Kohtuasi T‑324/17
SAS Cargo Group A/S jt
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 30. märtsi 2022. aasta otsus
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Lennulastiturg – Otsus, milles tuvastatakse ELTL artikli 101, EMP lepingu artikli 53 ning ühenduse ja Šveitsi vahel sõlmitud õhutranspordilepingu artikli 8 rikkumine – Lennulastiteenuste hinna elementide (kütuse lisatasu, ohutuse lisatasu, vahendustasu maksmine lisatasudelt) kooskõlastamine – Teabevahetus – Komisjoni territoriaalne pädevus – Kaitseõigused – Poolte võrdsuse põhimõte – ELTL artikkel 266 – Riiklik piirang – Üks ja vältav rikkumine – Trahvisumma – Müügiväärtus – Rikkumise raskus – Rikkumises osalemise kestus – Kergendavad asjaolud – Sisuliselt tühine osalemine rikkumises – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Täielik pädevus
Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Vastuväiteteatisele esitatud vastuste edastamine – Dokumendi esitamisest keeldumine – Tagajärjed – Vajadus teha asjasse puutuva ettevõtja tõendamiskoormise osas vahet süüstavate ja õigustavate dokumentide vahel
(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)
(vt punktid 90–102)
Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Süüstava dokumendi esitamisest keeldumine – Niisugune tõend rikkumise kohta, mille saab esitada viitega teistele, pooltele teatavaks tehtud dokumentaalsetele tõenditele – Kaitseõiguse rikkumise puudumine
(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)
(vt punktid 96, 124 ja 550)
Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu – Viited kindla mõju kriteeriumi kohaldamise kohta, kui tegevus on toime pandud kolmandates riikides – Välistamine
(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)
(vt punktid 135–147)
Konkurents – Liidu eeskirjad – Territoriaalne kohaldamisala – Komisjoni pädevus – Lubatavus, arvestades rahvusvahelist avalikku õigust – Kuritarvitava tegevuse rakendamine või kindel mõju EMPs – Muud vahendid – Vahetu, märkimisväärse ja ettenähtava mõju kriteerium – Ulatus sellise tegevuse korral, mille ese oli konkurentsi piirata
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)
(vt punktid 129, 130, 163–171, 177–181, 183–189, 195, 197, 201, 202–206, 217–222 ja 228–231)
Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Selliste rikkumiste kindlakstegemine, mille eest on määratud karistus – Tõhusa õiguskaitsevahendi põhimõttest tulenevad nõuded – Otsuse resolutsiooni selgus ja täpsus – Hindamine – Resolutsiooni sõnastuse suurem tähtsus põhjendustega võrreldes
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; EÜ-Šveitsi õhutranspordileping, artikkel 8 ja artikli 11 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)
(vt punktid 242, 243 ja 247–252)
Kartellid – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Rikkuv tegevus ja toimingud, mis kuuluvad ühte eesmärki taotlevasse tervikplaani – Hindamine – Kriteeriumid – Sama ese ja subjektid – Asjasse puutuvad kaudsed tõendid
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; EÜ-Šveitsi õhutranspordileping, artikkel 8)
(vt punktid 296–299, 315 ja 347)
Kartellid – Turu piiritlemine – Ese – Kartelli mõju hindamine konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele – Komisjonil sellega seoses lasuva kohustuse ulatust puudutavad tagajärjed
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 306–312)
Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Komisjoni esitatud kaudsed tõendid – Alliansi liikmeks olevate lennuettevõtjate vahelised kontaktid – Selliste ettevõtjate tõendamiskohustused, kes vaidlustavad nende kontaktide õigusvastasust, sest selle alliansi suhtes kehtivad erandid
(ELTL artikli 101 lõiked 1 ja 3; nõukogu määrus nr 3975/87, artikli 2 lõige 1)
(vt punktid 354, 364–366, 369–377 ja 425–427)
Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Üks ja vältav rikkumine – Keelatud kokkuleppe tervikplaanist ja selle põhielementidest teadmine või nende ootuspärasus – Tõendite kogum
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; EÜ-Šveitsi õhutranspordileping, artikkel 8; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
(vt punktid 459–461, 652–658, 669–687 ja 698–712)
Konkurents – Liidu eeskirjad – Esemeline kohaldamisala – Riiklike meetmetega kohustuslikult ettenähtud käitumine – Väljajätmine – Ulatus – Kolmanda riigi kohaldatud riiklik piirang – Mõju puudumine – Lubatavus, arvestades rahvusvahelist avalikku õigust
