EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)

17. jaanuar 2019 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Arvelduse lõplikkus makse‑ ja väärtpaberiarveldussüsteemides – Direktiiv 98/26/EÜ – Kohaldamisala – Mõiste „maksejuhis“ – Maksejuhis, mille tavalise arvelduskonto omanik andis krediidiasutusele, mis hiljem tunnistati maksejõuetuks

Kohtuasjas C‑639/17,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) 8. novembri 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. novembril 2017, menetluses

SIA „KPMG Baltics“, kes tegutseb AS „Latvijas Krājbanka“ pankrotihaldurina,

versus

SIA „Ķipars AI“

EUROOPA KOHUS (neljas koda),

koosseisus: seitsmenda koja president T. von Danwitz (ettekandja) neljanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud K. Jürimäe, C. Lycourgos, E. Juhász ja C. Vajda,

kohtujurist: M. Szpunar,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–

SIA „KPMG Baltics“, kes tegutseb AS „Latvijas Krājbanka“ pankrotihaldurina, esindaja: J. Ozoliņš,

–

Läti valitsus, esindajad: I. Kucina ja E. Petrocka-Petrovska,

–

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja O. Serdula,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Rocchitta,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: H. Tserepa-Lacombe ja I. Rubene,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse‑ ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT 1998, L 166, lk 45; ELT eriväljaanne 06/03, lk 107), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiviga 2009/44/EÜ (ELT 2009, L 146, lk 37), (edaspidi „direktiiv 98/26“) tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud SIA „KPMG Baltics“, kes tegutseb AS „Latvijas Krājbanka“ pankrotihaldurina, ja SIA „Ķipars AI“ vahelises kohtuvaidluses maksejuhise täitmise üle, mille „Ķipars AI“ andis Latvijas Krājbankale.

Õiguslik raamistik

3

Direktiivi 98/26 põhjendustes 1–4 on märgitud:

„(1)

1990. aasta Lamfalussy aruandes kümne grupi riikide keskpankade juhatajatele osutati tähtsale süsteemiriskile, mis on seotud maksete mitme õigusliku tasaarvelduse viisi, eelkõige mitmepoolse tasaarvelduse kasutamisel põhinevate maksesüsteemidega; reaalajalistes brutoarveldussüsteemides osalemisega seotud õiguslike riskide vähendamine on ülimalt tähtis, arvestades nende süsteemide jätkuvat arengut;

(2)

samuti on äärmiselt oluline vähendada väärtpaberiarveldussüsteemides osalemisega seotud riski, eelkõige juhul, kui sellised süsteemid ja maksesüsteemid on omavahel tihedalt seotud;

(3)

käesoleva direktiivi eesmärk on toetada rahvusvaheliste maksete ja väärtpaberiarvelduste korra tõhusat ja tasuvat toimimist ühenduses, mis tugevdab kapitali liikumise vabadust siseturul; […]

(4)

on soovitav, et liikmesriikide õigusaktide eesmärk oleks võimalikult vähendada süsteemi häireid, mida põhjustavad kõnealuses süsteemis osaleja vastu algatatud maksejõuetusmenetlused“.

4

Selle direktiivi artikli 1 kohaselt:

„Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse:

a)

iga artikli 2 punktis a määratletud süsteemi suhtes, mida reguleerib liikmesriigi õigus ja mis toimib mis tahes vääringus, eurodes või erinevates vääringutes, mida arvestatakse süsteemis teineteise suhtes ümber;

b)

iga sellises süsteemis osaleja suhtes;

c)

tagatise suhtes, mis antakse seoses:

–

süsteemis osalemisega või

–

keskpanga ülesandeid täitvate liikmesriikide keskpankade või keskpanga ülesandeid täitva Euroopa Keskpanga toimingutega.“

5

Nimetatud direktiivi artikkel 2 sätestab:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

süsteem – vormiline struktuur:

–

kolme või enama osaleja vahel, välja arvatud süsteemikorraldaja, võimalik arveldusagent, võimalik keskne osaleja, võimalik arvelduskoda või võimalik kaudne osaleja, kusjuures on olemas ühised reeglid ja ühtne kord maksejuhiste kliiringuks, kas keskse osaleja vahendusel või mitte, või nende täitmiseks osalejate vahel,

–

mida reguleerib osalejate valitud liikmesriigi õigus; osalejad võivad siiski valida üksnes sellise liikmesriigi õiguse, kus asub vähemalt ühe osaleja peakontor, ja

–

mille on süsteemiks määranud ja sellest komisjonile teatanud pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist see liikmesriik, kelle õigust kohaldatakse, ilma et see piiraks muude, siseriiklikes õigusaktides sätestatud rangemate üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist.

