16.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 347/34

31. juulil 2017 esitatud hagi – Haswani versus nõukogu

(Kohtuasi T-477/17)

(2017/C 347/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: George Haswani (Yabroud, Süüria) (esindaja: advokaat G. Karouni)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/850, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada nõukogu 27. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/840, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—

tühistada nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/917, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada nõukogu 29. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/907, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias;

—

tühistada nõukogu 10. juuli 2017. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2017/1245, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada nõukogu 10. juuli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1241, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süüria;

—

sellest tulenevalt,

—

teha ettekirjutus, et nimi George Haswani kustutataks eespool viidatud aktide lisadest;

—

mõista nõukogult välja summa 100 000 eurot hagejale tekitatud moraalse kahju hüvitisena;

—

jätta nõukogu kanda tema enda kohtukulud ja mõista temalt välja hageja kohtukulud, mille kohta ta esitab tõendid menetluse käigus.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on ELTL artikli 296 lõikest 2 tulenevat põhjendamiskohustust. Hageja heidab Euroopa Liidu Nõukogule ette laiatähenduslikke ja üldiseid põhjendusi, milles ei märgita täpselt ja konkreetselt põhjuseid, miks ta on oma kaalutlusõigust kasutades jõudnud seisukohale, et hageja suhtes tuleb piiravaid meetmeid võtta. Niisiis ei ole tuginetud ühelegi konkreetsele ja objektiivsele asjaolule, mida saaks hagejale ette heita ja mis võiks põhjendada asjassepuutuvaid meetmeid.

2.

Teine väide puudutab proportsionaalsuse nõuet põhiõiguste rikkumise korral. Hageja on seisukohal, et vaidlusalused meetmed peaksid olema kehtetud, sest need on seatud eesmärki arvestades ebaproportsionaalsed ning riivavad ülemääraselt tema ettevõtlusvabadust ja õigust omandile, mis on ette nähtud vastavalt Euroopa Liidu põhiõigusteharta artiklites 16 ja 17. Ebaproportsionaalsus tuleneb selles, et meetmed hõlmavad kogu mõjutavat majandustegevust ilma muude kriteeriumiteta.

3.

Kolmas väide käsitleb ilmset hindamisviga ja tõendite puudumist, sest nõukogu tuvastas oma järjestikustes põhjendustes, millega ta piiravaid meetmeid õigustas, tõenditele, mis ilmselgelt ei ole faktiliselt kontrollitud, sest viidatud faktidel puudub igasugune tõsiseltvõetav alus.

4.

Neljas väide puudutab kahjuhüvitist, sest teatavate tõendamata raskete tegude süükspanemine tekitab hagejale ja tema perekonnale riske, mida väljendab tekkinud kahju suurus ja mis põhjendab tema kahju hüvitamise nõuet.