1

Apellatsioonkaebusega palub G. Haswani tühistada Üldkohtu 22. märtsi 2017. aasta kohtuotsuse Haswani vs. nõukogu (T‑231/15, ei avaldata, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2017:200) osas, milles sellega jäeti vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata tema nõue tühistada nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/850, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2016, L 141, lk 125), ja nõukogu 27. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/840, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2016, L 141, lk 30) (edaspidi „27. mai 2016. aasta aktid“).

2

Esimese astme menetluse ajal kehtinud redaktsioonis Üldkohtu kodukorra (edaspidi „Üldkohtu kodukord“) artikkel 86 „Hagiavalduse muutmine“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kui akt, mille tühistamist nõutakse, on asendatud või muudetud teise aktiga, millel on sama ese, võib hageja selle uue asjaolu arvesse võtmiseks muuta hagiavaldust enne menetluse suulise osa lõppemist või enne Üldkohtu otsust lahendada kohtuasi ilma menetluse suulise osata.

2.   Hagiavalduse muutmine peab toimuma eraldi dokumendiga ning hagiavalduse muutmise tinginud akti peale tühistamishagi esitamiseks ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud tähtaja jooksul.

3.   Muutmisavalduses märgitakse:

4.   Muutmisavaldusele lisatakse hagiavalduse muutmise tinginud akt. Kui seda akti ei esitata, määrab kohtusekretär hagejale mõistliku tähtaja selle esitamiseks. Kui seda puudust ette nähtud tähtaja jooksul ei kõrvaldata, otsustab Üldkohus, kas selle nõude täitmata jätmine muudab hagiavalduse muutmise avalduse vastuvõetamatuks.

5.   President määrab kostjale tähtaja hagiavalduse muutmise avaldusele vastamiseks, ilma et see mõjutaks otsust, mille Üldkohus teeb hagiavalduse muutmise avalduse vastuvõetavuse kohta.

[…]“.

3

Apellant on Süüria kodanikust tööstur, kes on nafta- ja gaasiäriühingu HESCO asutaja ja kaasomanik.

4

Kahe 6. märtsi 2015. aasta aktiga lisati tema nimi nõukogu 31. mai 2013. aasta otsuse 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 147, lk 14), I lisas sisalduvasse loetellu ja nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määruse (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011 (ELT 2012, L 16, lk 1), II lisas sisalduvasse loetellu järgmiste põhjendustega:

„Väljapaistev Süüria ärimees, Süüria suure tehnoloogia- ja ehitusettevõtte HESCO Engineering and Construction Company kaasomanik. Tal on tihedaid sidemeid Süüria režiimiga.

George Haswani toetab režiimi ja saab sellest kasu, kuna tal on vahendajaroll Süüria režiimi poolt ISILilt nafta ostmise tehingutes.

Ta saab režiimist kasu ka tänu soodsale kohtlemisele, sealhulgas lepingu sõlmimisele (alltöövõtjana) Venemaa suure naftaettevõtja Stroytransgaziga.“

5

Apellant palus 5. mail 2015 Üldkohtul tühistada 6. märtsi 2015. aasta aktid.

6

Nõukogu võttis 28. mail 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/837, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2015, L 132, lk 82), millega pikendati otsust 2013/255 kuni 1. juunini 2016 ja muudeti selle otsuse I lisa. Samal päeval võttis nõukogu vastu ka rakendusmääruse (EL) 2015/828, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2015, L 132, lk 3), millega muudetakse määruse nr 36/2012 II lisa.

7

Üldkohtu kantseleisse 23. juunil 2015 saabunud dokumendis muutis apellant oma nõudeid nii, et taotles ka otsuse 2015/837 ja rakendusmääruse 2015/828 tühistamist.

8

Nõukogu võttis 12. oktoobril 2015 vastu ühelt poolt otsuse (ÜVJP) 2015/1836, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2015, L 266, lk 75), ja teiselt poolt määruse (EL) 2015/1828, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT 2015, L 266, lk 1), millega muudetakse selle määruse II lisa (edaspidi „12. oktoobri 2015. aasta aktid“).