[…]

b)

asutus:

–

krediidiasutus [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT 2006, L 177, lk 1)] artikli 4 lõike 1 tähenduses, sealhulgas kõnealuse direktiivi artiklis 2 loetletud asutused,

–

investeerimisühing [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT 2004, L 145, lk 1)], artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatud asutused,

–

ametiasutus ja avalik-õiguslik riigigarantiiga ettevõtja või

–

mis tahes ettevõtja, kelle peakontor asub väljaspool [liitu] ja kelle tegevus vastab esimeses ja teises taandes määratletud ühenduse krediidiasutuse või investeerimisühingu omale,

kes osalevad süsteemis ja vastutavad maksejuhistest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis.

[…]

c)

keskne osaleja – üksus süsteemis osalevate asutuste vahel, kes toimib nende asutuste suhtes eraldiseisva osapoolena nende asutuste maksejuhiste osas;

d)

arveldusagent – üksus, kes pakub süsteemis osalevatele asutustele ja/või kesksele osalejale arvelduskontosid, mille kaudu maksejuhiseid sellistes süsteemides arveldatakse, ja annab vajaduse korral nendele asutustele ja/või kesksetele osalejatele arveldamise eesmärgil krediiti;

e)

arvelduskoda – üksus, kes vastutab asutuste, võimaliku keskse osaleja ja/või võimaliku arveldusagendi netopositsioonide arvutamise eest;

f)

osaleja – asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemikorraldaja.

Vastavalt süsteemi eeskirjadele võib üks ja seesama osaleja toimida keskse osaleja, arveldusagendi või arvelduskojana või täita kõiki neid ülesandeid või osa neist.

Liikmesriik võib otsustada, et käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse kaudset osalejat osalejana, kui see on põhjendatud süsteemiriski seisukohast. Olukorras, kus kaudset osalejat käsitatakse osalejana süsteemiriski tõttu, ei piira see selle osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne osaleja annab süsteemile maksejuhiseid;

g)

kaudne osaleja – asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemikorraldaja, kellel on lepinguline suhe sellises süsteemis osalejaga, kus täidetakse maksejuhiseid, mis võimaldab kaudsel osalejal suunata maksejuhiseid läbi süsteemi, tingimusel, et kaudne osaleja on süsteemikorraldajale teada;

[…]

i)

maksejuhis:

–

osaleja mis tahes korraldus anda saaja käsutusse teatav hulk raha, tehes kande krediidiasutuse, keskpanga, keskse osaleja või arveldusagendi kontol, või mis tahes korraldus, millest tuleneb maksekohustuse võtmine või selle täitmine, nagu on kindlaks määratud süsteemi reeglites, või

–

osaleja mis tahes korraldus anda üle väärtpaberi või väärtpaberite omandi‑ või muu õigus, tehes registrisse raamatupidamiskande või muul viisil;

[…]

p)

süsteemikorraldaja – üksus või üksused, mis vastutavad õiguslikult süsteemi korraldamise eest. Süsteemikorraldaja võib toimida ka arveldusagendi, keskse osaleja või arvelduskojana.“

6

Sama direktiivi artiklis 3 on sätestatud:

„1.   Maksejuhised ja tasaarveldused on õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad isegi siis, kui osaleja vastu on algatatud maksejõuetusmenetlus, tingimusel et maksejuhised sisestati süsteemi enne maksejõuetusmenetluse algatamist artikli 6 lõike 1 tähenduses. Seda kohaldatakse ka maksejõuetusmenetluse korral osaleja vastu (asjaomases süsteemis või koostalitlevas süsteemis) või koostalitleva süsteemi korraldaja vastu, kes ei ole osaleja.

[…]

3.   Maksejuhise süsteemi sisestamise hetk määratletakse selle süsteemi eeskirjades. Kui süsteemi reguleerivates siseriiklikes õigusaktides on sisestamishetke käsitlevaid tingimusi, peavad kõnealuse süsteemi eeskirjad olema selliste tingimustega kooskõlas.