(ELTL artiklid 101 ja 102)
(vt punktid 499–503)
Konkurents – Liidu eeskirjad – Esemeline kohaldamisala – Riiklike meetmetega kohustuslikult ettenähtud käitumine – Väljajätmine – Tingimused – Selliste riiklike piirangute olemasolu, mis välistab ettevõtjate igasuguse autonoomse tegevuse – Tõendamiskoormis, mis lasub sellele tugineval ettevõtjal – Ulatus
(ELTL artiklid 101 ja 102)
(vt punktid 509–513, 532, 549 ja 562)
Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Väljastpoolt rikkumisperioodi pärinevate tõendite arvessevõtmine – Lubatavus – Nõutava tõendusjõu tase seoses üksikult võetud tõenditega
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)
(vt punktid 588–594)
Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Ulatus – Liidu õigusakti osaline tühistamine – Komisjoni sellise otsuse osaline tühistamine, milles kvalifitseeritakse erinevad konkurentsivastased tegevused üheks ja vältavaks rikkumiseks ning määratakse trahv – Nende asjaolude ebapiisavus, mida kasutati tõendamaks süüdistatud ettevõtjate osalemist ühe ja vältava rikkumise ühes osas – Mõju puudumine selle järelduse seaduslikkusele, mille kohaselt need ettevõtjad osalesid ülemaailmses rikkumises
(ELTL artiklid 101, 263 ja 264; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
(vt punktid 728, 907 ja 908)
Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Ainult sellise müügiväärtuse arvessevõtmine, millega on rikkumine otseselt või kaudselt asjaomases geograafilises sektoris seotud – Müük Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil – Kartell lennulastiteenuste sektoris – Saabuva lennulasti teenuste müügiväärtuse arvessevõtmine – Lubatavus
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; EÜ-Šveitsi õhutranspordileping, artikkel 8; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)
(vt punktid 763–766, 771 ja 779–789)
Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Rikkumisega otseselt või kaudselt seotud müük – Kartell lennulastiteenuste sektoris – Kartell, mis käsitleb lennulastiteenuste hinna erinevaid osasid – Lennulastiteenuste müügiga seotud kogusumma arvessevõtmine – Lubatavus
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; EÜ-Šveitsi õhutranspordileping, artikkel 8; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 6 ja 13)
(vt punktid 809–816)
Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Hindamiskriteeriumid – Rikkumise laad – Horisontaalne kartellikokkulepe hindade kohta – Sellisele rikkumisele omane raskus, mis võib põhjendada kõrget raskusastme koefitsienti
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; EÜ-Šveitsi õhutranspordileping, artikkel 8; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 19–23)
(vt punktid 833–840)
Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Mõiste – Rikkumiste sarnasus – Suurendamiskoefitsiendi valik – Rikkumisperioodide osalise kattumise arvessevõtmine – Lubatavus
(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 28)
(vt punktid 871–881)
Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Kergendavad asjaolud – Komisjoni kaalutlusruum igakülgse hinnangu andmisel – Sisuliselt tühise osalemise kriteerium – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; EÜ-Šveitsi õhutranspordileping, artikkel 8; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)
(vt punktid 888, 889 ja 899–901)
Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Piir – Diskrimineerimiskeelu põhimõtte järgimine – Suuniste trahvide arvutamise meetodi kohta arvessevõtmine
(ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
(vt punktid 919–925)
Kokkuvõte
Hagejad SAS Cargo Group A/S (edaspidi „SAS Cargo“), Scandinavian Airlines System Denmark-Norway-Sweden (edaspidi „SAS Consortium“) ja SAS AB (edaspidi „SAS“) tegutsevad lennulastiteenuste turul.
Nad on komisjoni 17. märtsi 2017. aasta otsuse C(2017) 1742 (final) ELTL artiklis 101, EMP lepingu artiklis 53 ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud õhutranspordilepingu artiklis 8 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.39258 – lennulastiteenused) (edaspidi „vaidlustatud otsus“) 19 adressaadi hulgas. Euroopa Komisjon tuvastas selles otsuses nende sätete ühe ja vältava rikkumise, milles asjaomased ettevõtjad olid ajavahemikus 1999. aastast kuni 2006. aastani kooskõlastanud oma tegevuse tariifide määramisel lennulastiteenuste osutamise eest terves maailmas. Ta määras hagejatele trahvid ( 1 ) nende osalemise eest nimetatud rikkumises.