9

Muudatusi tehti eelkõige lisatud loeteludesse kandmise kriteeriumidesse seoses otsuse 2013/255 artikli 28 lõikega 2 ja määruse nr 36/2012 artikli 15 lõikega 1a. Täpsemalt täiendati repressioonide eest vastutamise või võimuga seotuse kriteeriume loeteluga isikutest, kes kuulusid seitsmesse kategooriasse, sealhulgas „Süürias tegutsevad juhtivad ettevõtjad“.

10

Nõukogu teavitas 29. aprilli 2016. aasta kirjas apellanti oma kavatsusest jätta ta kõnealustesse loeteludesse ja muuta tema kohta märgitud põhjendust. Apellant vastas oma esindaja vahendusel nõukogule 12. mai 2016. aasta kirjaga.

11

Nõukogu kandis 27. mai 2016. aasta aktidega apellandi nime nende õigusaktide lisadesse järgmistel põhjustel:

„Süürias tegutsev suurärimees, kel on ärihuvid tehnoloogia-, ehitus- ning nafta- ja gaasisektorites ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites. Tal on ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju mitmes Süüria äriühingus ja üksuses, eelkõige on selleks HESCO Engineering and Construction Company, mis on suur tehnoloogia- ja ehitusettevõte.

George Haswanil on tihedaid sidemeid Süüria režiimiga. Ta toetab režiimi ja saab sellest kasu, kuna tal on vahendajaroll Süüria režiimi poolt ISILilt nafta ostmise tehingutes. Ta saab režiimist kasu ka tänu soodsale kohtlemisele, sealhulgas lepingu sõlmimisele (alltöövõtjana) Venemaa suure naftaettevõtja Stroytransgaziga.“

12

Üldkohtu kantseleisse 7. juulil 2016 saabunud menetlusdokumendiga soovis apellant muuta oma hagiavaldust, et nõuda ka 27. mai 2016. aasta aktide tühistamist (edaspidi „teine muutmisavaldus“ või „teine muutmistaotlus“).

13

22. juuli 2016. aasta kirjas esitas nõukogu oma märkused teise muutmisavalduse kohta, leides, et see oli lünklik ja ebatäpne.

14

Vaidlustatud kohtuotsuses jättis Üldkohus eelkõige vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata teise muutmistaotluse põhjusel, et teises muutmisavalduses oleks apellant pidanud Üldkohtu kodukorra artikli 86 lõike 4 kohaselt esitama tühistamisnõuete põhjenduseks muudetud väited ja argumendid.

15

Niisiis otsustas Üldkohus nimetatud kohtuotsuse punktides 41–47, et kuna piiravaid meetmeid või loetellu kandmise kriteeriume puudutav õiguslik raamistik oli muutunud, pidi apellant muutma oma väiteid ja argumente, et seda arvesse võtta, ja et siinses asjas ei olnud see nõue täidetud, sest teine muutmistaotlus piirdus üksnes taotlusega laiendada hagi nõudeid, esitamata muud selgitust ega uusi faktilisi või õiguslikke asjaolusid, mis võtaks arvesse kohaldatava õigusliku raamistiku arengut, eelkõige uute loetellu kandmise kriteeriumide kehtestamist.

16

G. Haswani palub Euroopa Kohtul:

17

Nõukogu palub Euroopa Kohtul:

18

Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 172 esitas Euroopa Komisjon, kes on menetlusse astuja esimeses kohtuastmes, apellatsioonkaebusele vastuse, milles ta ühineb nõukogu nõuetega ja palub Euroopa Kohtul apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta ja mõista kohtukulud välja apellandilt.

19

Oma väidetes, mida tuleb koos käsitleda, märgib G. Haswani sisuliselt, et tunnistades teise muutmistaotluse käesoleva kohtuotsuse punktis 15 esitatud põhjustel vastuvõetamatuks, on Üldkohus oma kohtuotsuses kolmel korral õigusnormi rikkunud.