[…]“.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

7

Ķipars AI, kellel oli Latvijas Krājbankas tavaline arvelduskonto, saatis nimetatud pangale 17. novembril 2011 korralduse kanda kõik sellel arvelduskontol olemasolevad rahalised vahendid üle teisele kontole, mis oli tal avatud ühes teises pangas. See juhis sisestati Latvijas Krājbanka sisemisse arveldussüsteemi, rahalised vahendid debiteeriti Ķipars AI arvelduskontolt ja neid kirjendati Latvijas Krājbanka vahekontol ülekande tegemiseks. Maksejuhist ei viidud siiski lõpuni täide, kuna mõni tund hiljem keelas Finanšu un kapitāla tirgus komisija (finants‑ ja kapitaliturgude komisjon, Läti) Latvijas Krājbankal kõik tehingud, mille summa ületab 100000 eurot, ja pärast kuulutati pank maksejõuetuks. Latvijas Krājbanka pankrotihalduriks nimetati KPMG Baltics.

8

Kuna esimese astme ja apellatsioonikohtud rahuldasid Ķipars AI hagi maksejuhise täitmise nõudes, esitas KPMG Baltics eelotsusetaotluse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse. Kassatsioonimenetluses tugines Ķipars AI muu hulgas direktiivi 98/26 sätetele. Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus on põhimõtteliselt seisukohal, et see direktiiv ei ole kohaldatav eraõiguslike isikute ja pankade vahelistes suhetes ja seega põhikohtuasjas arutusel oleva maksejuhise suhtes, on tal selles küsimuses siiski kahtlusi, kuna ta leiab, et mõiste „maksejuhis“ selle direktiivi tähenduses võib hõlmata ka kõnealust maksejuhist, kui arvestada rahaliste vahendite ülekandmise laadi.

9

Neil asjaoludel otsustas Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas mõiste „maksejuhis“ [direktiivi 98/26] tähenduses hõlmab hoiustaja poolt krediidiasutusele antud maksejuhist raha ülekandmiseks teisele krediidiasutusele?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas [direktiivi 98/26] artikli 3 lõiget 1, milles on sätestatud, et „[m]aksejuhised ja tasaarveldused on õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad isegi siis, kui osaleja vastu on algatatud maksejõuetusmenetlus, tingimusel et maksejuhised sisestati süsteemi enne maksejõuetusmenetluse algatamist artikli 6 lõike 1 tähenduses. Seda kohaldatakse ka maksejõuetusmenetluse korral osaleja vastu (asjaomases süsteemis või koostalitlevas süsteemis) või koostalitleva süsteemi korraldaja vastu, kes ei ole osaleja“, tuleb tõlgendada nii, et sellist maksejuhist, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võib pidada „süsteemi sisestatuks“ ja see tuleb täita?“

Euroopa Kohtu pädevus

10

KPMG Baltics ja Läti valitsus väidavad sisuliselt, et Euroopa Kohus ei ole pädev eelotsuse küsimustele vastama, kuna põhikohtuasjas arutusel olev maksejuhis ei kuulu direktiivi 98/26 kohaldamisalasse ja seega põhikohtuasjal puudub seos liidu õigusega.

11

Sellega seoses tuleb ühelt poolt esile tuua, et esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus just nimelt kindlaks teha, kas põhikohtuasjas arutusel olev maksejuhis on või ei ole hõlmatud mõistega „maksejuhis“ direktiivi 98/26 tähenduses ja kuulub selle kohaldamisalasse. Nii on KPMG Balticsi ja Läti valitsuse argumendid, mille kohaselt see maksejuhis ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse, lahutamatult seotud vastusega, mis tuleb esimesele küsimusele anda sisulises aspektis, ega mõjuta seega Euroopa Kohtu pädevust sellele küsimusele vastata (vt analoogia alusel 10. septembri 2015. aasta kohtuotsus Wojciechowski, C‑408/14, EU:C:2015:591, punkt 29, ja 26. septembri 2018. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Veiligheid en justitie (apellatsioonkaebuse peatav toime), C‑180/17, EU:C:2018:775, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

12

Teisalt, mis puudutab teist küsimust, siis see on esitatud üksnes juhuks, kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, see tähendab juhuks, kui põhikohtuasjas arutusel olev maksejuhis kuulub direktiivi 98/26 kohaldamisalasse. Neil asjaoludel ei saa ka teine küsimus Euroopa Kohtu pädevuse alt välja jääda.