Komisjon sai 7. detsembril 2005 trahvide eest kaitse saamise taotluse, mille Lufthansa ja tema kaks tütarettevõtjat esitasid komisjoni 2002. aasta leebema kohtlemise teatise ( 2 ) alusel. Taotluse kohaselt toimusid lennulastiturul tegutseva mitme ettevõtja (edaspidi „vedajad“) vahel konkurentsivastased kontaktid, mis puudutasid sellel turul osutatud teenuste hinna mitut osa, nimelt „kütuse“ ja „ohutuse“ lisatasu kehtestamist ning sisuliselt keeldumist teha ekspediitoritele nende lisatasude pealt allahindlusi. Komisjon koostas tema kogutud asjaolude ja tema uurimiste põhjal 19. detsembril 2007 vastuväiteteatise 27 vedajale ning võttis seejärel 9. novembril 2010 vastu esimese otsuse ( 3 ) 21 vedaja, sh hagejate suhtes. Üldkohus tühistas siiski selle otsuse 16. detsembri 2015. aasta kohtuotsustega ( 4 ) selle kohta esitatud tühistamisnõuete piires, kuna otsuse põhjenduses esinesid vastuolud.
Oma kohtuotsuses rahuldas Üldkohus osaliselt vaidlustatud otsuse tühistamise nõuded ja nõuded vähendada hagejatele määratud trahve. Ehkki Üldkohus kinnitas põhimõtteliselt komisjoni analüüsi ühe ja vältava rikkumise olemasolu kohta, mis mõjutas mitut liiki lennuühendusi, leidis ta siiski, et mitu asjaolu, mis puudutavad hagejatele omistatud vastutuse täpset ulatust selle rikkumise erinevates osades osalemise tõttu, ei ole piisavalt tõendatud. Lisaks võimaldas see kohtuotsus Üldkohtul täpsustada komisjoni pädevuse ulatust, kui ta kohaldab ELTL artiklit 101 kolmandates riikides toimunud konkurentsivastase tegevuse korral, ja õiguse olla ära kuulatud järgimise nõude ulatust seoses võimalusega tutvuda nende asjaoludega, mida ettevõtjad on esitanud vastusena vastuväiteteatisele.
Üldkohtu hinnang
Mis puudutab esimesena kaitseõigusi, siis leidis Üldkohus, et komisjon eksis, kui ta keeldus võimaldamast hagejatel tutvuda vaidlustatud otsuses viidatud lõikudega vastustest vastuväiteteatisele, kui oli tegu süüstava tõendiga. Selline rikkumine võib siiski kaasa tuua akti tühistamise üksnes siis, kui tulemus, milleni komisjon jõudis, oleks olnud teistsugune ilma kõnealuste süüstavate tõenditeta. Üldkohus leidis, et ta peab sellest avaldamata jätmisest tegema järeldused, analüüsides komisjoni nende hinnangute põhjendatust, mis puudutavad hagejate osalemist vaidlusaluses rikkumises.
Teisena analüüsis Üldkohus kahte etteheidet, mis puudutasid liidu normide territoriaalse kohaldamisala piiramist, võttes arvesse vaidlusaluse rikkumise geograafilist ulatust. Niisiis otsustas Üldkohus, et komisjon võis oma territoriaalse pädevuse piire ületamata tuvastada ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 ühe ja vältava rikkumise, mis mõjutab „saabuvaid“ lennuliine, mille all peetakse silmas liine, mille lähtekoht on kolmandates riikides asuvad lennujaamad ja sihtkoht liidu liikmesriikides või Euroopa majanduspiirkonna (EMP) liikmesriikides, kes ei ole liidu liikmed, asuvad lennujaamad, vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajalistes piirides. Ta tuletas nimelt meelde, et komisjonil on pädevus tuvastada väljaspool liidu või EMP territooriumi toime pandud tegevust ja selle eest karistada, tingimusel et seda rakendati sellel territooriumil või oli ette näha, et see avaldab seal vahetut ning märkimisväärset mõju. Kõnealuses asjas oli komisjonil alust lugeda end pädevaks vaidlusaluse rikkumise kindlat mõju arvestades. Täpsemalt tähendab hindasid puudutava kokkuleppe või horisontaalse tegevuse – nagu vaidlusalune rikkumine – olemuslik kahjulikkus, millest tulenevalt määratletakse see „eesmärgil põhinevaks“ konkurentsipiiranguks, seda, et komisjon ei pidanud otsima selle konkreetseid mõjusid EMPs. Lisaks ei heitnud Üldkohus komisjonile ette ka seda, et viimane leidis, et vaidlusalusel tegevusel oli EMPs ootuspärane, vahetu ja oluline mõju, mis tuleneb sellest, et ekspediitorid, kes peavad tasuma lennulastiteenuste suurema hinna asjaomastel liinidel, kannavad vastava lisakulu edasi, nagu turu tavapärane toimimine võimaldab mõistlikult ette näha. See edasikandmine võib omakorda kaasa aidata EMPsse imporditud kaupade hinnatõusule. Samuti leidis Üldkohus, et hagejad on asjatult väitnud, et komisjonil puudub pädevus tuvastada EMP artikli 53 rikkumist ühelt poolt Šveitsi ja teiselt poolt Norra ja Islandi vahelistel liinidel ning selle eest karistust määrata. See väide ei ole nimelt põhjendatud, kuna vaidlustatud otsuse resolutsioonist nähtub, et komisjon ei tuvastanud mingit selle sätte rikkumist viidatud liinidel.
Kolmandana tuvastas Üldkohus, et vastupidi hagejate väidetele ei ole komisjon rikkunud õigusnormi või teinud hindamisvigu oma analüüsis, mille eesmärk oli tuvastada vaidlusaluse rikkumise olemasolu, mis seisnes ühes ja vältavas rikkumises, arvestades vaidlustatud otsuses kirjeldatud tegevust. Nimelt märkis Üldkohus esiteks, et tegurid, mida komisjon oma analüüsis arvesse võttis ja mis puudutasid eelkõige ühe konkurentsivastase eesmärgi olemasolu ja asjaomaste ettevõtjate ning teenuste samasust, võimaldasid komisjonil määratleda vaidlusalune tegevus üheks rikkumiseks. Teiseks leidis Üldkohus, et asjaolud, mida komisjon oma järelduses arvesse võttis, on piisavad ja nendes ei ole tehtud hindamisvigu.
Neljandana analüüsis Üldkohus etteheiteid, millega sisuliselt sooviti vaidlustada hagejate osalemise ulatus ühes ja vältavas rikkumises.
Mis puudutab esiteks komisjoni arvesse võetud asjaolusid seoses kolmandates riikides rakendatud tegevusega, siis järeldas Üldkohus kõigepealt, et riiklikust piirangust tulenevat kaitsevahendit reguleerivaid põhimõtteid kohaldatakse nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikide õigusnormidele, ja et tõendamiskoormis lasub sellel poolel, kes sellele kaitsevahendile tugineda soovib. Seejärel märkis Üldkohus, et selleks, et järeldada sellise piirangu puudumist erinevates asjaomastes kolmandates riikides, tugines komisjon asjaoludele, millega ta ekslikult ei olnud lubanud hagejatel tutvuda. Üldkohus järeldas siiski, et järeldused, mille toetuseks neid asjaolusid kasutati, on endiselt põhjendatud ka juhul, kui neid asjaolusid ei oleks olemas. Lõpuks leidis Üldkohus, et vastupidi komisjoni järeldusele olid Tai ametiasutused kehtestanud õigusliku raamistiku, mis välistas igasuguse konkurentsi võimaluse vedajate vahel seoses „kütuse“ lisatasu kindlaksmääramisega Taist väljuvatel ja EMPsse suunduvatel liinidel ajavahemikus 2005. aasta juulist kuni 2006. aasta veebruarini.
Teiseks analüüsis Üldkohus hagejate etteheiteid, millega nad soovisid vaidlustada järelduse nende osalemisest ühes ja vältavas rikkumises, ning leidis, et järeldus, mille kohaselt hagejad olid piisavalt teadlikud rikkumise osast, mis puudutas keeldumist allahindlusi tegemast, ei olnud piisavalt põhjendatud.
Üldkohus järeldas sellest, et ehkki vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles järeldatakse, et hagejad osalesid ühe ja vältava rikkumise osas, mis puudutas keeldumist allahindlusi tegemast, ning selles osas, mis puudutas „kütuse“ lisatasu seoses Taist väljuvates ja EMPsse suunduvate ühendustega ajavahemikus 2005. aasta juulist kuni 2006. aasta veebruarini, oli komisjonil siiski täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogum, mis isegi pärast mõne ebapiisavalt põhjendatud kaudse tõendi välistamist võimaldas järeldada, et hagejad osalesid vaidlustatud otsuses kirjeldatud ühes ja vältavas rikkumises.