20

G. Haswani heidab Üldkohtule ette esimest õigusnormi rikkumist, kuna see eiras Üldkohtu kodukorra artikli 86 lõikeid 4 ja 5. Nendest sätetest nähtub tema sõnul, et kui hageja ei ole lisanud oma taotlusele koopiat aktist, mis põhjendab taotletud muutmist, peab Üldkohtu kohtusekretär otsesõnu paluma tal selle puuduse eelnevalt määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, ning ilma selleta ei saa Üldkohus taotlust vastuvõetamatuks tunnistada. Niisiis, kuna hagiavalduse muutmist põhjendava akti esitamata jätmine ei too automaatselt kaasa muutmistaotluse vastuvõetamatust, siis seda enam kehtib see muudetud väidete esitamata jätmise korral.

21

Vaidlustatud kohtuotsuses on õigusnormi teinegi kord rikutud, kuna Üldkohus järeldas, et ta võib vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata hageja teise muutmisavalduse nõuded, kontrollimata, kas kohtusekretär palus hagejal puudused kõrvaldada või mitte.

22

Kolmas õigusnormi rikkumine, mille Üldkohus toime pani, eirates Üldkohtu kodukorra artikli 86 lõikes 3 asuvat väljendit „vajaduse korral“, millest tuleneb, et muudetud väidete ja argumentide esitamine ei olnud vajalik, kui loetellu kandmise kriteeriumid olid muutunud algselt vaidlustatud aktide ja muutmistaotlusega hagile lisatud aktide vahepeal.

23

Ehkki ta ei vaidle sellega seoses vastu, et 12. oktoobri 2015. aasta aktid laiendasid isikute ringi, kelle suhtes võib piiravaid meetmeid kohaldada, leiab G. Haswani, et on „ilmne“, et lisaks väikestele sõnastuserinevustele on 2016. aastal tema suhtes võetud meetmete põhjendused sisuliselt samad kui 2015. aastal võetud meetmetel. Üldkohus leidis ka ise, et need põhjendused ei olnud tõendatud, kuna ühelgi nõukogu esitatud dokumendil – nii ebatäpsed ajakirjandusartiklid kui ka internetilehtede väljavõtted – ei olnud piisavat tõendusjõudu. G. Haswani leiab ühtlasi, et teda ei saa kohustada esitama muudetud väiteid muutmistaotluse vastuvõetamatuks tunnistamise ähvardusel, kuna see oli „ülemäärane“.

24

Nõukogu kahtleb, kas apellatsioonkaebus on vastuvõetav, kuna selles ei ole piisavalt täpsustatud liidu õiguse sätteid, mida on rikutud, ning leiab, et teine väidetud õigusnormi rikkumine ei ole piisavalt tõendatud.

25

Ülejäänud osas leiab nõukogu, et apellatsioonkaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Ta viitab argumentidele, mida ta oli edukalt esitanud esimeses kohtuastmes seoses teise muutmisavalduse vastuvõetamatusega.

26

Nende argumentidega kantakse muutmistaotlusele üle nõuded, mis on esitatud hagiavaldusele, millele tuleb lisada kas või kokkuvõtlik ülevaade esitatud väidetest vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 76 punktile d, sest vastasel korral on hagiavaldus vastuvõetamatu.

27

Nõukogu leiab, et siinses asjas muutmistaotluse kohta otsustatu on Üldkohtu väljakujunenud praktika, kusjuures kohus on juba jätnud samal viisil läbi vaatamata ühe teise muutmistaotluse (28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus Klyuyev vs. nõukogu, T‑341/14, EU:T:2016:47, punktid 71–73).

28

Nõukogu tugineb kohtujuristi ettepanekule kohtuasjas, milles tehti 9. novembri 2017. aasta kohtuotsus HX vs. nõukogu (C‑423/16 P, EU:C:2017:848, punkt 33) ja leiab, et Üldkohtu kodukorra artikli 86 lõike 3 väljendist „vajaduse korral“ tulenevat reeglit peab kohaldama igal üksikjuhul eraldi ning see nõuab, et Üldkohus sisuliselt hindaks vajadust esitada muudetud väiteid ja argumente. See tõlgendus tuleneb asjaolust, et sellised vorminõuded nagu Üldkohtu kodukorra artikli 86 lõike 3 punkt b peavad tagama menetluse võistleva laadi ja võimaldama Üldkohtul otsust teha kõiki asjaolusid teades, ning need ei ole „eesmärk omaette“. Üldkohtul on sellega seoses teatav kaalutlusõigus.