13

Sellest tulenevalt on Euroopa Kohus pädev eelotsuse küsimustele vastama.

Eelotsuse küsimuste analüüs

14

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas selline maksejuhis, nagu on arutusel põhikohtuasjas ning mille tavalise arvelduskonto omanik andis krediidiasutusele ja mis käsitleb rahaliste vahendite ülekandmist teise krediidiasutusse, on hõlmatud mõistega „maksejuhis“ direktiivi 98/26 tähenduses ja kuulub selle kohaldamisalasse.

15

Nagu nähtub selle direktiivi põhjendustest 1–4, on direktiivi eesmärk vähendada süsteemiriski ning tagada makse‑ ja väärtpaberiarveldussüsteemide stabiilsus, vähendades nii palju kui võimalik süsteemi häireid, mida põhjustab mõne osaleja vastu algatatud maksejõuetusmenetlus.

16

Sel eesmärgil on direktiivi artikli 3 lõikes 1 ette nähtud, et maksejuhised on õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad isegi siis, kui osaleja vastu on algatatud maksejõuetusmenetlus, tingimusel et need sisestati süsteemi enne maksejõuetusmenetluse algatamist.

17

Käesoleval juhul saatis Ķipars AI, kellel oli Latvijas Krājbankas tavaline arvelduskonto, nimetatud pangale põhikohtuasjas vaidlusaluse maksejuhise, et lasta kanda kõik sellel arvelduskontol olemasolevad rahalised vahendid üle teisele kontole, mis oli Ķipars AI‑l avatud ühes teises krediidiasutuses. Selle kindlakstegemisel, kas see maksejuhis on hõlmatud mõistega „maksejuhis“ direktiivi 98/26 tähenduses ja kuulub selle kohaldamisalasse, tuleb juhinduda direktiivi artiklist 1, mis käsitleb kohaldamisala, ja määratlustest, mis on sätestatud artiklis 2.

18

Selles osas ilmneb direktiivi 98/26 artikli 1 sõnastusest, et direktiivi sätteid kohaldatakse iga artikli 2 punktis a määratletud süsteemi suhtes, iga sellises süsteemis osaleja suhtes ning tagatise suhtes, mis antakse seoses süsteemis osalemisega või seoses keskpanga ülesandeid täitvate liikmesriikide keskpankade või keskpanga ülesandeid täitva Euroopa Keskpanga toimingutega.

19

Nimetatud direktiivi artikli 2 punktis a on mõiste „süsteem“ määratletud nii, et see tähendab sisuliselt vormilist struktuuri, milles on omavahel kokku leppinud vähemalt kolm osalejat, kusjuures on olemas ühised reeglid ja ühtne kord maksejuhiste kliiringuks või täitmiseks osalejate vahel.

20

Mõiste „maksejuhis“ kohta ilmneb direktiivi 98/26 artikli 2 punktidest a, b ja i, et see hõlmab üksnes selliseid korraldusi, millest tulenevad rahalised kohustused, mida on andnud süsteemis osalejad süsteemi raames teistele osalejatele, kes vastutavad nende täitmise eest. See mõiste ei hõlma seevastu korraldusi, millest tulenevad rahalised kohustused, mida on andnud kolmandad isikud väljaspool seda süsteemi.

21

Mõiste „maksejuhis“ niisugust tähendust kinnitab kõnealuse direktiivi artikli 3 lõige 1, mis seab selle sättega maksejuhistele ette nähtud kaitse tingimuseks, et need „sisestati süsteemi“.

22

Lisaks kinnitab niisugust tähendust eelkõige asjaolu, et nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 15, teenib see direktiiv kindlalt määratletud ja piiritletud eesmärki, mis seisneb süsteemiriski vähendamises ja selle direktiiviga reguleeritud süsteemide stabiilsuse tagamises, vähendades maksejõuetusmenetluste mõju neile süsteemidele. Nimelt kui korraldus, millest tulenevad rahalised kohustused, ei ole mõne osaleja poolt süsteemi sisestatud, ei tekita selle maksejõuetusmenetluse tõttu täitmata jätmine süsteemiriski ega kahjusta süsteemi stabiilsust. Süsteemides osalejate poolt süsteemi raames antud maksejuhistele selle direktiiviga ette nähtud kaitse laiendamine korraldustele, millest tulenevad rahalised kohustused, mille on andnud kolmandad isikud väljaspool neid süsteeme, läheks seega kaugemale, kui on vajalik direktiiviga 98/26 taotletava eesmärgi saavutamiseks.

