30.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 349/2


Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. juuli 2021. aasta otsus (Arbeitsgericht Hamburg, Bundesarbeitsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – IX vs. WABE eV (C-804/18) ja MH Müller Handels GmbH vs. MJ (C-341/19)

(Liidetud kohtuasjad C-341/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 2000/78/EÜ - Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel - Usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise keeld - Eraettevõtte sise-eeskiri, mis keelab töökohas kanda poliitilisi, maailmavaatelisi või usulisi veendumusi väljendavaid mis tahes nähtavaid tunnuseid või poliitilisi, maailmavaatelisi või usulisi veendumusi väljendavaid silmatorkavaid ja suuremõõdulisi tunnuseid - Otsene või kaudne diskrimineerimine - Proportsionaalsus - Usuvabaduse ja muude põhiõiguste kaalumine - Tööandja kehtestatud neutraalsuse poliitika õiguspärasus - Nõue tõendada tööandjale majandusliku kahju tekkimist)

(2021/C 349/02)

Kohtumenetluse keel: saksa keel

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeitsgericht Hamburg, Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: IX (C-804/18), MH Müller Handels GmbH (C-341/19)

Kostjad: WABE eV (C-804/18), MJ (C-341/19)

Resolutsioon

1.

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artiklit 1 ja artikli 2 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et ettevõtte sise-eeskiri, mis keelab töötajatel kanda töökohas poliitilisi, maailmavaatelisi või usulisi veendumusi väljendavaid mis tahes nähtavaid tunnuseid, ei kujuta endast töötajate, kes järgivad teatavaid usuettekirjutustest tulenevaid rõivastumisreegleid, otsest diskrimineerimist usutunnistuse või veendumuste alusel selle direktiivi tähenduses, kui seda eeskirja kohaldatakse üldiselt ja vahet tegemata.

2.

Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et kaudselt usutunnistusel või veendumustel põhinev erinev kohtlemine, mis tuleneb ettevõtte sise-eeskirjast, mis keelab töötajatel kanda töökohas poliitilisi, maailmavaatelisi või usulisi veendumusi väljendavaid mis tahes nähtavaid tunnuseid, võib olla põhjendatud tööandja sooviga järgida oma suhetes klientide või kasutajatega poliitilise, maailmavaatelise ja usulise neutraalsuse poliitikat, tingimusel et esiteks vastab see poliitika tööandja tegelikule vajadusele, mida ta peab tõendama, arvestades eelkõige klientide või kasutajate õiguspärase ootusega ning ebasoodsate tagajärgedega, mis tööandjale sellise poliitika puudumise korral tekiksid, võttes arvesse tema tegevuse laadi või konteksti, milles see toimub, teiseks on erinev kohtlemine sobiv tagamaks neutraalsuse poliitika õige kohaldamine, mis eeldab, et seda poliitikat tõesti järgitakse järjepidevalt ja süstemaatiliselt, ning kolmandaks piirdub keeld sellega, mis on tingimata vajalik nende ebasoodsate tagajärgede tegeliku ulatuse ja raskuse seisukohast, mida tööandja püüab sellise keeluga vältida.

3.

Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et usutunnistusel või veendumustel põhinev kaudne diskrimineerimine, mis tuleneb ettevõtte sise-eeskirjast, mis keelab kanda töökohas poliitilisi, maailmavaatelisi või usulisi veendumusi väljendavaid nähtavaid tunnuseid eesmärgiga tagada neutraalsuse poliitika selles ettevõttes, võib olla põhjendatud üksnes juhul, kui selline keeld hõlmab poliitilisi, maailmavaatelisi või usulisi veendumusi väljendavaid mis tahes nähtavaid tunnuseid. Keeld, mis piirdub poliitilisi, maailmavaatelisi või usulisi veendumusi väljendavate silmatorkavate ja suuremõõduliste tunnuste kandmisega, võib olla käsitatav usutunnistusel või veendumustel põhineva otsese diskrimineerimisega, mis ei saa igal juhul sama sätte alusel põhjendatud olla.

4.

Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et usuvabadust kaitsvaid riigisiseseid õigusnorme võib direktiivi artikli 8 lõike 1 tähenduses soodsamate sätetena arvesse võtta selle hindamisel, kas kaudselt usutunnistusel või veendumustel põhinev erinev kohtlemine on asjakohane.


(1)  ELT C 182, 27.5.2019.

ELT C 255, 29.7.2019.