29

Komisjon astus menetlusse nõukogu esitatud kirjalike seisukohtade toetuseks ja kasutas sama tüüpi argumente. Ta juhib tähelepanu eelkõige teise muutmisavalduse „eriti lünklikule“ laadile. Komisjon leiab, et kui avaldus on „eriti lünklik“, siis ei ole Üldkohtul mingeid takistusi tunnistada muutmistaotlus vastuvõetamatuks, ilma et ta peaks isegi selle põhjendatust hindama.

30

Kõigepealt tuleb tagasi lükata nõukogu ja komisjoni vastuväited käesoleva apellatsioonkaebuse vastuvõetavuse kohta. Nimelt ilmneb sellest selgelt, et apellant heidab oma väidetega Üldkohtule ette seda, et Üldkohus eiras iseenda kodukorra artikli 86 lõikeid 4 ja 5, kui ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 39–47, et teine muutmisavaldus tuleb tunnistada vastuvõetamatuks põhjusel, et see ei sisalda muudetud väiteid ja argumente. Nende väidetega esitatakse seega õigusküsimus, mida Euroopa Kohus võib apellatsiooniastmes läbi vaadata.

31

Tuleb märkida, et Üldkohtu kodukorra artikkel 86 reguleerib tingimusi, mille kohaselt erandina nõuete muutmatuse põhimõttest võib hageja muuta oma hagiavaldust, kui akt, mille tühistamist Üldkohtult taotletakse, asendatakse või muudetakse muu aktiga, millel on sama ese (vt eelkõige 9. novembri 2017. aasta kohtuotsus HX vs. nõukogu, C‑423/16 P, EU:C:2017:848, punkt 18).

32

Eelkõige ilmneb viidatud artikli 86 lõike 3 punktist b, et hagiavalduse muutmise avalduses peab vajaduse korral märkima väited ja argumendid, mida hagiavaldusega võrreldes muudetakse.

33

Selle sätte sõnastuses väljendi „vajaduse korral“ kasutamine viitab ühemõtteliselt sellele, et hagiavalduse muutmise avalduses peab märkima muudetud väited ja argumendid üksnes siis, kui see osutub vajalikuks.

34

Seda järeldust kinnitab Üldkohtu kodukorra artikli 86 eesmärk.

35

Sellega seoses on Euroopa Kohus juba leidnud, et on täiesti põhjendatud kehtestada teatud vorminõudeid hagiavalduse muutmisele, ning need nõuded ei ole eesmärk omaette, vaid on vastupidi mõeldud menetluse võistlevuse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks (9. novembri 2017. aasta kohtuotsus HX vs. nõukogu, C‑423/16 P, EU:C:2017:848, punkt 23).

36

Nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 61, siis oleks vastuolus korrakohase õigusemõistmise ning menetlusökonoomia põhimõttega nõuda, et hageja, kes on oma nõudeid muutnud, kordaks oma hagiavalduse muutmise avalduses samu väiteid ja argumente, mille ta on juba esitanud algul vaidlustatud akti vastu.

37

Niisiis, kui hilisem akt, mida on vaidlustatud hagiavalduse muutmise teel, on sisuliselt sama kui algul vaidlustatud akt või kui see erineb algsest vaid vormiliste erinevuste tõttu, siis ei saa välistada, et kui hageja ei lisanud oma muutmistaotlusele ka muudetud väiteid ja argumente, siis soovis ta vaikimisi, kuid siiski tingimata, viidata hagiavalduse väidetele ja argumentidele.

