakonna juhataja ja Eulex Kosovo peaprokurör valikukomisjoni kuuluma ning see komisjon peab olema kõikide kandidaatide puhul sama.

31.

Selle otsuse peale esitas SC 1. novembril 2016 missiooni juhile taotluse algatada vahekohtumenetlus vastavalt tema töölepingu punktile 20. Missiooni juht jättis 14. novembri 2016. aasta kirjaga selle taotluse rahuldamata.

32.

SC esitas 25. aprillil 2017 Üldkohtule hagi, paludes kohtul:

33.

SC hagiavaldus oli jaotatud kaheks osaks. Esimene osa käsitles ELTL artiklil 272 põhinevat nõuet, mis koosnes viiest väitest. ( 24 ) Teine osa käsitles ELTL artiklil 340 põhinevat nõuet hüvitada kahju, mis tulenes Eulex Kosovo lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste rikkumisest.

34.

Eraldi dokumendis, mis esitati 24. augustil 2017, esitas Eulex Kosovo vastuväite vastuvõetamatuse kohta, väites sisuliselt, et Üldkohus ei ole pädev seda hagi lahendama, sest see on osaliselt seotud lepingutega, milles on nähtud ette Brüsseli kohtute pädevus. SC esitas 20. oktoobril 2017 oma seisukohad selle vastuväite kohta.

35.

Vaidlustatud kohtumäärusega jättis Üldkohus SC hagi tervikuna rahuldamata. Üldkohus otsustas oma kodukorra artikli 126 alusel, et see hagi on ühes osas ilmselgelt vastuvõetamatu ja teises osas ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu (vaidlustatud kohtumääruse punktid 22, 23 ja 77), ilma et oleks vaja uurida Eulex Kosovo vastuväidet vastuvõetamatuse kohta.

36.

Vaidlustatud kohtumääruses sedastas Üldkohus, et hagi on struktureeritud neljaks nõudeks (vaidlustatud kohtumääruse punktid 24–30). Kõigepealt jättis ta rahuldamata kolmanda nõude (vaidlustatud kohtumääruse punktid 31–52), tuvastades sisuliselt, et neid otsuseid ei saa vaidlustada ELTL artikli 272 alusel, ja isegi kui kvalifitseerida see nõue ümber ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagiks, on see esitatud pärast ettenähtud tähtaja möödumist.

37.

Üldkohus jättis rahuldamata ka esimese ja teise nõude, mis puudutasid lepingulist ja lepinguvälist vastutust (vaidlustatud kohtumääruse punktid 53–69), ning neljanda nõude, mis puudutas kahju hüvitamist (vaidlustatud kohtumääruse punktid 70–76), osalt ilmselge vastuvõetamatuse ja osalt ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu. Samuti mõistis ta kohtukulud välja SC‑lt.

38.

Kajastan vaidlustatud kohtumääruse põhjendusi järgnevalt vajadust mööda, analüüsides apellatsioonkaebuses esitatud väiteid.

39.

Apellatsioonkaebuses, mis on esitatud 23. novembril 2018, palub SC Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtumäärus, rahuldada hagi, välja arvatud selle viiendat väidet puudutav osa, ( 25 ) või teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtule sisuliseks arutamiseks. Samuti palub SC Euroopa Kohtul mõista kohtukulud välja Eulex Kosovolt.

40.

Eulex Kosovo palub 7. mail 2019 esitatud vastuses apellatsioonkaebusele Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata või teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtule sisuliseks arutamiseks. Samuti palub ta Euroopa Kohtul mõista kohtukulud välja SC‑lt.

41.

Euroopa Kohtu president jättis 22. mail 2019 rahuldamata SC taotluse esitada repliik.

42.

Euroopa Kohtu istungil, mis peeti 6. novembril 2019, osalesid SC ja Eulex Kosovo.

43.

SC on esitanud apellatsioonkaebuses viis väidet. Esimene väide põhineb ELTL artikli 272 alusel esitatud kolmanda nõude ümberkvalifitseerimisel ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagiks. Teine väide põhineb ELTL artiklist 272 tuleneva pädevuse tunnistamata jätmisel. Kolmas väide põhineb sellel, et ei käsitletud mitmeid argumente peamiselt tegevuskava rikkumise kohta. Neljas väide põhineb sellel, et vaidlusalustest otsustest tulenenud kahju hüvitamise nõudeid peeti vääralt vastuvõetamatuteks põhjendusel, et nende otsuste peale esitatud tühistamishagi on vastuvõetamatu. Viies väide põhineb sellel, et korduvatest sõidueksami tegemise nõuetest tulenenud kahju hüvitamise nõuet hinnati vääralt.

44.

Keskendun oma analüüsis järgnevalt esimesele ja teisele apellatsioonkaebuse väitele (vastupidises järjekorras), millega tuleb minu arvates nõustuda. Apellatsioonkaebuse kolmanda ja neljanda väite tulemus aga oleneb sisuliselt Euroopa Kohtu otsusest apellatsioonkaebuse esimese ja teise väite kohta. Nimelt heidab SC apellatsioonkaebuse kolmanda väitega seoses Üldkohtule ette, et ta konkreetselt ei analüüsinud SC argumente tegevuskava rikkumise kohta; kuna need argumendid olid esitatud Üldkohtus vastuvõetamatuks tunnistatud nõude põhjenduseks, ei saa see väide olla edukas, kui Euroopa Kohus lükkab apellatsioonkaebuse teise väite tagasi. Apellatsioonkaebuse neljanda väitega seoses heidab SC Üldkohtule ette järeldust, et teatavad nõuded olid vastuvõetamatud põhjusel, et need olid tihedalt seotud tühistamisnõudega, mis tunnistati vastuvõetamatuks, samas kui Üldkohus kvalifitseeris ELTL artikli 272 alusel esitatud vastuvõetava hagi ekslikult ümber ELTL artikli 263 alusel esitatud vastuvõetamatuks hagiks; seega ei saa nimetatud väide olla edukas, kui Euroopa Kohus lükkab apellatsioonkaebuse esimese ja teise väite tagasi. Sellepärast olen seisukohal, et kolmandat ja neljandat apellatsioonkaebuse väidet ei ole vaja käesolevas ettepanekus eraldi käsitleda. Apellatsioonkaebuse viies väide näib olevat õiguslikult põhjendamatu. Nendel asjaoludel asun seisukohale, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb osaliselt tühistada ning asi Üldkohtule tagasi saata.

45.

Enne kui asun hindama apellatsioonkaebuse väiteid (B, C ja D jaod), on vaja kontrollida Euroopa Kohu pädevust käesolevat asja arutada (A jagu).

46.

Menetlusosalised ei ole vaidlustanud Euroopa Kohtu pädevust käesolevat asja arutada. ( 26 ) Siiski peab Euroopa Kohus väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tõstatama liidu kohtute pädevuse küsimuse omal algatusel ka siis, kui ükski menetlusosaline ei ole palunud tal seda teha. ( 27 )

47.

Kuna Eulex Kosovo on ÜVJP valdkonnas tegutsev ÜJKP missioon, näib olevat vaja esmalt analüüsida, kas ELTL artiklist 272 tulenevat Euroopa Kohtu pädevust võivad mõjutada ELL artikli 24 lõike 1 ja ELTL artikli 275 esimese lõigu normid, mis piiravad liidu kohtute pädevust ÜVJP valdkonnas. Seejärel käsitlen ELTL artiklist 272 tulenevat Euroopa Kohtu pädevuse ulatust seoses SC ja Eulex Kosovo vaheliste töölepingutega ning Eulex Kosovo õigust käesolevas menetluses osaleda.

48.

Alustuseks tuleb täheldada, et Euroopa Kohtul näib seni puuduvat praktika, mis konkreetselt käsitleks liidu kohtute pädevust ELTL artiklil 272 põhinevates kohtuasjades seoses nende kohtute pädevuse suhtes seatud piirangutega ÜVJP valdkonnas.

49.

Nagu Euroopa Kohus on märkinud, ei kuulu ÜVJPga seotud sätted ning nende alusel vastuvõetud aktid ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimasest lausest ja ELTL artikli 275 esimesest lõigust tulenevalt üldjuhul liidu kohtute pädevusse. ( 28 ) Kuna nende sätetega on kehtestatud erand ELL artikliga 19 Euroopa Kohtule antud üldisest pädevusest, tuleb neid tõlgendada kitsalt. ( 29 )

50.

Samuti on olemas kohtupraktika, mis käsitleb ÜVJPga seotud kohtuliku pädevuse küsimusi ja mille kohaselt ei tähenda ühe või teise juhtumi asjaolude seotus ÜVJPga automaatselt ELL artikli 24 lõikega 1 ja ELTL artikliga 275 Euroopa Kohtu pädevuse suhtes seatud piirangute kohaldatavust. ( 30 ) Kuna see kohtupraktika puudutab osaliselt ÜJKP missioone, on kasulik tõsta esile teatavate kohtuotsuste punktid, mis on käesoleva asja seisukohast olulisimad.

