25.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/18

2. augustil 2017 esitatud hagi – Mutualidad General de la Abogacía, Mutualidad de Previsión Social a prima fija ja Hermandad Nacional de Arquitectos Superiores y Químicos, Mutualidad de Previsión Social a prima fija versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-478/17)

(2017/C 318/24)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: La Mutualidad General de la Abogacía, Mutualidad de Previsión Social a prima fija (Madrid, Hispaania) ja Hermandad Nacional de Arquitectos Superiores y Químicos, Mutualidad de Previsión Social a prima fija (Madrid) (esindajad: R. Pelayo Jiménez ja A. Muñoz Aranguren)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

Tühistada Ühtse Kriisinõukogu 7. juuni 2017. aasta otsus (SRB/EES/2017/08);

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas menetluses vaidlustatud otsusega kehtestati Banco Popular Españolile kohaldatav kriisilahendusmenetlus.

Hageja esitab oma hagi toetuseks kümme väidet:

1.

Esimene väide, mis põhineb vaidlustatud otsuse põhjenduste puudumisel ja sellest tuleneval hea halduse ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte rikkumisel (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktid b ja c ning artikkel 17).

2.

Teine väide, mis põhineb kaitseõiguste rikkumisel (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõige 2).

—

Seoses sellega väidab ta, et määruse (EL) nr 806/2014 (1) artiklis 18, artikli 24 lõike 2 punktis a ja artiklis 27 reguleeritud kriisilahendusmenetlus on vastuolus kaitseõigustega, kuna see ei võimalda nimetatud määruse puudutatud isikutel kõige minimaalsemat sekkumist menetlusse. Sama õigusvastasus ilmneb hagejate väitel direktiivi 2014/59/EL (2) artiklites 32, 38 ja 43, kuna neil ei ole ette nähtud mingit õigust olla ära kuulatud.

3.

Kolmas väide, et on rikutud omandiõigust (EL-i põhiõiguste harta artikli 17 lõige 1) ja ettevõtlusvabadust (EL-i põhiõiguste harta artikkel 16).

—

Ta väidab seoses sellega, et määruse (EL) nr 806/2014 artiklid 21, 22, 24 ja 27 ning direktiivi (EL) 2014/59 artiklid 38 ja 63 rikuvad omandiõigust ja ettevõtlusvabaduse põhimõtet, kuna nad lubavad müüa aktsiaid finantsettevõttele ilma, et antaks selgituste esitamise võimalust ega küsitaks aktsionäride nõusolekut, ning annavad kriisilahendusasutustele pädevuse vähendada kapitali nullini, tühistades aktsiaid ilma aktsionäride või äriühingu pädevate organite nõusolekut.

4.

Neljas väide, et on rikutud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet, mida on tunnustatud harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6, kuna on riivatud võrdsuse põhimõtet ja sellest tulenevalt õigust õiglasele kohtumenetlusele.

5.

Viies väide, et on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõiget 1, direktiivi 2014/59/EL artiklit 32, kuna Ühtne Kriisinõukogu on teinud ilmse hindamisvea faktide hindamisel, sest ta ei kasutanud nimetatud sätetes ette nähtud vahendeid kriisilahendusskeemi vastuvõtmiseks.

6.

Kuues väide, et on rikutud usaldatavuspõhimõtet (ettevaatuspõhimõtet), kuna on alternatiivseid vahendeid vaidlustatud otsuses käsitletutele, sealhulgas varane tegevus, ning see takistas kriisilahendusskeemi vastuvõtmist.

7.

Seitsmes väide, et on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet.

8.

Kaheksas väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet seoses omandiõigusega.

9.

Üheksas väide, et on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 20 lõiget 1, kuna sõltumatu eksperdi hinnangut ei saanud lugeda „mõistlikuks, ettevaatlikuks ja realistlikuks“.

10.

Kümnes väide, et hageja on rikkunud määruse (EL) nr 806/2004 artiklit 24 ja direktiivi 2014/59/EL artikli 39 lõike 2 punkte a, b, d ja f, kuna üksuste enampakkumismüügi mentelusnormid, mis võeti vastu 3. juuni 2017. aasta laiendatud täitevkogus, ei olnud läbipaistvad, sest eelistati ühte teatavat võimalikku ostjat (Banco de Santander) ja kuna müügihind ei olnud kõige kõrgem.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014 L 225, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik (ELT 2014 L 173, lk 190).