17.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 231/6

1.

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (1) ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artiklitega 6 ja 7 on vastuolus kohtupraktika (Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) 18. veebruari 2016. aasta kohtuotsusus), mille kohaselt vaatamata sellele, et lepingu ennetähtaegselt lõpetamise tingimus on ebaõiglane, ja vaatamata sellele, et see on täitmisavalduse aluseks olev tingimus, ei tohi hüpoteegi realiseerimist lõpetada, sest selle jätkamine on tarbijale soodsam, kuna tsiviilseadustiku artiklil 1124 põhinevas tuvastusmenetluses tehtud kohtuotsuse võimaliku täitmise korral ei saaks tarbija kasutada hüpoteegi realiseerimisele omaseid menetluslikke eelisõigusi, kuid nimetatud kohtupraktikas ei võeta arvesse, et TS-i (kõrgeim kohus) enda järjepideva ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole see tsiviilseadustiku artikkel 1124 (mis on ette nähtud vastastikuseid kohustusi loovate lepingute jaoks) laenulepingu suhtes kohaldatav, kuna see on ühepoolne asjaõigusleping, mis ei jõustu enne, kui raha on üle antud, ja mis seetõttu paneb kohustusi ainult laenusaajale ja mitte laenuandjale (võlausaldaja), mistõttu TS-i (kõrgeim kohus) selle kohtupraktika kohaselt võidakse tuvastusmenetluses tarbija suhtes teha kohtuotsus, millega jäetakse lepingu lõpetamise ja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, ning ei saaks enam väita, et hüpoteegi realiseerimise jätkamine on talle soodsam?

2.

Kui nõustuda, et tsiviilseadustiku artikkel 1124 on kohaldatav laenulepingutele või kõikidel krediidilepingute juhtudel, siis kas direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artiklitega 6 ja 7 on vastuolus niisugune kohtupraktika nagu viidatud kohtupraktika, milles selle hindamisel, kas tarbijale on soodsam hüpoteegi realiseerimise jätkamine või kahjulikum tsiviilseadustiku artikli 1124 põhjal toimuv tuvastusmenetlus, ei võeta arvesse, et selles menetluses võidakse jätta lepingu lõpetamise ja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kui kohus kohaldab sama tsiviilseadustiku artikli 1124 sätet, mis näeb ette, et „[k]ohus määrab kokkuleppe lõpetamise, mida talt nõutakse, kui ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis lubaksid tal määrata täitmiseks tähtaja“, arvestades et just nimelt pikaajaliste (20 või 30 aastat) hüpoteegitagatisega kodulaenu ja krediidi kontekstis on suhteliselt tõenäoline, et kohtud kohaldavad seda nõude rahuldamata jätmise alust, eriti kui tegelik maksekohustuse rikkumine ei ole olnud väga raske?

3.

Kui nõustuda, et tarbijale on soodsam hüpoteegi realiseerimise jätkamine ühes lepingu ennetähtaegse lõpetamise tagajärgedega, siis kas direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artiklitega 6 ja 7 on vastuolus niisugune kohtupraktika nagu viidatud kohtupraktika, mille kohaselt kohaldatakse lünga täitmiseks õigusnormi (LECi artikli 693 lõiget 2), vaatamata sellele, et leping saab kehtida ka ilma lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimuseta, ja millega omistatakse kõnealusele LECi artikli 693 lõikele 2 õigusmõju vaatamata sellele, et ei ole täidetud põhieeldus: leping peab sisaldama lepingu ennetähtaegselt lõpetamise kehtivat ja toimivat kokkulepet, mis just nimelt tunnistatigi ebaõiglaseks, tühiseks ja kehtetuks?