51.

Näiteks kinnitas Euroopa Kohus oma otsuses Elitaliana vs. Eulex Kosovo ( 31 ) liidu kohtute pädevust lahendada tühistamishagi ja kahju hüvitamise hagi, mille hageja esitas Eulex Kosovo otsuse peale sõlmida helikopteriteenuste hankeleping teise pakkujaga. Euroopa Kohus tuvastas, et vaidlusalused meetmed, mille tühistamist taotleti riigihankeid reguleerivate liidu õigusnormide rikkumise põhjal, olid seotud riigihankelepingu sõlmimise otsusega, millest tulenes liidu eelarveline kulu, ja seega kuulus vaidlusalune leping liidu finantsmääruse sätete kohaldamisalasse. ( 32 ) Nendel asjaoludel märkis Euroopa Kohus, et ELL artikli 24 lõige 1 ja ELTL artikkel 275 ei välista tema pädevust tõlgendada ja kohaldada hangete valdkonnas finantsmääruse sätteid.

52.

Samuti kinnitas Euroopa Kohus oma otsuses H vs. nõukogu jt ( 33 ) liidu kohtute pädevust lahendada tühistamishagi ja kahju hüvitamise hagi, mille on esitanud lähetatud isik, kes kuulub ÜJKP tsiviilmissiooni, nimelt Euroopa Liidu politseimissiooni Bosnias ja Hertsegoviinas isikkoosseisu, missiooni juhi otsuse peale viia see isik uuesti üle ametikohale piirkondlikus büroos. Euroopa Kohus otsustas, et kuigi vaidlusalused otsused kuuluvad ÜVJP konteksti ja on seotud operatiivtegevusega ÜVJP raames, kujutavad need endast ka personalihalduse akte, nagu kõik samalaadsed otsused, mille on vastu võtnud liidu institutsioonid oma pädevuse teostamise raames. Nendel asjaoludel ei ole ÜVJP valdkonnas kehtestatud Euroopa Kohtu pädevuse piirangutega vastuolus liikmesriikide lähetatud isikkoosseisu liikmetega seotud personalihalduse aktide õiguspärasuse kontroll, kui liidu kohtud on ELTL artikli 270 alusel pädevad kontrollima selliste aktide õiguspärasust, kui need puudutavad liidu institutsioonide lähetatud isikkoosseisu liikmeid. Muidu võib olukorras, kus üks ja sama kohapealseid operatsioone käsitlev personalihalduse akt puudutab ühtaegu liikmesriikide lähetatud isikkoosseisu liikmeid ja liidu institutsioonide lähetatuid, esimesena nimetatute suhtes tehtud otsus osutuda kokkusobimatuks sellega, mis on tehtud teisena nimetatute suhtes.

53.

Selle põhjal täheldan, et eespool nimetatud kohtuasjad puudutasid ELTL artikli 263 ja ELTL artikli 340 teise lõigu alusel esitatud tühistamishagi ja kahju hüvitamise hagisid, mille puhul ei tekkinud küsimust seoses ELTL artikli 272 võimaliku kohaldamisega, sest nende kohtumenetluste pooled ei vaielnud lepingusuhte üle. Samuti puudutasid asjaolud, mis viisid kohtuotsuse H vs. nõukogu jt ÜJKP tegemiseni, lähetatud, mitte lepingulist isikkoosseisu liiget ning Euroopa Kohtu otsuses püüti osaliselt ära hoida kokkusobimatut käsitlust liikmesriikide ja liidu institutsioonide poolt lähetatud isikkoosseisu liikmeid puudutavate vaidluste lahendamisel. Sellest kohtuotsusest võib siiski järeldada, et ELL artikli 24 lõikega 1 ja ELTL artikliga 275 ei ole vastuolus liidu kohtute pädevus arutada asju, mis on seotud ÜJKP tsiviilmissioonide üldise personalihaldusega, isegi kui selline haldus puudutab kohapealseid operatsioone. ( 34 ) Tulen oma analüüsis edaspidi selle juurde tagasi (vt käesoleva ettepaneku punkt 138).

54.

Seega toetab eespool viidatud kohtupraktika seisukohta, et ELL artikli 24 lõikega 1 ja ELTL artikliga 275 seatud piirangud liidu kohtute pädevusele ÜVJP valdkonnas ei välista käesoleva juhtumi asjaoludel Euroopa Kohtu pädevust vahekohtuklausli alusel ELTL artikli 272 tähenduses. ( 35 )

55.

Eulex Kosovo poolt töölepingute sõlmimine on nagu käesoleval juhul, tõsi küll, ette nähtud ühismeetmes 2008/124, millega see missioon, mille õiguslik alus jääb ÜVJP raamesse, on moodustatud (vt käesoleva ettepaneku punkt 14). ELTL artiklist 272, millega on antud liidu kohtutele pädevus teha otsuseid „liidu poolt või nimel sõlmitud era‑ või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel“, tuleneb siiski, et see säte ei kuulu ÜVJP valdkonda ja on üldiselt kohaldatav mitmesugustele lepingutele, sealhulgas isikkoosseisu liikmete töölepingutele. ( 36 ) Pealegi põhineb ELTL artiklist 272 tulenev liidu kohtute pädevus poolte vahel sõlmitud lepingul, mitte aluslepingu ÜVJP sätete alusel vastu võetud aktil.

56.

Samuti, ehkki käesolevas asjas käsitletavad töölepingud võivad olla sõlmitud ÜVJP kontekstis, kujutavad need endast sisuliselt tavalisi personalihalduse akte Eulex Kosovo inimressursside korraldamisel. Kui järeldada, et liidu kohtute pädevus ELTL artikli 272 alusel on välistatud pelgalt seetõttu, et tööleping on sõlmitud ÜVJP kontekstis, näib tekkivat vastuolu lepingupoolte sõnaselge tahtega määrata leping selles sisalduva vahekohtuklausli kaudu liidu kohtute alluvusse ning ELTL artikkel 272 võib jääda sisutühjaks.

57.

Sellepärast tuleb asuda seisukohale, et ELL artikli 24 lõikega 1 ja ELTL artikliga 275 erandina seatud piirangud Euroopa Kohtu pädevusele ÜVJP valdkonnas ei välista tema pädevust, mis tuleneb käesoleva juhtumi asjaoludel ELTL artikli 272 kohaselt vahekohtuklauslist.

58.

Samuti ei ole kahtlust, et Eulex Kosovo saab olla käesoleva menetluse osaline ja ELTL artiklist 272 tulenev Euroopa Kohtu pädevus võib laieneda kõikidele käesolevas asjas käsitletavatele töölepingutele.

59.

Ühismeetmesse 2008/124 otsusega 2014/349 lisatud artikkel 15a, mis on kohaldatav alates 12. juunist 2014 (vt käesoleva ettepaneku punkt 15), annab Eulex Kosovole õiguse sõlmida lepinguid ja olla kohtus menetlusosaline, andes talle seega õigusvõime. Samuti ilmneb ühismeetme 2008/124 artikli 9 lõikest 3 koostoimes artikli 10 lõikega 3, mis on samuti kohaldatav alates 12. juunist 2014 (vt käesoleva ettepaneku punktid 13 ja 14), et Eulex Kosovo võib võtta lepingu alusel tööle isikkooseisu liikmeid ning et sellise isikkoosseisu töötingimused ning õigused ja kohustused tuleb ette näha tema ja asjaomase isikkoosseisu liikme vahel sõlmitavates lepingutes. Seega on Eulex Kosovol otsusega 2014/349 lisatud muudatuste kohaselt õigusvõime ja ta saab olla käesolevas menetluses vastustaja. ( 37 )

60.

Lisaks, nagu on märgitud poolte kirjalikes seisukohtades, ( 38 ) tuleneb kohtuotsusest Jenkinson vs. nõukogu jt ( 39 ) (edaspidi „kohtuotsus Jenkinson“), et Euroopa Kohus on pädev arutama SC ja Eulex Kosovo vahelisest lepingusuhtest tekkinud vaidlusi, olgugi et see lepingusuhe võib olla osaliselt seotud sündmustega ajast, mil kehtisid esimene või teine tööleping, millega nähti ette Brüsseli kohtute pädevus (vt käesoleva ettepaneku punkt 18).

61.

Kohtuotsuses Jenkinson ( 40 ) oli tegu hagiga, mille esitas põhimõtteliselt ELTL artikli 272 alusel teatavate liidu rahvusvaheliste missioonide, sealhulgas Eulex Kosovo rahvusvahelise lepingulise isikkoosseisu endine liige. Hageja nõudis muu hulgas kahjuhüvitist järjestikuste tähtajaliste lepingute kuritarvitamise ja ebaõiglase ametist vabastamise eest, mis põhines otsusel jätta tema tööleping pikendamata. Alles viimane tööleping hageja ja Eulex Kosovo vahel sisaldas ELTL artikli 272 alusel vahekohtuklauslit, kõikides eelnenud töölepingutes aga oli ette nähtud Brüsseli kohtute pädevus.

