18.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 437/37


13. oktoobril 2017 esitatud hagi – M-Sansz versus komisjon

(Kohtuasi T-709/17)

(2017/C 437/45)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: M-Sansz Kereskedelmi, Termelő és Szolgáltató Kft (Pécs, Ungari) (esindaja: L. Szabó)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tuvastada esiteks, et komisjoni 10. juuli 2011. aasta otsuses SA. 29432 – CP 290/2009 – Ungari – „Diszkriminatív szabályozás miatt vélelmezett jogszerűtlen támogatás a megváltozott munkaképességű munkavállalók foglalkoztatásával kapcsolatban“ ning 25. jaanuari 2017. aasta otsuses SA.45498 (FC/2016) – „Az OPS Újpest-lift Kft. panasza a 2006 és 2012 között megváltozott munkaképességű munkavállalókat alkalmazó vállalkozásoknak nyújtott állami támogatásokkal kapcsolatosan“ (edaspidi „vaidlustatud otsused“) ei ole riigiabi kokkusobimatuks tunnistamine toimunud ELTL artikli 107 lõike 1 alusel;

teise võimalusena tuvastada, et vaidlustatud otsuseid ei saa kahju hüvitamise vaidluses hageja ja Emberi Erőforrások Minisztériuma (Ungari tööministeerium) vahel Fővárosi Törvényszékis (Budapesti esimese astme kohus, Ungari) menetluses olevas kohtuasjas nr 23. P. 25.843/2016 kvalifitseerida kohustuslikult siduvateks õigusaktideks, mistõttu hageja ei ole vahetult ja isiklikult puudutatud, kuna tema kahju hüvitamise nõue põhineb ELTL artikli 107 lõikel 1, mitte ELTL artikli 107 lõikel 3;

juhul kui vaidlustatud otsused on kvalifitseeritavad ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumisel põhinevas kahju hüvitamise vaidluses hageja suhtes kohustuslikult siduvateks õigusaktideks, siis tuvastada, et vaidlustatud otsused on tühised, kuna Ungari haldusorganite poolt antud riigiabi on vastuolus ELTL artikli 107 lõikega 1.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et

kuna vaidlustatud otsuste, milles tunnistatakse riigiabi kokkusobimatuks, õiguslik alus ei ole ELTL artikli 107 lõige 1, seetõttu ei saa neid kahju hüvitamise vaidluses hageja ja Emberi Erőforrások Minisztériuma (Ungari tööministeerium) vahel Fővárosi Törvényszékis (Budapesti esimese astme kohus, Ungari) kvalifitseerida kohustuslikult siduvateks õigusaktideks.

2.

Teine väide, et

kuna komisjon tunnistas vaidlustatud otsustes riigiabi kokkusobimatuks mitte hageja viidatud ELTL artikli 107 lõike 1, vaid ELTL artikli 107 lõike 3 alusel, siis need otsused ei ole kahju hüvitamise vaidluses Fővárosi Törvényszékis (Budapesti esimese astme kohus, Ungari) nõuete õiguslike alustena asjassepuutuvad ning neid ei saa hageja suhtes kvalifitseerida kohustuslikult siduvateks õigusaktideks.

3.

Kolmas väide, et

hageja arvates on vaidlustatud otsused tühised, kuna Ungari haldusorganid on andnud sellist õigusvastast riigiabi, mis on vastuolus ELTL artikli 107 lõikega 1 ja millest oleks ELTL artikli 108 lõike 3 alusel tulnud teatada komisjonile. Hageja väide, et riigiabi on õigusvastane, põhineb komisjoni teatisel [ELTL artikli 107] lõikes 1 nimetatud riigiabi mõiste kohta (1) ning komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrusel (EÜ) nr 800/2008, millega teatavat liiki abi tunnistatakse [ELTL artikli 107] ja [ELTL artikli 108] kohaldamisel ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) kohaldamisel (2).


(1)  ELT 2016, C 262, lk 1.

(2)  ELT 2008, L 214, lk 3.