17.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 231/30

28. aprillil 2017 esitatud hagi – Les Mousquetaires ja ITM Entreprises versus komisjon

(Kohtuasi T-255/17)

(2017/C 231/38)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Les Mousquetaires (Pariis, Prantsusmaa), ITM Entreprises (Pariis) (esindajad: advokaadid N. Jalabert-Doury, B. Chemama ja K. Mebarek)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

võtta menetlust korraldav meede, et kohustada komisjoni täpsustama oletusi ning esitama tema valduses olevat teavet, et põhjendada otsuste AT.40466 – Tute 1 ja AT.40467 – Tute 2 objekti ja eesmärki;

—

tunnistada vastuvõetavaks määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 vastuvõetamatuse vastuväide, kuna see ei paku tõhusat õiguskaitset kontrolliotsuste täitmise tingimuste osas vastavalt CEDH artikli 6 lõigetele 1, 8 ja 13 ning harta artiklitele 7 ja 47;

—

tühistada 21. veebruari 2017. aasta otsused AT.40466 – Tute 1 ja AT.40467 – Tute 2, mille kohaselt peavad Les Mousquetaires S.A.S. ning kõik selle tütarettevõtjad alluma kontrollimisele vastavalt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõikele 4;

—

teise võimalusena tühistada otsused AT.40466 – Tute 1 ja AT.40467 – Tute 2, mis on tehtud samas sõnastuses ITM Entreprises S.A.S. suhtes 9. veebruaril 2017 ja millest nende adressaate ei teavitatud;

—

tühistada komisjon otsus ära võtta ja paljundada sidevahendites ja mäluseadmetel olevaid andmeid, mis on seotud kasutajate eraeluga ning lükata tagasi hagejate taotlus saada asjaomased andmed tagasi;

—

mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kuus väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on rikutud põhiõigusi, õigust kodu puutumatusele ja tõhusale kohtulikule kaitsele, kuna kontrolliotsuste täitmise tingimuste osas puudus võimalus tõhusale kohtulikule kaitsele.

2.

Teise väite kohaselt on rikutud määruse nr 1/2003 artikli 20 lõiget 4 ning põhiõigusi, kuna kontrolliotsused ei olnud piisavalt põhjendatud ja seetõttu jäid hagejad ilma sellekohase põhitagatiseta. Eelkõige ei olnud otsustes piisavalt piiritletud kontrollimiste objekt ja eesmärk ega täpsustatud oletusi ja komisjoni kogutud andmeid.

3.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud määruse nr 1/2003 artikli 20 lõikeid 3 ja 4 ning artiklit 21 ning põhiõigusi, kuna hagejad jäeti ilma muudest põhitagatistest. Muu hulgas ei ole kontrolliotsused ajaliselt piiratud, neid võib rakendada ette teatamata ja arvestamata hagejate õigust saada õigusabi, õigust vaikida ning õigust eraelu kaitsele ning need ei võimalda hagejatel tõhusalt esitada vastuväiteid, võttes arvesse korduvaid meeldetuletusi, et takistamise korral määratakse trahvid.

4.

Neljanda väite kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga ja rikutud proportsionaalsuse põhimõtet sel viisil, mida komisjon kasutas otsustamaks kontrollimiste vajalikkuse, kestuse ja ulatuse osas.

5.

Viienda väite kohaselt on rikutud põhiõigusi sellise otsuse vastuvõtmise tõttu, mis keelab tagamast kohast kaitset teatavatele isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele, mille kohta hagejad olid taotlenud liidu õiguse kaitset.

6.

Kuuenda väite kohaselt taotletakse teise võimalusena 9. veebruari 2017. aasta kontrolliotsuste tühistamist samade väidete alusel.