62.

Euroopa Kohus märkis oma otsuses, ( 41 ) et liidu kohtud on põhimõtteliselt pädevad arutama ja lahendama vaid nõudeid, mis tulenevad vahekohtuklauslit sisaldavast lepingust, või nõudeid, mis on otseselt seotud sellest lepingust tulenevate kohustustega. Ent kui on tegu töösuhtega, mida tähistab rida järjestikusi lepinguid, ei takista see, kui eelnenud lepingud vahekohtuklauslit ei sisaldanud, Euroopa Kohut pooltevahelise suhte hindamisel kõiki neid lepinguid arvesse võtmast. Seega võib Euroopa Kohtu ELTL artiklist 272 tulenev pädevus laieneda eelnenud lepingutele, millega anti pädevus riigisisestele kohtutele, kui hagi sisaldab nõudeid, mis tulenevad vahekohtuklauslit sisaldavast lepingust või on otseselt seotud sellest lepingust tulenevate kohustustega, nagu nendes kohtuasjades.

63.

Käesolevas asjas võib ELTL artiklist 272 tulenev Euroopa Kohtu pädevus laieneda kohtuotsuse Jenkinson kohaselt kõikidele SC ja Eulex Kosovo vahelistele töölepingutele, kuna SC nõuded on seotud ühe pideva töösuhte olemasoluga, millega kaasnes viis järjestikust lepingut, ja põhinevad vahekohtuklauslit sisaldavatel lepingutel. Tulen oma analüüsis edaspidi selle kohtuotsuse juurde tagasi (vt käesoleva ettepaneku punktid 105–107 ja 138).

64.

Nendel kaalutlustel asun seisukohale, et Euroopa Kohus on pädev käesolevat asja arutama.

65.

Apellatsioonkaebuse teises väites, mille järgi on rikutud ELTL artiklit 272, harta artiklist 47 tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja võrdse kohtlemise põhimõtet, on SC seisukohal, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtumääruse punktides 31, 37, 40, 42, 43, 45, 46 ja 64 õigusnorme, kuna ta ei tunnistanud kolmanda nõude osas seoses vaidlusaluste otsuste õigusvastasusega enda pädevust ELTL artikli 272 alusel ega arutanud seda nõuet sisuliselt. See apellatsioonkaebuse väide koosneb kolmest osast.

66.

Apellatsioonkaebuse teise väite esimeses osas on SC seisukohal, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta jättis lahendamata küsimuse, kas tal on õigus hinnata faktilisi asjaolusid, mis esinesid siis, kui kehtisid esimene ja teine tööleping, millega oli antud pädevus Brüsseli kohtutele, kuigi kohtuotsusest Jenkinson tulenevalt on tal pädevus ELTL artikli 272 alusel.

67.

Apellatsioonkaebuse teise väite teises osas on SC seisukohal, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta sedastas, et SC nõue, milles paluti tunnistada vaidlusalused otsused õigusvastaseks, kujutab endast tühistamishagi, ehkki lepingu rikkumise tuvastamine on ELTL artikli 272 alusel asjakohane õiguskaitsevahend. ( 42 )

68.

Apellatsioonkaebuse teise väite kolmandas osas märgib SC, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tunnistas vaidlusalused otsused lepingust eraldatavateks haldusaktideks. Otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta tehti tegevuskava põhjal, mis on töölepingu punkti 1.2 kohaselt selle lepingu lahutamatu osa ja kujutab endast selle lepingu suhtes kohaldatavaid õigusnorme. ( 43 ) Üldkohus eksis, et SC ei esitanud ühtegi lepingutingimustel põhinevat väidet, sest SC esitas mitu väidet lepingusuhet reguleerivate eeskirjade, sealhulgas tegevuskava rikkumise kohta. Samuti ei muuda pelgalt see, kui lepingus puudub tingimus selle lepingu pikendamise kohta, asjaolu, et otsus jätta tööleping pikendamata on lepingust tulenev. Samuti toonitas SC kohtuistungil, et käitumis- ja distsipliinijuhend on selles osas, mis puudutab SC töösuhet Eulex Kosovoga, lepingudokument ning vahekohtuklauslil ei oleks mõtet, kui see piirduks vaid lepingu endaga.

69.

SC lisab, et Üldkohtu käsitusviis ei ole muu kohtupraktikaga ( 44 ) kooskõlas ja viib selleni, et ÜJKP missioonide lepingulise isikkoosseisu liikmed ei saa enamikus töövaidlustes liidu kohtutesse pöörduda. Sulgedes ainsa ilmse tee, mida need isikkoosseisu liikmed saaksid kasutada enda suhtes tehtud otsuste vaidlustamiseks ELTL artikli 272 alusel, rikub Üldkohtu käsitusviis SC õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on tagatud harta artikliga 47, ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ÜJKP missioonidesse lähetatud isikkoosseisu liikmetele on tühistamishagi esitamise õigus antud. ( 45 )

70.

Eulex Kosovo sõnul on Üldkohtu käsitusviis kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb ELTL artiklit 272 tõlgendada kitsalt. ( 46 ) Otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta tulenes ümberstruktureerimise otsusest, mis oli tehtud nõukogus ja vormistatud OPLANis ning on seega lepingust eraldatav. Samuti lähtus Üldkohus oma järeldustes töölepingu pikendamata jätmise otsuse kohta õigesti sellest, et lepingus puudus tingimus selle lepingu pikendamise kohta. Eulex Kosovo ei vaidle vastu, et OPLAN, CONOPS, käitumis- ja distsipliinijuhend ja tegevuskava on töölepingu lahutamatu osa, ent ei nõustu SC väitega, et need dokumendid on lepingudokumendid, sest nagu ta kohtuistungil rõhutas, on tegu üldiste tegevusdokumentidega, mille üle lepingupooled läbirääkimisi ei pidanud.

71.

Samuti väidab Eulex Kosovo, et Üldkohus ei rikkunud SC õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja võrdsele kohtlemisele, sest SC‑l oli õigus esitada ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi. Peale selle on kohtuasjad, millele SC viitab, asjaolude poolest teistsugused ja seniajani asjaomaste kohtute menetluses.

72.

Märgin kõigepealt, et apellatsioonkaebuse teise väite kolmas osa väärib tõsist kaalumist, selle apellatsioonkaebuse väite esimese ja teise osa võib aga pikemata tagasi lükata.

73.

Apellatsioonkaebuse teise väite esimeses osas märgib SC, et Üldkohus ei täpsustanud kohtuotsuse Jenkinson põhjal, kas ta võib võtta arvesse faktilisi asjaolusid, mis esinesid sellel ajal, kui töölepingud ei sisaldanud vahekohtuklausleid, kus oli ette nähtud liidu kohtute pädevus. Minu arvates ei olnud Üldkohtul vaja seda küsimust lahendada, et hinnata, kas vaidlusalused otsused on lepingust eraldatavad aktid, sest ei olnud väidetud, et nende seos lepinguga tuleneb sellest ajast. Seepärast teen ettepaneku apellatsioonkaebuse teise väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

74.

Apellatsioonkaebuse teise väite teises osas näib SC ette heitvat, et Üldkohus välistas võimaluse, et ELTL artiklil 272 põhinev hagi saab olla laadilt tuvastushagi. Kuid Üldkohus ei võtnud selles küsimuses seisukohta ja tugines vaidlusaluste otsuste, mitte nende kohta esitatud väidete laadile. Seepärast teen ettepaneku apellatsioonkaebuse teise väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

75.

Apellatsioonkaebuse teise väite kolmandas osas on SC seadnud küsimärgi alla Üldkohtu hinnangu, mille kohaselt vaidlusalused otsused on lepingust eraldatavad aktid, mida ei saa vaidlustada ELTL artikli 272 alusel.

76.

Selles teise apellatsioonkaebuse väite osas on tõstatatud keerukad, Euroopa Kohtu praktikas seni käsitlemata küsimused seoses ELTL artiklite 263 ja 272 alusel vaidlustatavate aktide eristamisega ÜJKP tsiviilmissiooni lepingulise isikkoosseisu endist liiget puudutava töövaidluse kontekstis. Käesoleva kohtuasja keerukus tuleneb iseäranis sellest, et kõnealused aktid paigutusid halduskonteksti ega põhinenud ühelgi konkreetsel pooltevahelise töölepingu tingimusel.

77.

Olen seisukohal, et apellatsioonkaebuse teise väite kolmas osa on põhjendatud ja seetõttu tuleb vaidlustatud kohtumäärus tühistada. Põhjendan sellele järeldusele jõudmist järgmiselt.

78.