38

Sellises olukorras peab Üldkohus hagiavalduse muutmise avalduse vastuvõetavuse hindamisel kontrollima, kas hagiavalduse muutmise teel vaidlustatud aktil on hagiavalduses vaidlustatud aktiga võrreldes olulised erinevused, mis teevad vajalikuks hagiavalduses esitatud väidete ja argumentide muutmise.

39

Kui Üldkohus järeldab pärast seda hindamist, et hageja on ekslikult jätnud hagiavalduse muutmise avaldusele lisamata muudetud väited ja argumendid, on tal vastupidi G. Haswani väidetele õigus tunnistada oma kodukorra artikli 86 lõike 6 alusel see avaldus vastuvõetamatuks, kuna ei ole järgitud selle artikli lõike 3 punktis b sätestatud vorminõuet, nagu ka mis tahes muu selles artiklis sätestatud nõude eiramise tõttu.

40

Nimetatud hindamises käigus ei pea Üldkohus eelnevalt hagejal paluma kõrvaldada puudused, mis seisnesid muudetud väidete ja argumentide esitamata jätmises. Nimelt, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 48–57, on hageja ülesandeks hinnata vajadust muuta hagi väiteid ja argumente, sest temal on menetluse algatamise initsiatiiv ja ta piiritleb vaidluse eseme, tehes seda eelkõige enda esitatud nõuete ja väidetega nii muutmistaotluse kui ka hagiavalduse raames (vt analoogia alusel 14. novembri 2017. aasta kohtuotsus British Airways vs. komisjon, C‑122/16 P, EU:C:2017:861, punktid 86 ja 87).

41

Sellega seoses tuleb märkida, et ehkki Euroopa Kohus on 9. novembri 2017. aasta kohtuotsuses HX vs. nõukogu (C‑423/16 P, EU:C:2017:848, punktid 22–27) Üldkohtule ette heitnud seda, et ta ei andnud eelnevalt hagejale võimalust parandada muutmistaotlust, mis ei olnud esitatud Üldkohtu kodukorra artikli 86 lõikes 2 nõutud eraldi dokumendiga, siis toimus see nimetatud juhtumi eripäraste asjaolude tõttu, milleks oli ebamäärasus Üldkohtu kodukorra selles keeleversioonis, mis oli hageja valitud menetluskeeleks.

42

Käesolevas apellatsioonkaebuses vaidlustatud kohtuotsuse aluseks olnud asjas piirdus Üldkohus – järeldamaks, et G. Haswani oleks pidanud hagiavalduse muutmise taotlusele lisama muudetud väited ja argumendid – oma kohtuotsuse punktides 41–47 sellega, et ta märkis, et piiravate meetmete õiguslik raamistik ja eelkõige huvitatud isikute asjaomastesse loeteludesse kandmise põhjused olid hagiavalduse esitamisest saadik muutunud, ja et teises muutmisavalduses vaidlustatud aktid võtsid eelkõige seda arengut arvesse, uurimata, kas esineb oluline erinevus individuaalsete põhjenduste, mida kasutati G. Haswani vastu hagiavalduses vaidlustatud aktides (teisisõnu 6. märtsi 2015. aasta aktid ja rakendusmäärus 2015/828) ja nende põhjenduste vahel, mida kasutati G. Haswani vastu teises muutmisavalduses vaidlustatud aktides (teisisõnu 27. mai 2016. aasta aktid, mida on tõlgendatud 12. oktoobri 2015. aasta aktide alusel).

43

Nii toimides ei viinud Üldkohus läbi käesoleva kohtuotsuse punktis 38 mainitud kontrolli.

44

Eelnevast tuleneb, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 tuleb tühistada.

45

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.

46

Kuna Üldkohus jättis hagiavalduse muutmise taotluse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et ta oleks läbi viinud käesoleva kohtuotsuse punktis 38 mainitud kontrolli ega kuulanud pooli sellega seoses ära, siis järeldab Euroopa Kohus, et menetlusstaadium ei luba asja lahendada.

47

Kuna asi suunatakse tagasi Üldkohtusse, tuleb otsuse tegemine kohtukulude kohta jätta edaspidiseks.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: