|
24.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 239/22 |
Poola Vabariigi 30. märtsil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 19. jaanuari 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-701/15: Stock Polska versus EUIPO – Lass & Steffen (Lubelska)
(Kohtuasi C-162/17)
(2017/C 239/28)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Apellant: Poola Vabariik (esindaja: Bogusław Majczyna)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada Üldkohtu (üheksas koda) 19. jaanuari 2017. aasta otsus kohtuasjas T-701/15: Stock Polska vs. EUIPO – Lass & Steffen (Lubelska) täies ulatuses; |
|
— |
saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks; |
|
— |
jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. |
Väited ja peamised argumendid
Poola Vabariik palub tühistada Üldkohtu (üheksas koda) 19. jaanuari 2017. aasta otsuse kohtuasjas T-701/15: Stock Polska vs. EUIPO – Lass & Steffen (Lubelska) täies ulatuses ning saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks.
Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus rahuldamata Lublinis asuva Stock Polska z o.o. hagiavalduse Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHMI; nüüd pärast nime muutmist Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)) apellatsioonikoja 24. septembri 2015. aasta otsuse (asi R 1788/2014-5) peale, millega jäeti jõusse EUIPO 14. mai 2014. aasta otsus, millega lükati tagasi Stock Polska z o.o. taotlus registreerida liidu kaubamärk.
Üldkohtu otsusega ja sellele eelnenud EUIPO otsusega lükati nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EL) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b alusel tagasi taotlus registreerida kaubamärk „Lubelska“ selle sarnasuse tõttu kaubamärgiga „Lubeca“, mis avalikkuse jaoks Saksamaal, kus on kaitstud varasem kaubamärk „Lubeca“, toob selle tähisega tähistatud kaupade päritolu osas kaasa segiajamise tõenäosuse.
Poola Vabariik esitab vaidlustatud otsuse peale järgmised väited:
|
1. |
Rikutud on nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EL) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna segiajamise tõenäosust ei ole igakülgselt hinnatud tervikmulje alusel, lähtudes eristavatest ja domineerivatest osadest, kuna tähise sarnasuse hindamisel varasema kaubamärgiga on alusetult piirdutud selle tähise ühe koostisosaga (sõnaline osa). Üldkohus nõustus ekslikult sellega, et kahe kaubamärgi sarnasuse hindamisel võib analüüsida vaid kombineeritud kaubamärgi üht koostisosa (sõnaline osa) ning võrrelda seda osa teise kaubamärgiga, jättes seejuures välja graafilise elemendi, ilma et eelnevalt oleks tuvastatud, et sõnaline osa moodustab domineeriva koostisosa, samas kui graafilisel elemendil puudub tähendus. Üldkohus tuvastas vaid, et graafilisel elemendil on nõrk eristusvõime, ning ei võtnud seejuures arvesse, et selle tähise koostisosa nõrk eristusvõime ei tähenda, et see koostisosa ei ole domineeriv. |
|
2. |
Rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ning võrdse kohtlemise, hea halduse ja õiguskindluse põhimõtet, kuna arvesse ei ole võetud seda, et EUIPO kaldus kõrvale oma varasemast otsustuspraktikast, mis on tema suunistes välja toodud, ning sellega on aktsepteeritud vastuolu selle otsustuspraktikaga. Üldkohus jättis tähelepanuta asjaolu, et EUIPO kaldus kõrvale oma suunistes välja toodud oma varasemast otsustuspraktikast määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b osas ning puudusid erilised asjaolud, millega saaks seda kõrvalekaldumist põhjendada. |
|
3. |
Rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna segiajamise tõenäosuse hindamisel on õigeks loetud asjaolusid, mis üldise arusaama järgi seda ei ole, ning tähelepanuta on jäetud üldtuntud olulised asjaolud, kusjuures selle tulemusel on moonutatud asjaolusid ja tõendeid, eriti kuna:
|
|
4. |
Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel on rikutud põhjendamiskohustust, kuna:
|