Kõigepealt tuletan meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artikkel 272 erisäte, mis lubab liidu kohtutel lahendada vaidlusi nn vahekohtuklausli alusel, milles on kokku leppinud era‑ või avalik-õigusliku lepingu pooled. ( 47 ) Kuna sellised vaidlused kuuluvad liikmesriikide kohtute üldpädevusse, mis tuleneb ELTL artiklist 274, välja arvatud juhul, kui on olemas vahekohtuklausel, on ELTL artiklist 272 tulenev liidu kohtute pädevus erand üldistest õigusnormidest ja seda tuleb niisiis tõlgendada kitsendavalt. ( 48 ) Samuti määratakse see pädevus kindlaks üksnes ELTL artikli 272 ja vahekohtuklausli tingimuste alusel ning seda ei saa mõjutada liikmesriigi õiguse sätted, mis väidetavalt välistavad liidu kohtute pädevuse. ( 49 ) Järelikult võivad liidu kohtud arutada ja lahendada ainult nõudeid, mis tulenevad liidu sõlmitud lepingust, mis sisaldab vahekohtuklauslit, või mis on otseselt seotud sellest lepingust tulenevate kohustustega. ( 50 )

79.

ELTL artikkel 263 seevastu võimaldab liidu kohtutel kontrollida liidu institutsioonide ja organite siduvate meetmete õiguspärasust nende ainupädevusse kuuluva tühistamishagi kaudu. ( 51 ) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib tühistamishagi esitada liidu institutsioonide ja organite kõikide mis tahes laadis või vormis aktide peale, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve kahjustaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus olukorras. ( 52 )

80.

Seepärast on Euroopa Kohus näinud ette kriteeriumid ELTL artikli 263 ja artikli 272 alusel vaidlustatavate aktide liigiti eristamiseks. Muu hulgas on Euroopa Kohus oma praktika suunal, mille esirinnas on suuresti kohtuotsus Lito Maieftiko Gynaikologiko kai Cheirourgiko Kentro vs. komisjon (edaspidi „kohtuotsus Lito“), ( 53 ) märkinud, et kui hageja on sõlminud lepingu ühega institutsioonidest, võib ELTL artikli 263 alusel hagi esitada „üksnes siis, kui vaidlustatud akti eesmärk on tuua kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis paigutuvad väljapoole pooli siduvat lepingulist suhet ning mis eeldavad, et lepingupooleks olev institutsioon täidab talle kui haldusorganile antud avaliku võimu volitusi“.

81.

Seoses sellega märkis Euroopa Kohus, et kui liidu kohtud võtaksid endale pädevuse otsustada pelgalt lepinguliste aktide tühistamise üle, riskiksid nad mitte üksnes ELTL artikli 272 mõtte kaotamisega, vaid juhtudel, mil leping ei sisalda vahekohtuklauslit, riskiksid liidu kohtud laiendada oma pädevust ka ELTL artikliga 274 ette nähtud piiridest väljapoole, kuivõrd see artikkel annab liikmesriikide kohtutele õiguse selliseid vaidlusi lahendada. ( 54 )

82.

Selle põhjal on Euroopa Kohus märkinud, et ELTL artiklil 263 ei saa põhineda hagi, millega vaidlustatakse võlateatis. Võlateatis paigutub lepingulisse raamistikku, sest teatise ese on sellise nõude sissenõudmine, mille alus tuleneb lepingutingimustest. Samuti ei tohi seda teatist võrdsustada täitedokumendiga ELTL artikli 299 tähenduses, millele institutsioon võib tugineda, kui lepingupool oma kohustust ettenähtud kuupäevaks ei täida. Nii ei too võlateatis kaasa õiguslikke tagajärgi, mis tulenevad avaliku võimu volituste teostamisest, vaid seda tuleb käsitada kui niisugust, mis on lahutamatult seotud pooltevahelise lepingusuhtega. ( 55 )

83.

Samuti on Euroopa Kohus jõudnud samalaadsetele järeldustele olukordades, millega olid seotud kolme poole vahelised lepingusuhted, kus hageja oli sõlminud lepingu mitte otseselt institutsiooniga, vaid lepingupartneriga selle partneri ja liidu vahel sõlmitud lepingu kontekstis. Selle kohta on Euroopa Kohus märkinud, et institutsiooni akte seoses lepingu puuduliku täitmisega hageja poolt, töötasu vähendamist ja töö lõpetamist ei saa vaidlustada ELTL artikli 263 alusel, sest kõik niisuguste aktide tagajärjed tekivad ja ammenduvad institutsiooni ja teise lepingupartneri lepingusuhte raames, mille seisukohast hageja on kolmas isik. ( 56 )

84.

Samuti tuleb märkida, et ELTL artiklite 272 ja 263 vahelist erinevust käsitlev kohtupraktika seostub kohtupraktikaga, mis käsitleb ELTL artikli 272 eristamist artiklist 268, ( 57 ) mis annab liidu kohtutele ainupädevuse lahendada kohtuasju, mis puudutavad liidu lepinguvälist vastutust. ( 58 ) Muu hulgas on Euroopa Kohus märkinud, et selleks, et omaenda pädevuse määratlemisel tuvastada, kas tegu on lepingulise või lepinguvälise vaidlusega, peavad liidu kohtud mitmesuguste kohtutoimiku andmete põhjal nagu see, milliseid õigusnorme on väidetavalt rikutud, mis laadi on väidetav kahju, millist käitumist ette heidetakse ja millised olid asjaomaste poolte vahelised õigussuhted, kontrollima, kas nende poolte vahelise „vaidluse ese tuleneb tõesti lepingust, mille põhjalik uurimine on käsitletava vaidluse lahendamiseks möödapääsmatu“. Samuti on Euroopa Kohus toonitanud, et liidu kohtud ei saa võtta aluseks vaid seda, millistele õigusaktidele pooled tuginevad, sest siis oleneksid vaidluse laad ja kohtu pädevus sellest, millistele õigusnormidele pooled viitavad.

85.

Apellatsioonkaebuse teise väite kolmandat osa tuleb analüüsida eespool esitatud kohtupraktikat arvesse võttes.

86.

Käesolevas asjas panen tähele, et vaidlustatud kohtumääruse punktides 35, 36 ja 42 viitas Üldkohus selle tuvastamisel, kas vaidlusalused otsused on hõlmatud pooltevahelise lepingusuhtega, Euroopa Kohtu praktikas kujunenud tingimustele ja eeskätt kohtuotsusele Lito.

87.

Olen siiski seisukohal, et vaidlustatud kohtumääruse punktides 37–45 väljendatud Üldkohtu järeldused, mille kohaselt tuleb neid otsuseid pidada sellest suhtest eraldatavateks meetmeteks, rikuvad õigusnorme.

88.

Ei tohi unustada, et vaidlusalused otsused puudutavad seda, et SC ei läbinud 2016. aasta sisekonkurssi edukalt ja et tema töölepingut ei pikendatud. Sellisena on vaidlusalused otsused Eulex Kosovo aktid, mis puudutavad SC töösuhet Eulex Kosovoga. SC palub liidu kohtutel kontrollida missiooni juhi otsust, millega jäeti vaidlusalused otsused kooskõlas OPLANi ja tegevuskava sätetega muutmata (vt käesoleva ettepaneku punkt 30).

89.

Euroopa Kohtu praktikat, eriti kohtuotsuses Lito ette nähtud kriteeriume arvesse võttes on olemas kaalukaid märke selle kohta, et vaidlusalused otsused kuuluvad SC ja Eulex Kosovo vahelise lepingusuhte raamesse. Nagu järgnevalt põhjendan, põhinevad need otsused õigustel ja kohustustel, mis tulenevad SC ja Eulex Kosovo vahel sõlmitud töölepingust, ja on sisuliselt seotud selle lepingu täitmisega. Seetõttu ei loo vaidlusalused otsused õiguslikke tagajärgi, mis tulenevad avaliku võimu teostamisest Eulex Kosovo poolt, vaid neid tuleb käsitada kui SC ja Eulex Kosovo vahelisest lepingusuhtest eraldamatuid. Ehkki ELTL artiklit 272 tõlgendatakse kitsendavalt, nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 78, on vastupidi Eulex Kosovo väidetele selge, et ELTL artikkel 272 laieneb vaidlustele, mis tulenevad lepingust või on otseselt seotud lepingust tulenevate kohustustega, nagu käesoleval juhul.

90.

Vaidlustatud kohtumääruse punktides 38–42 leidis Üldkohus, et otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta ei põhine SC ja Eulex Kosovo vahelise töölepingu tingimustel, vaid 2016. aasta sisekonkursi valikukomisjon võttis selle vastu seoses kavaga vähendada isikkoosseisu vastavalt OPLANile ja siirmiskavale ning see tulenes haldusotsusest see konkurss korraldada. Järelikult oli otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta lepingust eraldatav.

91.

Vaidlustatud kohtumääruse punktis 43 leidis Üldkohus samuti, et väited, millega SC põhjendas kolmandat nõuet, ei põhine SC ja Eulex Kosovo vahelisel töölepingul, vaid puudutavad haldusaktidele omaseid vigu.

92.

Nõustun SCga, et see käsitusviis on ekslik.

93.

