Kohtuasi C‑544/17 P

BPC Lux 2 Sàrl jt

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Portugali ametiasutuste abi finantseerimisasutuse Banco Espírito Santo SA kriisilahenduseks – Sildpanga asutamine ja kapitaliseerimine – Euroopa Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobivaks – Põhjendatud huvi – Liikmesriigi kohtule esitatud hagi, milles palutakse Banco Espírito Santo kriisilahenduse otsus tühistada

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 7. novembri 2018. aasta otsus

1. Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Hindamine hagi kohtusse saabumisel – Hagi, mis võib hagejale kasu tuua – Tõendamiskoormis

   (ELTL artikkel 263)

2. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude õigusliku kvalifikatsiooni kontrollimine Euroopa Kohtus – Lubatavus

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

3. Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Vaidlustatud akti tühistamine, mis võib anda hagejale liikmesriigi kohtutes menetletava hagi puhul eelise – Vastuvõetavus – Liidu kohtu võimalus hinnata liikmesriigi kohtus esitatava hagi põhjendatuse tõenäosust – Välistamine

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 28, 29, 33, 34 ja 45)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 31)

3.  Põhimõtteliselt võib poole huvi tühistamishagi vastu säilida, kui see võib olla aluseks võimalikule vastutuse tuvastamise hagile. Põhjendatud huvi esinemiseks piisab, kui kahju hüvitamise hagi võidakse esitada ja see ei ole ainult hüpoteetiline. Põhjendatud huvi tühistamishagi esitamiseks võib tuleneda liikmesriigi kohtus algatatud mis tahes menetlusest, milles liidu kohtus vaidlustatud akti võimalik tühistamine võib anda hagejale mingi eelise.

   Mis selles osas puutub ühelt poolt liidu kohtu menetluses olevasse hagisse komisjoni sellise otsuse peale, milles on palutud tuvastada liikmesriigile pangale tehtud kapitalisüstis seisneva riigiabi vastuolu liidu õigusega, ja teiselt poolt liikmesriigi kohtute menetluses olevasse hagisse, milles on palutud tuvastada nimetatud panga kriisilahenduse otsuse vastuolu riigisisese õigusega, arvestades lahutamatuid seoseid nimetatud otsuste vahel, mis näitavad eelkõige, et kõnealune riigiabi anti nimetatud panga kriisilahenduse raames, siis tuleb tõdeda, et Üldkohtul ei ole õigust – asumata liikmesriigi kohtu asemele, hindamaks selle tühistamishagi põhjendatust, mis on nende kriisilahenduse otsuse peale esitanud – võtta seisukohta, et kuna viimati nimetatud hagi ese ei olnud sama, mis Üldkohtus esitatud hagil, ei saa vaidlusaluse otsuse võimalik tühistamine mingil moel mõjutada hinnangut, mille liikmesriigi kohtud annavad nende menetluses olevale hagile.

   Nimelt ei tule liidu kohtul, kes analüüsib talle hagi esitamiseks põhjendatud huvi olemasolu, hinnata liikmesriigi kohtule riigisisese õiguse alusel esitatud hagi põhjendatuse tõenäosust ja seega asendada seda kohut niisuguse hinnangu andmisel. Siiski on vajalik ‐ kuid piisav ‐, et liidu kohtule esitatud tühistamishagi annaks oma tulemuselt selle esitanud isikule mingit kasu.

   (vt punktid 42–44, 52, 55 ja 56)