17.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 231/41

16. mail 2017 esitatud hagi – Transdev jt versus komisjon

(Kohtuasi T-291/17)

(2017/C 231/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Transdev (Issy-les-Moulineaux, Prantsusmaa), Transdev Ile de France (Issy-les-Moulineaux), Transports rapides automobiles (TRA) (Villepinte, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F. Salat-Baroux)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

esimese võimalusena tühistada Euroopa Komisjoni 2. veebruari 2017. aasta otsus abikava SA.26763 – 2014/C (ex 2012/NN) kohta, mida Prantsusmaa kohaldab Région Île-de-France’i piirkonnas bussiveoettevõtjatele, osas, milles selle otsuse artiklis 1 leitakse, et piirkondliku abikava kohaldamine on „ebaseaduslik“, samas kui tegemist on olemasoleva abikavaga;

—

teise võimalusena tühistada Euroopa Komisjoni 2. veebruari 2017. aasta otsus abikava SA.26763 – 2014/C (ex 2012/NN) kohta, mida Prantsusmaa kohaldab Région Île-de-France’i piirkonnas bussiveoettevõtjatele, osas, milles selle otsuse artiklis 1 leitakse, et piirkondliku abikava kohaldamine oli ebaseaduslik 25. novembrist 1998 varasema aja osas;

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaks väidet.

Esimese võimalusena esitatud esimene väide, mille kohaselt ei kohaldatud kõnealust piirkondlikku abikava ebaseaduslikult, sest selle suhtes ei kehtinud eelneva teatamise kohustus. Tegemist on olemasoleva abikavaga ELTL artikli 108 lõike 1 ja nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9) (edaspidi „määrus nr 2015/1589“) VI peatüki tähenduses. Olemasolevate abikavade suhtes kohaldatavate eekirjade kohaselt ei ole nende kohaldamine ebaseaduslik, vaid komisjon võib vajadusel üksnes ette näha asjakohased meetmed, et abikava tulevikus muuta või lõpetada.

Teine, teise võimalusena esitatud väide, et piirkondliku abikava puhul ei ole tegemist olemasoleva abiga. Hagejate väitel rikkus komisjon vaidlustatud otsuses õigusnormi, kui ta leidis, et kümneaastane aegumistähtaeg katkes 2004. aastal Syndicat autonome des transporteurs de voyageurs (reisijate autoveo-ettevõtjate autonoomne liit, edaspidi „SATV“) poolt kaebuse esitamisega liikmesriigi kohtule. Määruse nr 2015/1589 artiklis 17 on nimelt ette nähtud, et kümneaastane aegumistähtaeg katkeb ainult komisjonipoolse või komisjoni nõudmise peale liikmesriigipoolse tegevuse korral. Hagejad väidavad, et kaebuse esitamine SATV poolt liikmesriigi kohtule ei kujuta endast aegumistähtaega katkestavat tegevust selle sätte tähenduses.