Kohtuasi C‑697/17

Telecom Italia SpA

versus

Ministero dello Sviluppo Economico
ja
Infrastrutture e telecomunicazioni per l’Italia SpA (Infratel Italia) SpA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato)

Euroopa Kohtu (viies koda) 11. juuli 2019. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Asjade ja ehitustööde riigihankelepingute sõlmimine – Direktiiv 2014/24/EL – Artikli 28 lõige 2 – Piiratud hankemenetlus – Ettevõtjad, kellele on tehtud ettepanek esitada pakkumus – Vajadus, et väljavalitud taotleja oleks õiguslikult ja sisuliselt sama isik kui pakkumuse esitaja – Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte

  1. Õigusaktide ühtlustamine – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori riigihankemenetlused – Direktiiv 2004/17 – Lepingute sõlmimine – Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted – Ulatus – Hankija luba asendada üks kahest ettevõtjast, mis kuulusid ettevõtjate ühendusse, mida kutsuti esitama pakkumus läbirääkimistega menetluses – Asendamine pakkujast ühenduse lõpetamise tagajärjel – Lubatavus – Tingimused

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17, artiklid 10 ja 51 ning artikli 54 lõige 3)

    (vt punktid 32–35)

  2. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2014/24 – Lepingute sõlmimine – Piiratud menetlus – Ettevõtjad, millel lubatakse esitada pakkumus – Nõue, et väljavalitud taotlejad oleksid õiguslikult ja sisuliselt samad isikud kui pakkumuse esitajad – Väljavalimise etapi ja pakkumuste esitamise etapi vahel sõlmitud ning pärast pakkumuste esitamise etappi täidetud ühinemisleping – Pakkumuse esitamine sellise väljavalitud pakkuja poolt, kes on ühendanud endaga ühe teise väljavalitud pakkuja – Lubatavus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24, artikli 28 lõige 2)

    (vt punktid 37, 39, 40, 42–47, 49, 54 ja resolutsioon)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus täpsustas 11. juuli 2019. aasta kohtuotsuses Telecom Italia (C‑697/17) tingimusi, mis peavad olema täidetud selleks, et ettevõtjatel oleks lubatud esitada pakkumus direktiiviga 2014/24 ( 1 ) reguleeritud asjade ja teenuste piiratud hankemenetluses. Euroopa Kohus leidis selles kontekstis, et võttes arvesse kõnealuses direktiivis sätestatud nõuet, et väljavalitud ettevõtjad peavad olema õiguslikult ja sisuliselt samad isikud kui pakkumuse esitajad, võib pakkumuse esitada väljavalitud taotleja, kes on võtnud väljavalimise etapi ja pakkumuste esitamise etapi vahel sõlmitud ning pärast pakkumuste esitamise etappi täidetud ühinemislepinguga kohustuse ühendada endaga üks teine väljavalitud taotleja.

Äriühing Infratel algatas 2016. aasta mais Itaalia majandusarengu ministeeriumi nimel piiratud hankemenetluse mitme Itaalia maakonna nn valgetel aladel avaliku passiivse ultralairibavõrgu ehitamise, hooldamise ja haldamise hankelepingute sõlmimiseks. Viie hankeosa kohta korraldatud menetluses esitasid osalemistaotlused äriühing Telecom Italia ning äriühingud Metroweb Sviluppo ja OpEn Fiber. Ehkki Metroweb Sviluppo valiti välja, ei esitanud ta lõpuks pakkumust.

Infratel avaldas 2017. aasta jaanuaris vastavaks tunnistatud pakkujate nimekirja ja edukate pakkujate esialgse paremusjärjestuse. OpEn Fiber oli paremusjärjestuses esikohal kõigi viie hankeosa puhul ja Telecom Italia oli paremusjärjestuses teisel kohal, välja arvatud osa nr 4, mille puhul ta oli kolmandal kohal. Kuna Telecom Italia ei olnud asjaomase menetluse tulemusega rahul, esitas ta kõigepealt taotluse tutvuda selle hankemenetlusega seotud dokumentidega. Neist dokumentidest nähtub sisuliselt, et väljavalimise etapi ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahel oli OpEn Fiber ühendanud endaga Metroweb Sviluppo, kusjuures sellele ühinemisele endaga ühendamise teel Euroopa Komisjon vastuväiteid ei esitanud. Seejärel vaidlustas Telecom Italia asjaomase viie hankeosa kohta lepingute sõlmimise Itaalia kohtutes.