Esiteks tugines Üldkohus suuresti halduskontekstile, mis oli seotud otsusega 2016. aasta sisekonkursi kohta, nimelt sellele, et kõnealune otsus tulenes nõukogu ja tsiviiloperatsiooni ülema otsustest isikkoosseisu vähendamise kohta, millest Üldkohus järeldas, et see otsus on tehtud selles kontekstis, mitte pooltevahelise lepingusuhte kontekstis. Ent Üldkohus jättis andmata hinnangu selle kohta, milline täpselt oli seos selle otsuse ja pooltevahelise lepingusuhte vahel. Niisugune hinnang näib olevat iseäranis oluline seoses ÜJKP tsiviilmissioonidega, kuna lepingulise isikkooseisu töösuhetega seotud aktid võivad sageli tuleneda nõukogu või muude võimukandjate otsustest nende missioonide organisatsiooni ja strateegilise suuna kohta.

94.

Kuigi kõnealused haldusotsused olid seotud Eulex Kosovo isikkoosseisu vähendamisega, ei viita käesoleval juhul miski sellele, nagu oleksid need puudutanud konkreetset isikkoosseisu liikmete kohtlemist seoses konkursimenetlusega või selliste liikmete tööhõiveseisu sellest konkursi tulemusel. Üldkohtu järeldus, et otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta oli haldusotsus pelgalt seetõttu, et see tulenes Eulex Kosovo organisatsiooni käsitlevast haldusotsusest, kujutab endast niisiis Euroopa Kohtu praktika väärkohaldamist, sest see võib viia pooltevahelise lepingusuhte raamesse kuuluvate aktide tühistamiseni ja seega jätta ELTL artikli 272 sisutühjaks.

95.

Samuti on ilmne, et 2016. aasta sisekonkurssi reguleerisid eeskätt OPLAN ja tegevuskava. Üldkohus aga ei käsitlenud küsimust, kas OPLAN, CONOPS, käitumis- ja distsipliinijuhend ja tegevuskava, mida Eulex Kosovo SC väitel rikkus, on lepingudokumendid ning seega osa SC ja Eulex Kosovo vahelisest lepingusuhtest.

96.

Vastupidi Eulex Kosovo väljendatud seisukohtadele ja nagu on märkinud SC, ei ole määrav, et need on üldised tegevusdokumendid, mille üle lepingu pooled läbirääkimisi ei pidanud. Neid dokumente võib pidada SC ja Eulex Kosovo vahelises suhtes lepingudokumentideks, kuna neile on töölepingus viidatud kui selle lepingu lahutamatule osale ning need kujutavad endast alust poolte õigustele ja kohustustele selle lepingu täitmisel (vt käesoleva ettepaneku punktid 19 ja 20). ( 59 )

97.

Juhin selles aspektis tähelepanu, et Eulex Kosovo kirjalikele seisukohtadele lisatud ümberkorraldamise tegevuskava kohaldatava redaktsiooni ( 60 ) artiklis 5 „Kontroll“ on sätestatud: „Ilma et see piiraks töölepingutes ette nähtud õiguskaitsevahendite kasutamist, võib iga isikkoosseisu liige, keda ümberkorraldamine mõjutab, paluda missiooni juhil seda menetlust kontrollida, kui asjaomane isikkoosseisu liige tunneb põhjendatult muret selle menetluse õigluse ja täpsuse pärast.“ See tähendab isikkoosseisu liikme tuginemist lepingu raames ette nähtud õiguskaitsevahenditele, nimelt töölepingus sisalduva vahekohtuklausli kohaselt ELTL artikli 272 alusel kohtuasja algatamisele, et vaidlustada seda isikut mõjutanud sisekonkursi menetluse õigluspärasus, nagu käesoleval juhul.

98.

Samuti väärib tähelepanu, et nagu SC on märkinud, näib järeldus, et need dokumendid ei ole lepingudokumendid, olevat vastuolus Üldkohtu praktikaga, millele ei ole vaidlustatud kohtumääruses viidatud, kuid mille kohaselt peetakse selliseid dokumente pooltevaheliste lepinguliste kohustuste aluseks. Muu hulgas käsitles kohtuotsus PY vs. EUCAP Sahel Niger ( 61 ) hagi, mille esitas ELTL artikli 272 alusel endine ÜJKP tsiviilmissiooni isikkoosseisu liige, kes väitis selle missiooni käitumis- ja distsipliinijuhendi alusel, et tema töölepingut on rikutud. Üldkohus otsustas, et hagi läbivaatamisel tuleb lähtuda selle käitumis- ja distsipliinijuhendi sätetest, mis on töölepingu lahutamatu osa ja nende nõuete hindamisel kohaldatav õigus.

99.

Samalaadsetel põhjustel on problemaatiline Üldkohtu seisukoht, et SC väited olid seotud haldusaktidele omaste vigadega ega põhinenud lepingu tingimustel, millega Üldkohus põhjendas oma järeldust, et otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta oli haldusotsus. Üldkohus jättis tähelepanuta SC väited, et rikutud on pooltevahelist lepingusuhet reguleerivaid eeskirju, sealhulgas OPLANi ja tegevuskava. Seega, jättes hindamata, kas need dokumendid on lepingudokumendid, märkis Üldkohus ebaõigesti, et SC ei esitanud ühtegi väidet, mis tuleneks töölepingu tingimustest.

100.

Juhin samuti tähelepanu, et see järeldus näib olevat vastuolus ELTL artiklite 268 ja 272 erinevust käsitleva Euroopa Kohtu praktikaga (vt käesoleva ettepaneku punkt 84), kus on tuvastatud, et liidu kohtud peavad kontrollima, kas „vaidluse ese tuleneb tõesti lepingust“, mille pooled on sõlminud, ega saa võtta aluseks vaid poolte väiteid vaidluse lepingulisuse tõendamiseks, niivõrd kui küsimus puudutab hagi vastuvõetavust. ( 62 ) Ent just seda Üldkohus tegi, kui ta hindas vaidluse lepingulisust ELTL artikli 272 tähenduses SC väidete põhjal.

101.

Lõpuks ei toeta ükski muu tõend kohtutoimikus järeldust, et võttes vastu otsuse 2016. aasta sisekonkursi kohta, tegutses Eulex Kosovo mitte kui tööandja/lepingupartner, vaid kui avaliku võimu kandja väljaspool pooltevahelise lepingusuhte raame. Käesoleval juhul tekkinud olukord erineb muu hulgas niisugusest olukorrast, kus töösuhe ulatub väljapoole lepingu konteksti ja kätkeb personalieeskirja elemente, mis tulenevad liidu institutsioonile või organile „avalikes huvides ülesannete“ usaldamisest. ( 63 )

102.

Vaidlustatud kohtumääruse punktis 45 leidis Üldkohus, et kuigi viimase töölepingu alapunktis 16.1 oli ette nähtud, et see leping hõlmab ajavahemikku 15. juunist 14. novembrini 2016, ei sisaldanud see leping tingimust lepingu pikendamise kohta. Seega ei tulenenud otsus jätta tööleping pikendamata SC ja Eulex Kosovo vahel sõlmitud lepingu tingimustest, vaid selle aluseks oli personaliosakonna haldusotsus, mis lähtus 2016. aasta sisekonkursist ja sellest, et SC kukkus sellel konkursil läbi.

103.

Sellest lähtudes tugines Üldkohus sellele, et nimetatud leping ei sisalda ühtegi tingimust, milles oleks ette nähtud selle lepingu pikendamine, ja leidis, et see otsus ei kuulu SC ja Eulex Kosovo vahelise lepingusuhte raamesse. Ent nagu SC on märkinud, ei ole see, et SC ja Eulex Kosovo vaheline tööleping ei sisaldanud selle lepingu pikendamise tingimust, määrav hinnangu andmisel selle kohta, kas see otsus kuulub Euroopa Kohtu praktika, eriti kohtuotsuse Lito kohaselt pooltevahelise lepingusuhte raamesse.

104.

Vastupidi, otsus jätta tööleping pikendamata näib kuuluvat just nimelt SC ja Eulex Kosovo vahelise töösuhte raamesse. Seda toetab asjaolu, et viimase töölepingu alapunktis 16.2 on ette nähtud ka töölepingu lõpetamine töötaja või tööandja poolt. Tehes otsuse jätta SC tööleping pikendamata, tegutses Eulex Kosovo tööandjana, lõpetades SC töösuhte Eulex Kosovoga pooltevahelise lepingusuhte raames. Seega ei toeta miski järeldust, et seda otsust tehes tegutses Eulex Kosovo väljaspool neid raame avalikku võimu teostades.

105.

Samuti olen seisukohal, et ka kohtuotsus Jenkinson ( 64 ) sisaldab viiteid selle kohta, et otsus jätta tööleping pikendamata kuulub SC ja Eulex Kosovo vahelise lepingusuhte raamesse. Nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktides 61 ja 62, olid nimetatud kohtuasja asjaolud seotud hagiga, mille esitas ELTL artikli 272 alusel Eulex Kosovo endine rahvusvahelise lepingulise isikkoosseisu endine liige, kes väitis muu hulgas, et teda on ebaõiglaselt töölt vabastatud, sest tema töölepingut ei pikendatud.

