Kohtuasja T-161/17, Le Pen vs. parlament kohta avaldatud teatis asendatakse järgmisega:

11. märtsil 2017 esitatud hagi – Le Pen versus parlament

(Kohtuasi T-161/17)

(2017/C 151/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Marion Le Pen (Saint-Cloud, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid M. Ceccaldi ja J.-P. Le Moigne)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 6. jaanuari 2017. aasta otsus, mis on vastu võetud, rakendades Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse 2009/C 159/01 Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artikleid 33, 43, 62, 67 ja 68, muudetud kujul, ja milles: tuvastatakse, et hageja võlgneb 41 554 eurot, mille ta on alusetult maksnud parlamendiliikmete assistentide kulude eest; põhjendatakse selle summa tagasinõudmist ja kohustatakse vastutavat eelarvevahendite käsutajat koostöös institutsiooni raamatupidajaga nõudma see summa tagasi vastavalt põhimääruse rakendusmeetmete artiklile 68 ja vastavalt finantsmääruse artiklitele 66, 78, 79 ja 80;

—

tühistada võlateade nr 2017-22, mis on dateeritud 11. jaanuaril 2017 ja milles teavitatakse hagejat asjaolust, et peasekretäri 6. jaanuari 2017. aasta otsuse alusel on tuvastatud, et ta võlgneb 41 554 eurot, mis nõutakse parlamendiliikmete assistentide kulude eest alusetult makstud summana tagasi põhimääruse rakendusmeetmete artikli 68 ja finantsmääruse artiklite 78, 79 ning 80 alusel;

—	mõista kõik menetlusega seotud kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt;

—	mõista Euroopa Parlamendilt Marion Le Pen’i kasuks hüvitamisele kuuluvate kulude katteks välja 50 000,00 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud aktid ei ole vormiliselt õiguspärased. Väide jaguneb viide ossa.

—	Esimene väiteosa, mille kohaselt on Euroopa Parlamendi saadikuid puudutavaid rahalisi otsuseid pädev tegema Euroopa Parlamendi juhatus, mitte Euroopa Parlamendi peasekretär.

—

Teine väiteosa, mille kohaselt Euroopa Parlamendi juhatus ei või muuta oma pädevuse laadi ja ulatust. Peasekretär ei ole näidanud, et tal oleks ühtki kehtivat volitust Parlamendi juhatuse esimehelt, mis annaks talle voli võtta vastu ja teha teatavaks vaidlustatud aktid, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi saadikut puudutavaid rahalisi küsimusi.

—	Kolmas väiteosa, milles väidetakse, et vaidlustatud akte ei ole piisavalt põhjendatud ja et need on meelevaldsed.

—	Neljas väiteosa, mille kohaselt rikuti olulisi menetlusnorme.

—	Viies väiteosa, mille kohaselt Euroopa Parlamendi peasekretär ei ole toimikut isiklikult läbi vaadanud.

Teine väide, et vaidlustatud aktid ei ole sisuliselt õiguspärased. Väide jaguneb kuude ossa.

—	Esimene väiteosa, mille kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet.

—	Teine väiteosa, mille kohaselt ei ole vaidlustatud aktide aluseks olevaid asjaolusid toimunud.

—	Kolmas väiteosa, mille kohaselt on vaidlustatud aktide andmisel kuritarvitatud võimu.

—	Neljas väiteosa, mille kohaselt on vaidlustatud aktide andmisel kuritarvitatud menetlust.

—	Viies väiteosa, mille kohaselt vaidlustatud aktid on diskrimineerivad ja nende puhul esineb fumus persecutionis.

—	Kuues väiteosa, mille kohaselt OLAF ei ole sõltumatu.