23

Seetõttu tuleb selleks, et teha kindlaks, kas selline maksejuhis nagu põhikohtuasjas kuulub direktiivi 98/26 kohaldamisalasse, kontrollida, kas seda võib pidada antuks mõne selle direktiivi artikli 2 punktis a määratletud süsteemi raames süsteemis osaleja poolt.

24

Direktiivi 98/26 artikli 2 punktis f on ammendavalt loetletud üksused, kes kuuluvad mõiste „osaleja“ alla. See võib olla „asutus“, „keskne osaleja“, „arveldusagent“, „arvelduskoda“ või „süsteemikorraldaja“. Need üksused on omakorda täpselt määratletud direktiivi artikli 2 punktides b–e ja p.

25

Viimati nimetatud sätetes sisalduvatest määratlustest, mida on osundatud käesoleva kohtuotsuse punktis 5, nähtub aga, et selline tavalise arvelduskonto omanik nagu Ķipars AI, ei vasta ühegi nimetatud üksuse tunnustele. Eelkõige ei ole tavalise arvelduskonto omanik hõlmatud mõistega „asutus“, kuna vastavalt direktiivi artikli 2 punktile b tähistab see üksusi, kes võivad vastutada süsteemi raames antud maksejuhistest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest ja kelle hulka kuuluvad eeskätt krediidiasutused ja investeerimisühingud.

26

Kahtlemata on direktiivi 98/26 artikli 2 punkti f kolmanda lõiguga tunnistatud liikmesriikide õigust otsustada, et selle direktiivi kohaldamisel võib kaudset osalejat käsitada osalejana, tingimusel et see on süsteemiriski tõttu põhjendatud. Euroopa Kohtu käsutuses oleva toimiku ühestki dokumendist ei saa aga järeldada, et Läti Vabariik oleks seda võimalust kasutanud. Igal juhul nähtub direktiivi artikli 2 punktis g sätestatud mõiste „kaudne osaleja“ määratlusest, et viimati nimetatud mõiste alla saavad kuuluda samad üksused, millele on viidatud mõistega „osaleja“ ja mida on nimetatud käesoleva kohtuotsuse punktis 24, kusjuures osaleja ja kaudse osaleja erinevus seisneb selles, et esimene on süsteemiga otseselt seotud, samas kui teine on sellega seotud vaid läbi lepingulise suhte, mis tal on osalejaga. Kuna selline tavalise arvelduskonto omanik nagu Ķipars AI ei vasta ühegi nimetatud üksuse tunnustele, ei saa teda pidada kaudseks osalejaks sama direktiivi artikli 2 punkti f tähenduses.

27

Seega ei saa sellise tavalise arvelduskonto omaniku antud maksejuhist pidada antuks süsteemis osaleja poolt direktiivi 98/26 artikli 2 punktide a ja f tähenduses. Sellest tuleneb, nagu väitsid ka kõik Euroopa Kohtule seisukohti esitanud pooled, et selline maksejuhis ei ole hõlmatud mõistega „maksejuhis“ nimetatud direktiivi tähenduses ega kuulu järelikult selle kohaldamisalasse.

28

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et selline maksejuhis, nagu on arutusel põhikohtuasjas ning mille tavalise arvelduskonto omanik andis krediidiasutusele ja mis käsitleb rahaliste vahendite ülekandmist teise krediidiasutusse, ei ole hõlmatud mõistega „maksejuhis“ direktiivi 98/26 tähenduses ega kuulu järelikult selle kohaldamisalasse.

29

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele küsimusele vaja vastata.

Kohtukulud

30

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
 

Selline maksejuhis, nagu on arutusel põhikohtuasjas ning mille tavalise arvelduskonto omanik andis krediidiasutusele ja mis käsitleb rahaliste vahendite ülekandmist teise krediidiasutusse, ei ole hõlmatud mõistega „maksejuhis“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiviga 2009/44/EÜ, tähenduses ega kuulu järelikult selle kohaldamisalasse.

 

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: läti.