23.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 357/25


22. augustil 2017 esitatud hagi – UG versus komisjon

(Kohtuasi T-571/17)

(2017/C 357/33)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: UG (esindajad: advokaadid M. Richard ja P. Junqueira de Oliveira)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 18. mai 2017. aasta otsus (No R/40/17) ja kõik selle aluseks olevad otsused;

ennistada hageja teenistusse;

mõista Euroopa Komisjonilt välja saamata jäänud töötasu ja kahjuhüvitis summas 40 000 eurot;

tühistada töötasult õigusvastaselt summade kinnipidamine;

hüvitada töötasult õigusvastaselt kinni peetud 6 818,81 eurot;

mõista Euroopa Komisjonilt välja kõik kulud ja advokaaditasud, mis on hinnanguliselt 10 000 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on rikutud õigust olla ära kuulatud, kuna komisjoni korraldatud menetlus enne töölt vabastamist oli vaid näilik.

2.

Teise väite kohaselt on vaidlustatud otsus sisuliselt vale, kuna selle aluseks olevad põhjendused on ebatäpsed, mis ei ole tõesed ega tegelikud.

3.

Kolmanda väite kohaselt on võimu kuritarvitatud, kuna komisjon vabastas hageja töölt ametiühingualase tegevuse ja lapsehoolduspuhkuse kasutamise tõttu.

4.

Neljanda väite kohaselt on rikutud personalieeskirjade artiklit 42, nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiivist 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ (ELT 2010, L 68, lk 13), tuleneva vanemapuhkuse muudetud raamkokkuleppe punkti 5.4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (EÜT 2002, L 80, lk 29; ELT eriväljaanne 05/04, lk 219), artiklit 7 ning personalieeskirjade IX lisa, pidamata kinni distsiplinaarmenetlusest.

5.

Viienda väite kohaselt on karistus ebaproportsionaalne.