Viiendana analüüsis Üldkohus hagejate etteheiteid neile määratud trahvisummade kindlaksmääramise kohta. Sellega seoses järeldas Üldkohus, et komisjonile ei saa ette heita, et ta määras müügiväärtuse viitega lennulastiteenuste müügist saadud käibele saabuvatel liinidel, enne kui ta kohaldas trahvi põhisumma 50% vähendamist, mida põhjendasid käsitletud turu eripärad. Lisaks järeldati, et skaalal 0% kuni 30% valitud raskusastme koefitsient 16% on põhjendatud. Nimelt on esiteks see raskusastme koefitsient hagejatele väga soodne, võttes arvesse kõnealuse tegevuse olemuslikku raskust. Teiseks ei vaielnud hagejad vastu ühelegi kolmest lisategurist, millele komisjon tugines raskusastme koefitsiendi kindlaksmääramisel, nimelt süüdistatud vedajate liidetud turuosa, ühe ja vältava rikkumise geograafiline ulatus ning vaidlusaluse tegevuse rakendamine. Lõpuks ei mõjuta ükski hagejate etteheide neile kohaldatud trahvi põhisumma suurendamist 50% korduvuse alusel. Täpsemalt leidis Üldkohus, et vaidlusalune rikkumine ja varasem rikkumine, mis puudutas turgude jagamist ja mille alusel hagejaid varem oli karistatud, on sarnased, kuna mõlemad puudutavad horisontaalset kartelli, mis komisjoni sõnul rikkus ELTL artiklit 101.
Lõpuks kasutas Üldkohus oma täielikku pädevust, et otsustada nõude üle vähendada määratud trahvi summat. Kohaldades arvutusmeetodit, mida komisjon kasutas vaidlustatud otsuses, leidis ta vastupidi komisjonile, et on vaja lisada käive, mis hagejatel tekkis üksnes riigisisestel liinidel, mida teenindati vastavalt Taanis, Rootsis ja Norras. Nimelt kuulusid need liinid kõnealuse rikkumise alla ning nendelt saadud käibe lisamine oli vajalik, et tagada võrdne kohtlemine teiste süüdistatud vedajatega ja anda õiglane hinnang kõnealuse rikkumise majanduslikule tähtsusele ning iga süüdistatud vedaja rollile selles rikkumises. Üldkohus leidis samuti, et kuna hagejate osalemine ühes ja vältavas rikkumises oli piiratum kui komisjon oli järeldanud, siis tuleb nende trahve kergendavate asjaolude alusel veel vähendada. Seetõttu arvutas ta uuesti hagejatele määratud vastavad trahvid, kehtestades SAS Consortiumile määratud trahviks 7030618 eurot ning viimasele ja SAS Cargole solidaarselt määratud trahviks 5937909 eurot, SAS Cargole määratud trahviks 21687090 eurot ning viimasele ja SASile solidaarselt määratud trahviks 29045427 eurot ja kõigile kolmele äriühingule solidaarselt määratud trahviks 6314572 eurot.
( 1 ) Kõnealuses asjas määrati SAS Consortiumile 5355000 euro suurune trahv ning solidaarselt SAS Cargoga 4254250 euro suurune trahv; SAS Cargole määrati 22308250 euro suurune trahv ning solidaarselt SASiga 32984250 euro suurune trahv; lõpuks määrati kolmele äriühingule solidaarselt 5265750 euro suurune trahv.
( 2 ) Teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155).
( 3 ) Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus K(2010) 7694 (lõplik) ELTL artiklis 101, EMP lepingu artiklis 53 ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud õhutranspordilepingu artiklis 8 sätestatud menetluse kohta (juhtum COMP/39258 – lennulastiteenused).
( 4 ) 16. detsembri 2015. aasta kohtuotsused Air Canada vs. komisjon (T‑9/11, ei avaldata, EU:T:2015:994), Koninklijke Luchtvaart Maatschappij vs. komisjon (T‑28/11, ei avaldata, EU:T:2015:995), Japan Airlines vs. komisjon (T‑36/11, ei avaldata, EU:T:2015:992), Cathay Pacific Airways vs. komisjon (T‑38/11, ei avaldata, EU:T:2015:985), Cargolux Airlines vs. komisjon (T‑39/11, ei avaldata, EU:T:2015:991), Latam Airlines Group ja Lan Cargo vs. komisjon (T‑40/11, ei avaldata, EU:T:2015:986), Singapore Airlines ja Singapore Airlines Cargo Pte vs. komisjon (T‑43/11, ei avaldata, EU:T:2015:989), Deutsche Lufthansa jt vs. komisjon (T‑46/11, ei avaldata, EU:T:2015:987), British Airways vs. komisjon (T‑48/11, ei avaldata, EU:T:2015:988), SAS Cargo Group jt vs. komisjon (T‑56/11, ei avaldata, EU:T:2015:990), Air France KLM vs. komisjon (T‑62/11, ei avaldata, EU:T:2015:996), Air France vs. komisjon (T‑63/11, ei avaldata, EU:T:2015:993) ja Martinair Holland vs. komisjon (T‑67/11, ei avaldata, EU:T:2015:984).