Tuletades kõigepealt meelde, et direktiivi 2014/24 artikli 28 lõike 2 esimese lause kohaselt võivad pakkumuse esitada ainult need ettevõtjad, kellele avaliku sektori hankija teeb esitatud teabe hindamise põhjal vastava ettepaneku, rõhutas Euroopa Kohus, et see säte eeldab, et väljavalitud ettevõtjad on õiguslikult ja sisuliselt samad isikud kui pakkumuse esitajad. See eeskiri on ette nähtud mitmest etapist koosneva piiratud hankemenetluse ning eeskätt taotlejate väljavalimise ja pakkumuste esitamise etapi jaoks. Euroopa Kohus märkis siiski, et see säte ei näe midagi ette seoses muutustega, mis võivad toimuda väljavalitud taotleja struktuuris või majanduslikus seisundis ja tehnilises pädevuses.

Euroopa Kohus lisas sellega seoses, et ta analüüsis direktiivi 2004/17 ( 2 ) puudutavas analoogses kontekstis küsimust, milline mõju on sellistel muutustel läbirääkimistega hankemenetluse korral, kohtuotsuses MT Højgaard ja Züblin ( 3 ). Euroopa Kohus asus nii seisukohale, et läbirääkimistega menetluses võib üks kahest ettevõtjast, mis kuulusid väljavalitud ettevõtjate ühendusse, astuda ühenduse asemele pärast selle lõpetamist ja osaleda menetluses võrdsuse põhimõtet rikkumata edasi. Seda küll tingimusel, et on tõendatud, et see ettevõtja ise vastab hankija poolt alguses määratletud nõuetele (esimene kriteerium) ja et tema menetluses edasi osalemine ei kahjusta teiste pakkujate konkurentsiolukorda (teine kriteerium).

Seoses esimese kriteeriumi täidetusega käesolevas kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et äriühing OpEn Fiber vastab endiselt hankija poolt alguses määratletud nõuetele, kuivõrd tema majanduslik seisund on paranenud Metroweb Sviluppo endaga ühendamise tõttu.

Seoses teise kriteeriumi täidetusega käesolevas kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et selline ühinemine nagu Metroweb Sviluppo endaga ühendamine peab toimuma kooskõlas liidu õigusnormidega ja eeskätt määrusega nr 139/2004 ( 4 ). Euroopa Kohus täheldas sellega seoses, et komisjon oli otsustanud 15. detsembril 2016 selle määruse alusel jätta esitamata vastuväited OpEn Fiberi ja Metroweb Sviluppo ühinemisele. Euroopa Kohus rõhutas selles kontekstis, et hankeid reguleerivatest õigusnormidest eraldiseisvate liidu õiguse sätete eesmärk on just nimelt selle tagamine, et vaba ja moonutamata konkurentsi siseturul ei ohustaks sellised ühinemistehingud, nagu on kõne all põhikohtuasjas. Kui ettevõtja käitumine on nende erieeskirjadega kooskõlas, ei saa seega asuda seisukohale, et tema osalemine sellises tehingus võib iseenesest kahjustada teiste pakkujate konkurentsiolukorda juba ainuüksi seetõttu, et ühendava üksuse majanduslik seisund ja tehniline pädevus paranevad.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT 2004, L 134, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 19). See direktiiv enam ei kehti.

( 3 ) 24. mai 2016. aasta kohtuotsus MT Højgaard ja Züblin (C‑396/14, EU:C:2016:347).

( 4 ) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).