106.

Tuleb tunnistada, et Euroopa Kohus ei võtnud otsest seisukohta kõnealuste otsuste laadi suhtes, sest ta lahendas teistsugust küsimust, mis puudutas ELTL artiklist 272 tuleneva liidu kohtute pädevuse ulatust töösuhtes, mis põhineb mitmel lepingul, millest vaid viimane sisaldab vahekohtuklauslit. Sellegipoolest märkis Euroopa Kohus, et hageja nõuded, sealhulgas need, mis puudutavad tema töölepingu pikendamata jätmist, kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse vastavalt viimases lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kui sellest lepingust tulenevad või sellest lepingust tulenevate kohustustega otseselt seotud nõuded. Seega eeldab nimetatud kohtuotsus, et nõue, mis põhineb sellel, et töölepingut niisugustel asjaoludel ei pikendatud, on lepinguline.

107.

See nähtub ka kohtujurist Szpunari ettepanekust kohtuasjas Jenkinson. ( 65 ) Muu hulgas asus kohtujurist seisukohale, et hageja ja Eulex Kosovo vaheline suhe on „lepinguline töösuhe“ ja kuna selle töösuhte lõpetas otsus jätta tööleping pikendamata, olid see otsus ja viimane leping, mis sisaldas vahekohtuklauslit, Euroopa Kohtule ELTL artiklist 272 tuleneva pädevuse seisukohast omavahel seotud.

108.

Samuti väärib sellega seoses märkimist, et Üldkohtu lähenemisviis näib olevat vastuolus tema enda praktikaga, mis käsitleb Eulex Kosovo lepingulise isikkoosseisu endiste liikmete töövaidlusi ja kus otsused jätta tööleping pikendamata on loetud pooltevahelise lepingusuhte raamesse kuuluvateks meetmeteks. Ehkki need otsused ei ole Euroopa Kohtule siduvad, ei näe ma erinevalt Eulex Kosovo seisukohtadest põhjust, miks see kohtupraktika ei peaks käesoleval juhul asjasse puutuma, eriti arvestades kõnealuste aktide sarnasust.

109.

Eeskätt seoses kohtumäärusega Bitiqi jt vs. komisjon jt ( 66 ) paluti Üldkohtult lahendit selle kohta, kas Eulex Kosovo otsused jätta pikendamata mitme lepingulise isikkoosseisu liikme töölepingud on õiguspärased. Nendes otsustes teatas missiooni juht nendele isikkoosseisu liikmetele, et nende töölepingud lõpevad nimetatud kuupäevadel, misjärel neid ei pikendata. Üldkohus otsustas, et vaidlus paigutub pooltevahelise lepingusuhte raamesse ja tuleneb otseselt nendevahelisest töösuhtest. Seega oli see hõlmatud klauslitega töölepingutes, millega oli antud nendest lepingutest tulenevate või nendega seotud vaidluste lahendamise pädevus Brüsseli kohtutele.

110.

Kohtumäärus Sógor vs. nõukogu jt ( 67 ) oli seotud hagiga, mille esitas Eulex Kosovo juures töötanud õigusnõustaja, hilisem Euroopa Liidu eriesindaja Kosovos, kes palus muu hulgas tühistada menetluse, mille tulemusel tema töölepingut ei pikendatud. Üldkohus otsustas, et vaidlus on hõlmatud vahekohtuklausliga tema töölepingus, millega oli sellel ajal antud kõikide sellest lepingust tulenevate või sellega seoses tekkivate vaidluste lahendamise pädevus Brüsseli kohtutele. Üldkohus märkis, et hageja viimane tööleping, mille pikendamata jätmise ta selles menetluses vaidlustas, oli sõlmitud tähtajalisena, ning leidis selle põhjal, et hageja nõuded tulenevad sellest lepingust või on vähemalt otseselt seotud sellest lepingust tulenevate kohustustega.

111.

Selle kohtupraktika põhjal tuleb muu hulgas täheldada, et seda, et need lepingulise isikkoosseisu liikmete ja Eulex Kosovo vahelised töölepingud olid tähtajalised ega sisaldanud pikendamise tingimust, ei käsitatud kui asjaolu, mis välistab nende isikkoosseisu liikmete töölepingute Eulex Kosovo poolt pikendamata jätmise otsuste lugemise pooltevahelise lepingusuhte raamesse kuuluvateks aktideks.

112.

Lõpetuseks tahaksin juhtida tähelepanu, et laiemast perspektiivist võib järeldust, et vaidlusalused otsused kuuluvad SC ja Eulex Kosovo vahelise lepingusuhte raamesse, pidada ÜJKP tsiviilmissioonide erikonteksti arvesse võtvaks, millega eriti kinnitatakse lepingusuhete paindlikkust sellistesse missioonidesse lepingulise isikkoosseisu liikmete kaasamisel, tagades samal ajal, et niisugustele isikkoosseisu liikmetele on võimaldatud tõhus kohtulik kaitse nendest lepingusuhetest tulenevaid nõuded puudutavates vaidlustes, mis põhinevad poolte vahel töölepingus kokku lepitud vahekohtuklauslil. ( 68 ) Kindlasti ei kahanda niisugune järeldus liidu ega liikmesriikide kaalutlusruumi ÜJKP tsiviilmissioonide lepingulise isikkoosseisu töötamisega seotud raamide muutmisel. Tuleb tähele panna, et ÜJKP tsiviilmissioonide kokkuleppe rakendamise ühises tegevuskavas, mille avaldasid komisjon ja kõrge esindaja 2019. aastal, on ette nähtud rahvusvahelise lepingulise isikkoosseisu tööhõiveseisu ülevaatamine ja võimalused selle täiustamiseks. ( 69 )

113.

Nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku nõustuda apellatsioonkaebuse teise väite kolmanda osaga ja vaidlustatud kohtumäärus selle alusel tühistada.

114.

Apellatsioonkaebuse esimese väites, mille järgi on rikutud ELTL artiklit 272, märgib SC, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtumääruse punktides 48–52 õigusnormi, kui ta kvalifitseeris kolmanda nõude, milles taotleti ELTL artikli 272 alusel vaidlusaluste otsuste õigusvastaseks tunnistamist, ümber ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagiks. See apellatsioonkaebuse väide koosneb kolmest osast.

115.

Apellatsioonkaebuse esimese väite esimeses osas märgib SC, et selline ümberkvalifitseerimine ei olnud Üldkohtu pädevuses. SC on asunud seisukohale, et kuna Üldkohus ei olnud pädev arutama vaidlusaluste otsuste peale esitatud tühistamishagi, ei olnud ta ka pädev seda hagi ümber kvalifitseerima.

116.

Apellatsioonkaebuse esimese väite teises osas märgib SC, et see ümberkvalifitseerimine oli SC selgelt väljendatud tahte vastane. Nagu nähtub Üldkohtu praktikast, mis käsitleb ELTL artikli 263 alusel esitatud hagide ümberkvalifitseerimist ELTL artikli 272 alusel esitatud hagideks, ( 70 ) ei saa ta hagi õiguspäraselt ümber kvalifitseerida muu hulgas juhul, kui see on vastuolus hageja selgelt väljendatud tahtega. Käesoleval juhul otsustas SC selgelt, et ta ei esita tühistamishagi, kuna Üldkohus oleks enda praktika kohaselt leidnud, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja hagiavalduse esitamine oleks hilinenud. Samuti märkis SC kohtuistungil, et selline ümberkvalifitseerimine ei ole võimalik, sest ELTL artikli 272 alusel hagide esitamise künnis on juba niigi kõrge, eeldades vahekohtuklausli olemasolu pooltevahelises lepingus, kuid asus teise võimalusena seisukohale, et Üldkohtu praktikas sedastatud tingimusi võib kohaldada analoogia alusel.

117.

Apellatsioonkaebuse esimese väite kolmandas osas heidab SC Üldkohtule ette, et Üldkohus ei taganud talle ümberkvalifitseerimise küsimuses õigust olla ära kuulatud, olgugi et selle ümberkvalifitseerimisega kaasnes SC jaoks kaalukaid tagajärgi, sealhulgas ei võimaldatud vaidlusaluste otsuste kohtulikku kontrolli ega rahuldatud sellega seoses kahju hüvitamise nõuet.

118.

Eulex Kosovo sõnul ei liigitanud Üldkohus vaidlustatud kohtumääruses seda hagi tegelikult ümber, vaid pelgalt sedastas tinglikult, millises ulatuses oleks see hagi olnud vastuvõetav, kui see olnuks esitatud ELTL artikli 263 alusel. Samuti märkis Eulex Kosovo kohtuistungil, et lähenemisviisil, mida Üldkohus käesolevas asjas kasutas, on olemas pretsedendid ( 71 ) ning selline ümberkvalifitseerimine on võimalik, kohaldades analoogia alusel tingimusi, mis on sedastatud Üldkohtu praktikas ELTL artikli 263 alusel esitatud hagide ELTL artikli 272 alusel esitatud hagideks ümberkvalifitseerimise kohta.

119.

Samuti vaidleb Eulex Kosovo vastu SC väitele, et talle ei võimaldatud kohtulikku kontrolli ja talle oleks tulnud anda õigus olla ümberkvalifitseerimise ettepaneku küsimuses ära kuulatud. Kohtulikku kontrolli saab teostada vaid siis, kui hagi on vastuvõetav, ning Üldkohtul ei olnud tema kodukorra artiklist 126 tulenevalt vaja SCd ära kuulata.

120.

Apellatsioonkaebuse esimeses väites ei nõustu SC sellega, et kolmanda nõude ümberkvalifitseerimine Üldkohtus oli õiguspärane. Ta täpsustab sisuliselt, et Üldkohus ei täitnud niisuguse ümberkvalifitseerimise tingimust: nimelt ei ole Üldkohus pädev lahendama ümberkvalifitseeritud hagi (esimene osa); hageja selgelt väljendatud tahe seda ei välista (teine osa), ja hageja tuleb ära kuulata (kolmas osa). Samuti, kui viidata seisukohtadele, mida SC väljendas kohtuistungil, nagu on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktis 116, näib SC väitvat, et põhimõtteliselt ei tohiks selline ümberkvalifitseerimine ELTL artikli 272 erisuste tõttu lubatud olla.

121.

Seetõttu tuleb täheldada, et apellatsioonkaebuse esimeses väites on tõstatatud olulisi, Euroopa Kohtu praktikas seni käsitlemata küsimusi seoses sellega, kas ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi ümberkvalifitseerimine ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiks on võimalik, ja kui on, siis millistel tingimustel.

122.

Pidades silmas minu ettepanekut, et apellatsioonkaebuse teine väide on põhjendatud, ei pruugi Euroopa Kohtul olla vaja teha otsust apellatsioonkaebuse esimese väite kohta. Analüüsin siiski apellatsioonkaebuse esimest väidet juhuks, kui Euroopa Kohus minu arvamusega ei nõustu ja tuleb eeldada, et vaidlusalused otsused on lepingust eraldatavad meetmed, mida ei saanud ELTL artikli 272 alusel vaidlustada.

123.

Kõigepealt soovin märkida, et apellatsioonkaebuse esimene väide näib olevat põhjendatud ja Üldkohus rikkus hagi osaliselt ümber kvalifitseerides õigusnormi.

124.

Enne kui seda järeldust põhjendan, juhin tähelepanu, et Eulex Kosovo argumendiga, et õigupoolest ei kvalifitseerinudki Üldkohus SC nõuet ümber, ei saa nõustuda.

125.

Vaidlustatud kohtumääruse punktis 46 leidis Üldkohus, et kuigi SC on selgelt tuginenud ELTL artiklile 272, tuleb kolmandat nõuet vaadelda kui ELTL artikli 263 alusel esitatud nõuet.

126.

Sellest lähtudes leidis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktides 51 ja 52, et kolmas nõue on vastuvõetamatu, sest see on esitatud väljaspool ettenähtud tähtaega.

127.

Tõsi küll, vaidlustatud kohtumääruse punktis 48 juhatas Üldkohus ELTL artiklis 263 ette nähtud tähtaja käsitluse sisse sõnadega „[i]segi kui eeldada, et […] Üldkohus võiks tühistamishagi kolmanda nõude ümber kvalifitseerida ELTL artikli 263 alusel esitatud nõudeks“. Ent vormiliselt oli Üldkohus selle nõude juba vaidlustatud kohtumääruse punktis 46 ümber kvalifitseerinud. Pealegi nähtub vaidlustatud kohtumääruse punktidest 51 ja 52 koostoimes sama kohtumääruse punktidega 49 ja 50, et Üldkohus tugines hagi vastuvõetamatuse tuvastamisel üksnes sellele, et hagi on esitatud väljaspool ettenähtud tähtaega. Sellise järelduse saab teha vaid juhul, kui hagi on ümber kvalifitseeritud ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiks.

128.

Asja tuuma juurde asudes tuleb silmas pidada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, millele on viidatud vaidlustatud kohtumääruse punktis 27, ei peaks liidu kohtud valima asjakohaseimat õiguslikku alust, vaid hageja on see, kes valib hagi õigusliku aluse. ( 72 )

129.

Oma senises praktikas on Üldkohus siiski laialdaselt märkinud, et kui talle esitatakse tühistamishagi või kahju hüvitamise hagi, võib ta selle menetlusökonoomia huvides ümber kvalifitseerida, olgugi et vaidlus on tegelikult lepingulist laadi, kui sellise ümberkvalifitseerimise tingimused on täidetud. ( 73 )

130.

Seega on võimalik kvalifitseerida ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi ümber ELTL artikli 272 alusel esitatud hagiks, ilma et see riivaks menetluses kostjana osaleva institutsiooni või organi kaitseõigusi, kui esiteks ei välista seda hageja selgelt väljendatud tahe ning teiseks on hagiavalduses tuginetud vähemalt ühele väitele, mis puudutab kõnealust lepingusuhet reguleerivate sätete rikkumist. ( 74 ) Need kaks tingimust on kumuleerivad, ( 75 ) st mõlemad peavad olema täidetud ( 76 ). Kui hageja selgelt väljendatud tahe on olnud mitte esitada hagi ELTL artikli 272 alusel ( 77 ) või lepingusuhet reguleerivate sätete rikkumise kohta ei ole väiteid esitatud, ( 78 ) ei ole ümberkvalifitseerimine võimalik ( 79 ).

131.

Samuti on Üldkohus otsustanud, et ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi võib ELTL artikli 272 alusel esitatud hagiks ümber kvalifitseerida vaid juhul, kui on olemas vahekohtuklausel, mis annab sellel alusel esitatud hagi lahendamise pädevuse liidu kohtutele. ( 80 ) Seega näib, et tegu ei ole ümberkvalifitseerimise tingimusega iseenesest, vaid tegu on iseseisva nõudega, kontrollimaks, kas Üldkohus on ELTL artikli 272 alusel pädev ümberkvalifitseeritud hagi lahendama. ( 81 )

132.

Juhin tähelepanu, et Üldkohus on nimetanud ka võimalust kvalifitseerida ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi ümber ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiks, ehkki piiratumalt. Muu hulgas ei ole Üldkohus seni kindlaks määranud, kas tema äsja viidatud praktikas ette nähtud tingimused on kohaldatavad ka vastupidises olukorras. Näiteks on Üldkohus mõnes kohtuasjas ( 82 ) kasutanud samalaadset lähenemisviisi nagu vaidlustatud kohtumääruses, leides, et isegi kui selline ümberkvalifitseerimine oleks võimalik, on hagi esitatud pärast ettenähtud tähtaja möödumist ja seega vastuvõetamatu. Ühes teises kohtuasjas ( 83 ) märkis Üldkohus pelgalt, et hageja on jäänud oma seisukohale ilma ümberkvalifitseerimist taotlemata, ning jättis seega hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

133.

Käesolevas asjas näib mulle Üldkohtu senist praktikat silmas pidades, et Euroopa Kohtule esitatud teabe põhjal ei ole ühtki põhjust põhimõtteliselt välistada ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi ümberkvalifitseerimine ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiks, kui on täidetud teatavad tingimused. Minu arusaama kohaselt tähistab niisugune ümberkvalifitseerimine üldjuhul olukorda, kus hageja on esitanud liidu kohtutele ühel õiguslikul alusel hagi, mille laadi arvestades tulnuks kasutada teist õiguslikku alust. Seega võivad liidu kohtud menetlusökonoomiat silmas pidades hagi asjakohasele õiguslikule alusele ümber kvalifitseerida, et hagejal ei tuleks esitada sellel õiguslikul alusel uut hagi. See, et liidu kohtud saavad vahekohtuklausli olemasolu korral arutada vaid ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi, niisugust ümberkvalifitseerimist minu arvates ei välista, sest see ümberkvalifitseerimine eeldab, et hagi ei ole olemuselt lepingul põhinev ja igal juhul jääb hagi kõige muu poolest peale õigusliku aluse samaks.

134.

Samuti on põhjust arvata, nagu SC ja Eulex Kosovo on märkinud, et analoogia alusel võib kohaldada Üldkohtu praktikas ette nähtud tingimusi, mis puudutavad ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi ümberkvalifitseerimist ELTL artikli 272 alusel esitatud hagiks. Põhjus seisneb eelkõige huvis aidata kaasa sidusa lähenemisviisi kasutamisele liidu kohtutes ja tagada liidu menetlusõiguse aluspõhimõtete, eriti aga vaidluspoolte kaitseõiguste austamine.

135.

Sellest järeldub, et põhimõtteliselt võivad liidu kohtud ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiks ümber kvalifitseerida, ilma et see riivaks asjaomaste poolte kaitseõigusi, kui on täidetud kaks tingimust: esiteks ei välista seda hageja selgelt väljendatud tahe ning teiseks on hagiavalduses tuginetud vähemalt ühele väitele, mille aluseks on pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumine või võimu kuritarvitamine, nagu ELTL artikli 263 teises lõigus on ette nähtud. Samuti, ehkki see ei ole sõnaselgelt ümberkvalifitseerimise tingimus kui selline, peavad liidu kohtud kooskõlas ELTL artikliga 263 kontrollima, kas nad on pädevad ümberkvalifitseeritud tühistamishagi arutama.

136.

Mulle näib, et hageja tahe on selles suhtes oluline asjaolu, kui võtta arvesse tühistamishagide vastuvõetavuse suhtes kehtestatud nõudeid, eeskätt ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud tähtaega, mis üldiselt sunnib tühistamishagi esitajat kiiresti tegutsema võrreldes ELTL artikli 272 alusel hagi esitamisega, mille suhtes ei ole konkreetset tähtaega ette nähtud. Seetõttu ei peaks ümberkvalifitseerimine võimalik olema, kui hageja väljendab tahet, et hagi ei peaks olema esitatud ELTL artikli 263 alusel. Nagu nähtub Üldkohtu praktikast, ( 84 ) on võimalik see tahe kindlaks teha vastavalt liidu kohtute tööd reguleerivatele asjakohastele menetlusnormidele, näiteks lähtudes hageja väljendatud seisukohtadest või hagejale menetluse käigus esitatud kirjalikele või suulistele küsimustele antud vastustest.

137.

SC apellatsioonkaebuse esimest väidet tuleb analüüsida neid kaalutlusi arvesse võttes.

138.

Minu arvates tuleb apellatsioonkaebuse esimese väite esimene osa tagasi lükata. Tõsi, Üldkohus ei kontrollinud vaidlustatud kohtumääruses enda pädevust lahendada ümberkvalifitseeritud hagi ELTL artikli 263 alusel. Ent käesoleva ettepaneku punktis 131 viidatud kohtupraktikat arvesse võttes ei olnud Üldkohus kohustatud enne hagi ümberkvalifitseerimist enda pädevust kontrollima. Samuti ei ole erilist kahtlust, et Üldkohus on pädev seda hagi arutama ELTL artikli 272 alusel, kui võtta arvesse kohtuotsust Jenkinson (vt käesoleva ettepaneku punktid 60–63), kui ka ümberkvalifitseerituna ELTL artikli 263 alusel, kui võtta arvesse kohtuotsust H vs. nõukogu jt (vt käesoleva ettepaneku punktid 52 ja 53). Seepärast teen ettepaneku esimese apellatsioonkaebuse väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

139.

Olen seisukohal, et apellatsioonkaebuse esimese väite teise osaga tuleb nõustuda. Vaidlustatud kohtumääruses liigitas Üldkohus kolmanda nõude ümber, kontrollimata, kas sellise ümberkvalifitseerimisega seotud tingimused on täidetud ja eeskätt, kas hageja selgelt väljendatud tahe seda ei välista. Seega rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta kvalifitseeris kolmanda nõude ümber vastuolus SC selgelt väljendatud tahtega, et kolmas nõue ei põhineks ELTL artiklil 263.

140.

Samalaadsetel põhjustel asun seisukohale, et nõustuda tuleb ka apellatsioonkaebuse esimese väite kolmanda osaga, mis on selle apellatsioonikaebuse väite teise osaga suuresti seotud. Kuigi Üldkohus võib otsustada jätta kohtuasja läbi vaatamata, ilma et ta oma kodukorra artikli 126 kohaselt pooled ära kuulaks, ( 85 ) on ta sellegipoolest kohustatud arvesse võtma hageja selgelt väljendatud tahet kui ühte ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiks ümberkvalifitseerimise tingimust, nagu äsja mainitud. Seetõttu rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta kvalifitseeris kolmanda nõude ümber, olemata küsinud, millisel seisukohal on kavatsetava ümberkvalifitseerimise suhtes SC.

141.

Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku nõustuda apellatsioonkaebuse esimese väite teise ja kolmanda osaga ning vaidlustatud kohtumäärus selle põhjal tühistada.

142.

Apellatsioonkaebuse viiendas väites, mille järgi on rikutud ELTL artiklit 268 ja artikli 340 teist lõiku, õigust headele ja õiglastele töötingimustele ning õigust heale haldusele ja samuti rikutud ELTL artiklit 272 ja ELTL artikli 340 esimest lõiku ning 2014. aasta konkursikutses ette nähtud nõudeid, märgib SC, et Üldkohus rikkus vaidlustatud määruse punktides 57–64 koostoimes punktiga 74 õigusnormi, kui ta märkis, et tema väited, mis põhinesid Eulex Kosovo lepingulisel ja lepinguvälisel vastutusel seoses korduvate nõuetega teha sõidueksam, on ilmselgelt õigusliku aluseta.

143.

SC väidab, et Üldkohus jättis arvesse võtmata SC argumendid Eulex Kosovo lepingulise vastutuse kohta, sest konkursikutses väljendatud nelikveolise sõiduki juhtimise oskuse ja sõidueksami tegemise nõuet ei saa rakendada, kui sellisel isikkoosseisu liikmel nagu SC on puue.

144.

Lisaks sellele väidab SC seoses lepinguvälise vastutusega, et Üldkohus jättis arvesse võtmata SC argumendid, mille kohaselt need nõuded olid õigusvastased ja rikkusid SC õigust töötingimustele, mille puhul austatakse tema tervist, turvalisust ja väärikust, samuti õigust heale haldusele. Samuti rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et põhjuslik seos kahjunõudega ei ole hagiavalduses tõendatud, sest SC on Avaliku Teenistuse Kohtu praktika ( 86 ) põhjal seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitamist nõudev hageja ei pea nende nõuete kohta tõendeid esitama.

145.

Eulex Kosovo märgib, et SC oskus juhtida nelikveolist sõidukit oli tema ja Eulex Kosovo vahelise töösuhte oluline aspekt. Samuti ei ole SC põhjendanud kahju hüvitamise nõudeid ning tema läbikukkumine sõidueksamitel ei ole põhjuslikult seotud vaidlusaluste otsuste peale esitatud kaebusega ega väidetava kahjuga.

146.

Minu arvates ei saa apellatsioonkaebuse viienda väitega nõustuda.

147.

Vaidlustatud kohtumääruse punktis 64 lähtus Üldkohus oma järelduses Eulex Kosovo lepingulise vastutuse kohta sellest, et töölepingu järgi oli SC‑l kohustus osata juhtida nelikveolist sõidukit. Ent juhin tähelepanu, et SC ei ole seda järeldust kritiseerinud, millest piisab Üldkohtu järelduse põhjendamiseks.

148.

Vaidlustatud kohtumääruse punktides 57–63 lähtus Üldkohus oma otsuses jätta SC lepinguvälise vastutuse nõue rahuldamata sellest, et hagiavaldus ei sisaldanud teavet, mis võimaldanuks Üldkohtul tuvastada kahju tegelikkuse või põhjusliku seose etteheidetava tegevuse ja väidetava kahju vahel. Sellele otsusele jõudes võttis Üldkohus arvesse vaidlustatud kohtumääruse punktides 58, 59 ja 61 viidatud kohtupraktikat, seda, et liidu lepinguvälist vastutust reguleerivad tingimused on kumuleeruvad, ( 87 ) ning seda, et hageja peab esitama veenvad tõendid väidetava kahju tegelikkuse ja otsese põhjusliku seose kohta ( 88 ).

149.

Juhin tähelepanu, et SC ei püüa väita, et esitatud tõendid olid piisavad või et Üldkohtu hinnang põhines nende tõendite moonutamisel, vaid väidab pelgalt, et on pandud toime õigusnormi rikkumine, mida ei saa väljakujunenud kohtupraktikat arvesse võttes tuvastada. Tuleb lisada, et asjakohased järeldused Avaliku Teenistuse Kohtu otsustes, millele SC tugines, lükati apellatsiooniastmes tagasi. ( 89 )

150.

Sellepärast teen ettepaneku viies apellatsioonkaebuse väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

151.

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 61 on sätestatud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud, tühistab Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse. Ta võib ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.

152.

Olen seisukohal, et menetlusstaadium ei luba Euroopa Kohtul kohtuotsust teha. Üldkohus ei käsitlenud vaidlustatud kohtumääruses vaidluse sisuga seotud faktiväiteid, sest ta tunnistas teatavad väited vastuvõetamatuks. Asi tuleks suunata tagasi Üldkohtusse otsustamiseks, nagu SC ja Eulex Kosovo on palunud.

153.

Seda arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 19. septembri 2018. aasta määrus SC vs. Eulex Kosovo (T‑242/17, EU:T:2018:586) selles osas, milles Üldkohus jättis SC hagi rahuldamata põhjendusel, et kolmas nõue on vastuvõetamatu, ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule sisulise otsuse tegemiseks, kusjuures kohtukulude kandmine otsustatakse hiljem.